2-15-117625 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-117625 Otsuse tegemise aeg ja koht
(4)2-15-117625 lepingujärgse viivisemääraga 0,15% päevas põhinõudelt, kuid mitte rohkem kuni summani 30,40 eurot, menetluskulud summas 278,95 eurot (sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 178,95 eurot) ning viivis menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 30,40 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale on hagiavaldus kätte toimetatud
- mail
- Kuna kostja asub välismaal, ei teinud kohus tagaseljaotsust enne, kui oli möödunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 lg 5 sätestatud tähtaeg 28 päeva. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Vastavalt § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus loeb TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõlgnevuse väljamõistmise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. Esialgne võlausaldaja on sõlminud kostjaga lepingud oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 34 (lepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Riigikohus on
- mai 2016 määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu
- juuni
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Kohus tuvastas, et tüüptingimustes kokku lepitud viivisemäär 0,15% päevas ehk 54,75% aastas on enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viiviste arvestamise ajal olnud 8,05 % aastas. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. 3
(4)2-15-117625 Kuivõrd hageja ja kostja vahel lepingujärgne viivise määr on tühine tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivise seadusjärgne määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt on alates
- jaanuarist 2014 kuni
- juunini 2014 oli 8,25% aastas, alates
- juulist 2014 kuni
- detsember 2014 oli 8,15% aastas, alates
- jaanuarist 2015 kuni
- juunini 2015 8,05% aastas ja alates
- juulist 2015 kuni
- augustini 2015 8,05% aastas. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi eest
- jaanuar 2014 kuni
- august 2015 summas 29,13 eurot. Sissenõutava viivise 166,49 euro nõude osas jätab kohus hagi rahuldamata. Hageja palub välja mõista täiendava viivise alates
- augustist 2015 kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 0,15% päevas tagastamata põhivõlalt kuid mitte rohkem kui 30,40 eurot. Arvestades kohtu poolt eeltoodud põhjendusi viivisemäära osas, tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates
- augustist 2015 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 30,40 eurot. Edasiulatuva viivise alates
- augustist 2016 kuni põhinõude 226,02 eurot täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 0,15% päevas võlgnetavalt laenusummalt, kuid mitte rohkem kui 30,40 eurot, nõude osas jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada põhinõude 226,02 euro, perioodil
- jaanuar 2014 kuni
- august 2015 sissenõutavaks muutunud viivis summas 29,13 eurot ja viiviste alates
- augustist 2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras osas, kui mitte rohkem kui 30,40 eurot. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik 4