1 Kriminaalasi nr 1-15-4206 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-4206 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 121

(kehtiva seaduse järgi kvalifitseeritav

§ 121

lg 2 p 3 järgi) ja

§ 187

lg 2 järgi ning

§ 63lg 1 alusel mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

Kevin Eimre tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p 5,7,9 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust;

§ 200

lg 2 p 4,8 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust;

§ 202

lg 1 p 1,2 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2, § 64 lg 2,5 alusel määrati, et eelmise kohtuotsusega, s.o Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 23.04.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata rahaline karistus 800 eurot viiakse täide iseseisvalt.

§ 2

68 lg 1 alusel loeti kinnipidamise aeg 16.09.2014-18.09.2014, s.o 3 päeva, karistusaja hulka. Kevin Eimre poolt kandmisele kuulub 3 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust, millise karistusaja alguseks loeti 01.12.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral (millest üks karistus on arhiveeritud), reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise eest, alaealise kallutamise eest narkootilise ja psühhotroopse aine ja muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele, varguse (avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupis, süstemaatiliselt), röövimise (relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades) ning süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise (grupis) eest. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kuritegude laad on muutunud raskemaks, lisandunud on rahvatervisevastane kuritegu. Vägivaldsuse raskusaste ei ole muutunud, sest ka varasemalt on teda karistatud vägivaldse kuriteo eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Vangistuse jooksul on kinnipeetav lõpetanud Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis
2. klassi ning Tallinna Vanglas kutseharidussüsteemis puhastusteeninduse eriala, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetav on töötanud majandustöödel koristajana ja köögitöölisena, 12.10.2016-04.11.2016 oli ta vormistatud tööle väljaspool vanglat Flexa Eesti AS-i, kuid tööandja lõpetas töölepingu ebarahuldavate töötulemuste tõttu. Alates 05.09.2016 kannab isik karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Kinnipeetav on külastanud Töötukassa Jõhvi bürood, kus ta registreeriti aktiivse tööotsijana. Alates 28.11.2016 töötab isik majandustöödel köögitöölisena (toidujagajana). Kinnipeetavale on võimaldatud lähedastega suhtlemiseks lühiajalisi väljasõite ning alates 27.11.2016 on talle antud luba väljaspool vanglat külastada EELK Jõhvi Mihkli kogudust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta vangistust. Võimalikul vabanemisel asub kinnipeetav elama emale kuuluvasse korterisse aadressile xxxx. Korteris elavad ema ja vend ning elamistingimused seal on head. Vabanedes soovib kinnipeetav haridusteed jätkata. Enne vangistust tegeles isik kriminaalse tegevusega, tehes aeg-ajalt ka juhutöid, kuid ametlikult ei ole töötanud. Peale võimalikku vabanemist isikul garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetav soovib võimalusel töötada ja õppida üheaegselt. Enne vangistust oli isiku peamiseks sissetulekuks ema toetus. Ema toetab teda rahaliselt ka vangistuse ajal ning vabanemisjärgselt. K-Raha andmetel on kinnipeetaval 28.12.2016 seisuga tasumata võlanõudeid 2451 euro ulatuses, mida ta on motiveeritud tasuma. Vabanemisfondi on hoiustatud 232 eurot. Kinnipeetava lähedasteks on ema ja noorem vend. Seoses korduvate vangistustega on suhted emaga olnud pingelised. Hetkel on suhted paremad ning isik püüab teha kõik selleks, et neid säilitada ja veelgi parandada. Suhtlus toimub telefoni ning lühiajaliste väljasõitude teel. Ema on valmis poega igati toetama. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid kriminaalse taustaga isikud, kellega ta on suhted katkestanud. Ta jätkab suhtlemist vaid nendega, kes on asunud õiguskuulekale teele. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad korduvad kuri- ja väärteod (süstemaatilised varavastased süüteod) ning narkootikumide tarvitamine. Isik pani katseajal toime kuriteo, olles alkoholijoobes. Varasemalt esines alkoholi kuritarvitamist, kuid enne vangistust ei tarvitanud ta peaaegu üldse. Alkoholijoobes on isik toime pannud ka kuriteo, solvates politseiametnikke. Kinnipeetavat on korduvalt väärteokorras karistatud AS § 71 rikkumise eest. Narkootikumidest on isik proovinud kokaiini, hallutsinogeenseid seeni, amfetamiini, ecstacyt ja LSD-d. Mitu aastat tagasi on ta pikalt tarvitanud lenduvaid aineid (gaas). 3 Enne vanglasse sattumist tarvitas ta igapäevaselt sünteetilist kanepit. Süstinud ei ole. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Varavastaseid kuritegusid on isik toime pannud narkootikumide ostmiseks. Kinnipeetav mõistab, et narkootikumide tarvitamine on palju kahju toonud ning uuesti tarvitama hakates kaotaks ta kõik (lähedaste toetuse, elukoha). Isik oskab välja tuua erinevaid lahendusi narkootikumidest hoidumiseks ning otsiks vajadusel ka kõrvalist abi (nt AN grupp). Motivatsioon sõltuvusainete tarvitamisest loobumiseks on tugev. Lapsepõlves on isik saanud korduvalt psühhiaatrilist ravi. Isik tegutseb impulsiivselt ega suuda oma vigadest õppust võtta. Ta ei ole mõelnud oma tegude tagajärgedele, vaid on arvestanud ainult oma vajadustega. Kinnipeetav omab realistlikke tulevikueesmärke: töötamine/haridustee jätkamine, iseseisvalt elama asumine. Ametnikega suhtlemisel on kinnipeetav viisakas ning koostööaldis. Katseajal pani isik toime uue kuriteo. Kinnipeetav saab aru ühiskonnas kehtivatest normidest, kuid õigustab kuritegude toimepanemist sellega, et muud võimalust ei olnud. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 72%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetav Kevin Eimre tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ning käitumiskontroll kuni 28.01.
3. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Kevin Eimrele

