1-16-4903/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4903 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. novembri 2016 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Marko Jõgi (isikukood 39102026512), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. novembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohus 17.06.2016 otsusega tunnistas Marko Jõgi süüdi KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust KarS § 68 lg-t 1 kohaldades jäi M. Jõgi kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus seda karistust M. Jõgile Tartu Maakohtu 28.05.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3961 mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuu 9 päeva pikkuse vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõistis tema liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 7 päeva vangistust. Karistusaeg algas 04.03.2016 ja lõpeb 11.06.
8. Tartu Maakohus 10.11.2016 määrusega jättis M. Jõgi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Kohtumääruse seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 M. Jõgi on oma suhteliselt noorele eale vaatamata varem juba
9. korral kuritegude eest karistatud (sh isiku- ja varavastaste, samuti liiklussüütegude toimepanemise eest). Teda on karistatud kergemaliigiliste karistustega (tingimuslik vangitus KarS § 74 alusel; vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga, rahalised karistused), aga ka reaalsete vangistustega. Need karistused talle loodetud mõju ei avaldanud ning ta jätkas õigusrikkumiste toimepanemist, seda ka katseajal. M. Jõgi taoline käitumine viitab sellele, et karistamine ei ole tema puhul eripreventiivset eesmärki täitnud. Ta ei suuda või ei soovi karistamistest vajalikke järeldusi teha ega õppida. Tema kuritegude soodusteguriks on olnud alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine, sellest tekkinud sõltuvus ja selle lahendamiseks valitud ebaõiged lahendused. Ehkki isik tunnistab probleemi ning on teinud püüdlusi alkoholi tarvitamisest loobumiseks, otsides alternatiivseid lahendusi (kodeerimine), on ta ühe sõltuvuse asendanud narkootikumidega ja vastupidi. Samuti ei ole tõsiseltvõetav M. Jõgi soov muutuda, kuna tema iseloomustusest nähtub, et vaatamata realistlikule tegevuskavale, mis aitaks tal oma eluviisi muuta ja uute kuritegude toimepanekut vältida, ei paista ta reaalselt teadvustavat endapoolse tegevuse ja panustamise vajadust. See viitab suurele tõenäosusele, et isik paneb vabaduses toime uued analoogsed õigusrikkumised. Kuna M. Jõgi varasem kriminaalhooldus on ebaõnnestunud, siis ei saa olla veendumust ka selles, et kinnipeetav suudab alluda ennetähtaegse vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile. Asjaolud, et M. Jõgil on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus nii moraalses kui materiaalses mõttes, nimetatud riski ei vähenda, kuna ka varasemate kuritegude ajal olid tal need tugifaktorid olemas.
10. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse M. Jõgi ise, taotledes lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. 3.1 Oma kaebuses toonitab M. Jõgi, et tema ennetähtaegset vabastamist toetavad nii vangla kui prokurör. Tema vangistusaeg on möödunud vahejuhtumisteta. Teda on varasemalt küll mitmeid kordi kohtulikult karistatud, kuid varasemad kuriteod ja karistused on olnud kergemaliigilised kui praegune. Samuti oli ta toona väga noor ja väljakujunemata isiksus. Selle karistuse kandmise ajal on ta endale oma probleeme tunnistanud ja nendega tõsiselt tegelema hakanud. See fakt nähtub ka iseloomustusest. Käesoleva karistuse suurt mõjutegurit ilmestab aga seegi, et tal on 4-aastane tütar ja elukaaslane. See muudab tema jaoks käesoleva karistuse eriti raskeks ja tingib ka tema püüu end käsile võtta. M. Jõgi kinnitab, et adub täiesti selgelt, et ta ei ole üksi, vaid vastutab ka inimeste eest, kes temale loodavad ja temasse usuvad. 3.2 M. Jõgi hinnangul on meelevaldne kohtu väide, et ta vahetas alkoholi narkootikumide vastu. Nimelt on ta võtnud vastu otsuse, et ta enam ei tarbi ei alkoholi ega narkootikume. Ta mõistab ka, et lihtsalt seisukohavõtust ei piisa ja vaja on midagi ka reaalselt ette võtta. Just sellega ta vangistuses tegelenud ongi. Sealt ka eneseabiõpikute lugemine ja töö endaga. Alternatiiviks alkoholile ja elupõletavale elustiilile on ta avastanud sportimise ja jooga. Temas on soov ja tahe muutuda. 3.3 Määruses sisalduv väide, et kohus ei näe kinnipeetavat endale oma probleemide tõsidust teadvustamas, on M. Jõgi arvates arusaamatu. Ta on esimest korda oma tütrest eemal ja pingutab kogu hingest, et võimalikult ruttu tema juurde tagasi jõuda. Tal on vabaduses elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Peatähtis on aga, et ta ise soovib muutuda ja oma elu teisiti elada. Ka kohus nentis, et tal on vabanemisel olemas realistlik tegevuskava. M. Jõgi kinnitab, et ta on ka reaalselt uurinud võimalusi, kuidas kriminaalhooldus saaks teda aidata ning erinevate programmide ja suunamiste näol on need võimalused oluliselt suuremad kui siin vanglas. Ta tahab ise oma elus uue lehekülje pöörata ja olla oma lapsele täisväärtuslik isa. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus jääb tagajärjetuks. Seejuures nõustub kriminaalkolleegium maakohtu argumentatsiooniga, mida juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea otstarbekaks kogumahus korrata ning rõhutab seega kokkuvõtvalt vaid olulisimat ja vastab edasikaebuse argumentidele.
12. Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist, s.o vabastatakse isikud, kelle osas kohus leiab, et nad 2 2 on suutelised jätkama õiguskuulekat elu vabaduses ja täitma ka kriminaalhoolduse nõudeid. Maakohtul M. Jõgi puhul sellist piisavat kindlustunnet ei tekkinud ja samasugusele seisukohale asub praeguselt ka apellatsioonikohus. Nimelt ei saa olukorras, kus kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud märkimisväärselt koguni üheksal korral, sealhulgas kolmel puhul vangistusega, tekkida veendumust, et tema kuritegelik käitumine enam ei kordu. Ehk siis teisisõnu öelduna, M. Jõgi läbi aastate sooritatud eriliigilised kuriteod ning nende jätkumine ka kriminaalhoolduse tingimustes, annavad tõsise aluse karta uute kuritegude toimepanemist edaspidigi.
13. Määruskaebuse argumendid ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Tõsi, kinnipeetava käitumine vanglas on olnud hea, kuid vaadates tema kuritegelikku minevikku, üksnes vangistusaja pinnalt tema püsivat muutumist järeldada ei saa. Seda enam, et käesoleva vangistuse jooksul ühegi tegevuse või sotsiaalprogrammiga kinnipeetav hõivatud olnud ei ole. Samuti ei ole võimalik omistada väga suurt tähendust M. Jõgi poolt rõhutatud asjaoludele, s.o lähedaste ja elukoha olemasolule, soovile olla oma lapsega ning tahtele elada edaspidi seaduskuulekalt. Kinnipeetava korduvad eriliigilised kuriteod viitavad siiski pigem ohule, et vabaduses võib ta suure tõenäosusega kuritegude toimepanemist jätkata. Vangla ja prokuröri vastupidine seisukoht kohtutele siduv ei ole.
14. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus