Tegemist on jõustunud kohtulahendiga (jõustus 16.03.2012). Tuvastatud asjaoludest nähtub veel, et hageja on 06.10.2011 kohtutäiturile esitatud kaebusega vaidlustanud ka kinnistule kohtutäituri kasuks seatud keelumärke (I kd tl 124). Kohtutäitur jättis kaebuse 24.10.2011 otsusega rahuldamata (I kd tl 125-128) ning võlgniku esindaja M.P. sai otsuse kätte 25.10.2011 (I kd tl 129). Kohtutäituri otsust ei ole kohtus vaidlustatud. Küll aga on hageja kinnistu aresti alt vabastamist uuesti taotlenud oma 03.03.2015 kaebuses kohtutäituri tegevusele ning sellele järgnenud kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-15-5575. Kohus on 27.05.2015 tsiviilasjas nr 2-15-5575 tehtud määruses (I kd tl 147-155) leidnud, et 1) Esta Paas on kaotanud õiguse tugineda oma praeguses kaebuses sissenõudja Versobank AS-i nõude rahuldamisele kui asjaolule, mille ilmnemisel peaks kohtutäitur vara arestist vabastama, kuna ta ei vaidlustanud 24.10.2011 otsust; 2) vara arestist vabastamiseks puudub alus, sest täitemenetlus jätkub täitekulu sissenõudmiseks. Tegemist on jõustunud kohtulahendiga (jõustus 13.06.2015).
lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et
lg 6 alusel on hageja hagiavalduse esitamise ajaks kaotanud õiguse tugineda asjaoludele (väide, et kinnisasja mitmekordne arestimine või tasunõudes täitemenetluse jätkamine on lubamatu), mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Seetõttu tuleb hageja nõue kinnistu (reg.osa nr XXX) arestist vabastamiseks ning kohtutäitur Oksana Kutšmei kasuks kinnistusraamatusse kantud keelumärke kustutamiseks jätta rahuldamata. 17. Hageja nõuab, et kohus tunnistaks kinnistu (reg.osa nr XXX) müügi enampakkumisel 27.04.2016 Joonas Põllumäele kehtetuks. Hageja leiab oma hagiavalduses, et kohtutäitur on jätkanud täitemenetlust oma tasunõudes ebaseaduslikult kinnistu osas, mis tulnuks juba 2011.a arestist vabastada ning selle olulise täitemenetluse reegli rikkumise tõttu on enampakkumise akt kehtetu. Hageja märgib, et kohtul on võimalik otsustada, kas enampakkumine on kehtetu seetõttu, et enampakkumine toimus tühise arestimisakti alusel ja/või seetõttu, et enampakkumine viidi läbi asjas, mis tulnuks 2011.a lõpetada ehk tegemist on olulise enampakkumise eelduse puudumisega.
lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Kohus on otsuse p-s 14 tuvastanud, et 27.04.2016 toimunud enampakkumisel tunnistas kohtutäitur parimaks kostja II pakkumise summas 3800 eurot (I kd tl 8-15, 67-74). Hagiavaldus enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudega on kohtule esitatud 06.05.2016 (I kd tl 1). Seega on hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
Kuigi nõue on esitatud õigeaegselt, on kohus seisukohal, et tegemist on põhjendamatu nõudega. Kohtu hinnangul ei ole enampakkumine toimunud tühise arestimise alusel ning samuti ei ole rikutud teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. 8/12 Arestimise tühisust reguleerib
, mille kohaselt arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Hageja ei ole tuginenud ühelegi
Kohtu hinnangul ei ole rikutud ka teisi arestimise kohta käivaid menetlusnorme ega enampakkumise olulisi tingimusi. Eelnevalt on kohus tuvastanud ning vaidlust ei saa olla selles, et 08.01.2010 arestis kohtutäitur kinnistu ning arestimise hinnaks määras kohtutäitur 41 542,57 eurot (650 000 Eesti krooni). Kohtutäitur korraldas täiteasjade XXX ja XXX raames 08.01.2010 arestimisakti alusel neli enampakkumist, mis nurjusid osavõtjate puudumise tõttu. Enampakkumiste käigus hinnati kinnisasi korduvalt alla. Tulenevalt sellest, et 08.01.2010 arestimise alusel oleks kinnisasjas hind
lg 5 kohaselt maksimaalse allahindluse korral olnud 180 000 Eesti krooni ja arvestades vara suhtes ostjate huvi puudumist, oli põhjendatud kohtutäituri 08.08.2011 otsus kinnisasi arestist vabastada (I kd tl 108-109) ja arestida see uuesti vara harilikust väärtusest lähtuvalt, s.o summas 12 463 eurot (I kd tl 110-115). Oluline on märkida, et kinnisasja arestist vabastamine ja uuesti arestimine toimus enne sissenõudja nõude täies ulatuses täitemenetluse välist täitmist, millest teavitati kohtutäiturit 05.09.2011 (I kd tl 167). Seega ei olnud 08.08.2011 toimunud kinnistu arestist vabastamine seotud täiteasjades menetluse lõpetamisega. Riigikohus on 01.06.2016 kohtuasjas nr 3-2-1-36-16 tehtud määruse p-s 19 selgitanud, et täitemenetlust ei tule kohtutäituril
lg 1 p 2 järgi vähemalt üldjuhul lõpetada enne, kui rahuldatud on ka kohtutäituri tasunõue. Sissenõudja nõue
Täituri tasunõue täidetakse üldjuhul samas täitemenetluses. Sama määruse p-s 17 on kolleegium leidnud ka järgmist: kolleegium täpsustab asjas nr 3-2-1-108-15 esitatud seisukohta KTS § 41 lg 2 mõtet silmas pidades selliselt, et sissenõudja kohta saab teha tasuotsuse ning tema jääb lõplikult (Riigikohtu
lg 1 p-s 19 nimetatud dokument, mille korral ei ole täitemenetluse võlgnik kohustatud tasuma raha, vaid peab taluma oma vara müümist teise isiku võla katteks). Kui sundtäitmisel on muu täitedokument, mille järgi on võlgnik kohustatud tasuma raha, või kui kohtutäitur ei ole vara aresti alt vabastanud, on kohtutäituril võimalik oma tasunõude täitmiseks pöörata sissenõue võlgniku varale ning seega ei ole alust kohustada vähendatud põhitasu maksma sissenõudjat (vt lähemalt käesoleva määruse p-d 19 ja 20). Lisaks kohtutäituri tasule lasub võlgnikul kohustus kanda ka täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused (
Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et kuni kohtutäituri tasu ja täitemenetluseks tehtud vajalike kulutuste nõude rahuldamiseni puudus alus täitemenetluse lõpetamiseks ning kohtutäitur oli õigustatud tegema täitetoiminguid oma tasu ja kulude rahuldamiseks. Hageja on enampakkumise tingimuste rikkumise osas väitnud ka seda, et kohtutäitur jagas valikuliselt infot selle kohta, et kinnistul lasub 650 000 kroonine hüpoteek, mis ei ole seotud ühegi kohustusega. Kohtule esitatud 13.01.2016 enampakkumise teatest (I kd tl 67) ning 05.04.2016 enampakkumise teatest (I kd tl 162-163) nähtub siiski märge selle kohta, et peale kinnistu enampakkumisel müümist keelumärge ja hüpoteegikanne kustutatakse. Seega oli võrdselt igale ostuhuvilisele teada, et kinnistul lasuv hüpoteek 9/12 pärast enampakkumist kustutatakse ning selles osas ei ole toimunud enampakkumise tingimuste rikkumist. Hageja on oma 27.05.2016 selgituses märkinud, et pärast enampakkumist on kinnistu müügist järgi jäänud rahalisi vahendeid reaalselt tema kontole kantud 1649,84 eurot ehk 380 eurot vähem. Ka see hageja väide on ümberlükatud kohtule esitatud tõenditega – maksekorraldustest nähtub, et kohtutäitur on 20.05.2016 teinud hagejale kaks ülekannet, s.o summas 380 eurot ning summas 1649,84 eurot (I kd tl 165-166). Seega ei ole kohtutäitur eksinud ka kinnistu müügist järgi jäänud raha võlgnikule tagastamisel. Lisaks eeltoodule leiab kohus sarnaselt otsuse p-s 16 märgitule, et
lg 6 alusel on hageja hagiavalduse esitamise ajaks kaotanud õiguse tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-14-56015 08.02.2016 kohtuotsuse (jõustunud 01.06.2016) p-s 12 selgitanud, et
lg 6 on kohaldatav ka hagimenetluses ning selle sätte eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada. Ringkonnakohus märgib, et teistsugune on õiguslik olukord siis, kui menetlusosaline ei olnud teadlik täitetoimingust, näit tal puudus enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist selle toimingu vaidlustamise võimalus. Sel juhul võib tegu olla arestimise tühisuse alustega (
), mis toob
Antud juhul on kohus eelnevalt tuvastanud, et hagejal oli võimalus oma vastuväited, mis hageja on hagiavalduses esitanud (kinnisasja mitmekordne arestimine või tasunõudes täitemenetluse jätkamise lubamatus kui enampakkumise tingimuste rikkumine), esitada ka juba varem kohtutäiturile kaebust esitades. Seega on hageja käesolevaks ajaks kaotanud õiguse nimetatud asjaoludele tugineda. Eeltoodut arvestades tuleb hageja nõue kinnistu (reg.osa nr XXX) enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata. 18. Hageja on esitanud kohtule nõude tunnistada sundtäitmine kohtutäituri tasunõudes täiteasjas nr XXX lubamatuks. Tulenevalt
lg-st 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Hageja leiab, et sundtäitmine kohtutäituri tasunõudes on lubamatu, kuna sissenõudja nõue rahuldati täitemenetluse väliselt ning täitemenetlus lõpetati sissenõudja avalduse alusel. Hageja on seisukohal, et kohtutäituri tasuõigus lõppes augustis 2011.a pärast kinnistu arestist vabastamist ning kohtutäituri tasu sissenõudmine mistahes summas on alates 2011.a lubamatu. Kohus on eelnevalt p-s 17 juba viidanud, et täitekulude kandmise kohustus lasub võlgnikul (
lg 1).
lg 1 kohaselt on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Antud juhul koosnevad täitekulud järgmisest: täitemenetluse alustamise tasu täiteasjas nr XXX summas 7,67 eurot, täitemenetluse alustamise tasu täiteasjas nr XXX summas 7,67 eurot, kohtutäituri põhitasu summas 1394,61 eurot (I kd tl 132-134), täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused kohtutäituri 26.02.2015 otsuse alusel summas 270,05 eurot ning täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused kohtutäituri 29.04.2016 otsuse alusel summas 90,16 eurot (I kd tl 21-23), kokku 10/12 summas 1770,16 eurot. Kohus on otsuse p-s 17 leidnud ka seda, et kuni kohtutäituri tasu ja täitemenetluseks tehtud vajalike kulutuste nõude rahuldamiseni puudus alus täitemenetluse lõpetamiseks ning kohtutäitur oli õigustatud tegema täitetoiminguid oma tasu ja kulude rahuldamiseks. Kohus jääb selle seisukoha ning otsuse p-s 17 esitatud põhjenduste juurde ning leiab, et sundtäitmine kohtutäituri tasunõudes täiteasjades nr XXX ja XXX ei ole hageja viidatud põhjustel lubamatu. Täiendavalt kontrollib kohus kohtutäituri tasunõude sundtäitmise lubatavust lähtudes Riigikohtu 13.10.2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 tehtud otsuses antud seisukohtadest. Viidatud otsuse p-s 9 leidis Riigikohus, et kohtutäituril tekib õigus saada tasu ka juhul, mil sundtäitmisele esitatud nõue pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule rahuldatakse ilma kohtutäituri otsese tegevuseta, nt kui võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale, samuti ka juhul, mil sissenõudja esitab pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäiturile avalduse täitemenetlus lõpetada. Lahendades küsimust, kas kohtutäituril on sellisel juhul õigus saada kogu põhitasu, leidis Riigikohus sama otsuse p-s 10, et KTS § 23 lg-d 2 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et kohtutäitur võib nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga. Mida rohkem ja mahukamaid täitetoiminguid on kohtutäitur teinud, seda suuremat tasu (kuid seejuures mitte üle 50% täismäärast) võib kohtutäitur võlgnikult nõuda. KTS § 23 lg-te 2 ja 3 selline tõlgendamine loob olukorra, mil kohtutäitur peab tegema tasu suuruse kohta otsuse, mis sarnaneb kohtute tehtava nn diskretsiooniotsusega. Lisaks märgib kolleegium, et mõistlik on tõlgendada KTS 23 lg-d 2 ja 3 nii, et menetluse alustamise tasu on kohtutäituril õigus võlgnikult nõuda täismääras. Sama otsuse p-s 13 leidis Riigikohus, et kui kohtutäitur on otsuses määranud kohtutäituri tasu kindlaks nn diskretsiooniotsusena, on sellise otsuse vaidlustamiseks kohane õiguskaitsevahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Sellisel juhul on pigem tegemist materiaalõigusliku vaidlusega
25.11.2009 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (I kd tl 19, 99) kohaselt otsustas kohtutäitur nõuda võlgnikult R.P.lt täitemenetluse alustamise tasu summas 120 krooni (sh käibemaks), s.o 7,67 eurot, ning kohtutäituri põhitasu summas 21 820,90 krooni (sh käibemaks), s.o 1394,61 eurot. Samuti otsustas kohtutäitur 25.11.2009 nõuda võlgnikult Esta Paasilt täitemenetluse alustamise tasu summas 120 krooni (sh käibemaks), s.o 7,67 eurot, ning kohtutäituri põhitasu summas 21 820,90 krooni (sh käibemaks), s.o 1394,61 eurot (I kd tl 100). Viidatud kohtutäituri tasud on kooskõlas 25.11.2009 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ajal kehtinud KTS redaktsiooni § 2511 lg-ga 3, §-ga 242 ning § 2512 lg 2 p-ga
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.