§ 75lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava päritoluperekonna moodustavad ema E E ja noorem vend. Isa kohta andmeid ei ole. Rahvastikuregistri andmetel on Kevin Eimre vallaline, ülalpeetavaid ei ole. Vestlusest E E selgus, et pereliikmete vahelised suhted on head ja toetavad. Karistuse kandmise ajal suhtleb Kevin Eimre regulaarselt oma emaga telefoni teel. Tulenevalt pikaajalisest narkootikumide tarvitamisest on Kevin Eimre tutvusringkonnas kriminaalse taustaga ja narkootikume tarvitavaid isikuid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada, kuid konkreetseid isikuid nende seast ei ole tuvastatud. Kevin Eimre taotleb tingimisi ennetähtaegset vabastamist elukohta aadressile xxxx. 23.11.2016 toimus elukohakontroll antud aadressil. Ema E E näitas korterit, kus elamistingimused on head. Tegemist on 3-toalise korteriga, mis kuulub E E. Kriminaalhooldusametniku andmetel Kevin Eimrel peale ennetähtaegset vanglast vabanemist garanteeritud töökoht puudub. E E sõnade kohaselt on ta valmis ennetähtaegse vabanemise korral poega moraalselt ja materiaalselt toetama. Väärteokorras on isikut karistatud 3 korral NPALS rikkumise eest ja 2 korral AS § 71 rikkumise eest. Kevin Eimre käitumist vabaduses mõjutab see, kas ta hakkab tarvitama alkoholi ja narkootikume ja suhtlema narkootikumide tarvitamise või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega, samuti see, kas ta leiab endale töökoha. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Kevin Eimrele katseaeg ja käitumiskontroll kuni 28.01.2018. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Kevin Eimrele

§ 75lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustused.

Kevin Eimre ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vabanedes on tal esimene asi kohe tööle minna. Garanteeritud töökohta tal ei ole. Tal on varasem töökogemus, kuid ametlikult ta töötanud ei ole. Sõltuvusaineid ei ole tal vajadust tarvitada. Sel ajal, kui ta tarvitas, ei olnud tal eluisu. See ei oleks elu, kui ta sellega jätkaks. Selles elukohas ta hakkaks elama koos ema ja vennaga. Kui kohus otsustab ta vabastada, siis ta annab endast parima. Ta läheb tööle ja tahab edasi õppida. Ta tahab teha muudatusi oma elus ja tahab tõestada, et suudab elada seaduskuulekat elu. 4 Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Kevin Eimre tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 29.12.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla K. Eimre ennetähtaegset vangistusest vabastamist. K. Eimre varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 4-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Kuna K. Eimre kannab kuritegude kogumis (kokku 18 episoodi) mõistetud liitkaristust mh raskendavatel asjaoludel toimepandud röövimiste eest (3 episoodi), siis saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanute õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vara vägivaldne äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Harju Maakohtu 05.06.2016 kohtuotsuses nr 1-154206

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kevin Eimre ei kuulu vangistusest tingimisi enne 5 tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 4 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et Kevin Eimre kannab liitkaristust mh esimese raskusastme kuritegude eest

§ 187lg 2 (2 episoodi) ja § 200 lg 2 p 4,8 (3 episoodi) järgi.

Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Vabanemisel puudub isikul töökoht. Enne vangistust ei ole isik ametlikult töötanud, vaid tegi juhutöid ning pani toime kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. K-Raha andmetel oli kinnipeetaval 28.12.2016 seisuga tasumata võlanõudeid 2451 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkosõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Materjalidest nähtub, et Kevin Eimre on katseajal pannud toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik sel korral suudaks ligikaudu aasta pikkuse katseaja edukalt läbida ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 72%, mis on kõrge risk. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%, mis ei ole madal risk. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Kevin Eimre puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Süüdimõistetu vabastamine tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal, arvestades ärakandmata karistusaja pikkust, ei vastaks tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest ühiskonna ega kannatanute õiglustundele ega karistuse mõistmise eesmärkidele. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, tegelenud hariduse omandamisega ning olnud hõivatud vangla majandustöödel. Samuti selle, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning et alates 05.09.2016 kannab ta karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas elukoht ema ja venna juures ning ema igakülgne toetus. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik