Obsah (8)

§ 440§ 436§ 230§ 405§ 657§ 654§ 652§ 164

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere, Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2017. a, Tallinn Tsiviilasj

§ 440lg 1 kohaselt hagi 300 euro ulatuses.

2 Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse ning palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palus maakohtu otsuse tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonimenetluse kulud palus hageja jätta kostja kanda.
2. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta maakohtu otsus

§ 436lg 1 ja 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele.

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kulud lapsehoidjale on põhjendamata. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et kostja ei ole lapsega kohtunud juba üle 6,5 kuu. Seega lapsehoidjateenuse järgi vajaduse tuvastamisel ei võtnud maakohus eelnimetatud asjaolusid ja tõendeid (kirjavahetusi) arvesse ega andnud hinnangut. Samuti oli kohtuistungil tuvastatud hageja seadusliku esindaja kohustus viibida tööasjus vähemalt 6 korda kuus Ida-Virumaal, mistõttu on vaja jääda üheks ööpäevaks Ida-Virumaale ja mistõttu ei jõua hageja seaduslik esindaja alati last lasteaiast võtma ja seega vajab hageja lapsehoidja teenust. Lapsehoidja teenuse keskmine hind Tallinnas on 6-8 eurot tunnis. Seega on hageja seadusliku esindaja poolt makstav lapsehoidja tasu 5 eurot tunnis mõistlik ja põhjendatud.

1. Transpordikulude mõistliku suuruse arvutamisel lähtus maakohus võimalusest kasutada Tallinnas tasuta ühistransporti, kuid see põhjendus ei vasta tõele. Tasuta Tallinna ühistranspordi kasutamise võimalus on vaid Tallinna elanikena registreeritud isikutel. Hageja elab koos emaga Viimsi vallas, mistõttu ei ole hageja seaduslikul esindajal õigust kasutada tasuta ühistransporti selleks, et viia last lasteaeda, lasteaiast koju ja muudesse kohtadesse. Kohus ei ole põhjendanud, miks peab hageja seaduslik esindaja kasutama lapse transportimiseks ühistransporti. Hageja seaduslik esindaja kasutab lapse transportimiseks sõiduautot, mis võimaldab oluliselt säästa aega lapse hommikuti lasteaeda ja õhtuti koju viimisel. Seega maakohtu mõistlikeks transpordikuludeks arvestatud 10 eurot kuus on oluliselt väiksem reaalsetest transpordikuludest (70 eurot kuus). Kummagi vanema osa on sel juhul on 35 eurot.
2. Maakohus on oluliselt vähendanud tõendatud eluasemekulusid põhjendades seda asjaoluga, et nimetatud kulude hulka on arvestatud ka gaasiküttekulud, kuna tõendid on esitatud nende kuude kohta, kus köetakse (oktoober kuni veebruar). Hageja elab oma emaga majas, kus gaasiküttekulud on aastaringsed ja keskmine kommunaalarve viimase 12-kuise perioodi eest (märts 2015 kuni veebruar 2016) on 108,4 eurot. Eluasemekulude hulka kuuluvad ka televisiooniarved (10,98 eurot kuus), signalisatsiooniarved (12,72 eurot kuus) ja korteri üür (350 eurot kuus), mis olid maakohtule esitatud, kuid on jäeti arvestamata. Kokku moodustavad eluasemekulud 482,13 eurot kuus, millest hageja osa on 241,5 eurot.
3. Hageja vaidleb vastu maakohtu poolt arvesse võetud igakuistele kuludele riietele ja jalanõudele. Maakohus jättis arvestamata, et 3-aastasele kasvavale lapsele tuleb vähemalt iga kuue kuu tagant osta kõik uued jalanõud (rihmikud lasteaeda, kummikud, kinnised õuekingad ja suveks lahtised sandaalid, tossud) ehk siis ainult jalanõudele iga kuue kuu tagant kulub 250 eurot.
4. Hageja ei nõustu, et mänguasjadele võib kuluda vaid 40 eurot ning ravimitele ja hügieenile ja muudele vajalikele asjadele 40 eurot. Hageja apellatsioonkaebuse lisades on toodud tegelikud kulud.
5. Hageja ei ole nõus sellega, et maakohus ei arvestanud lasteaiakulu, mis on igakuiselt 87,66 eurot. Samuti ei arvestanud maakohus lapse arendavad tegevusi/meelelahutust (teater, kino), mille peale kulub igakuiselt 50 eurot.
6. Juhindudes Riigikohtu seisukohast
7. jaanuari
8. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, tuli maakohtul välja selgitada lisaks lapse vajadusele ka mõlema vanema varalist seisu. 3
9. Lisaks rikkus maakohus selgitamiskohustust ning jättis hageja õigused ja huvid kaitseta. Toimiku materjalidest ei ilmne, et maakohus oleks selgitanud hagejale riigipoolse menetlusabi andmise võimalusi ja nõudeid taotluse esitamiseks ning tõendite esitamise korda või teinud ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (

§ 230lg 2).

Lisaks võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda ise tõendeid (

§ 230

lg 3 ja lg 4 ja 5 ning

§ 405lg 1 p 8).

Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

1. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (vt nt Riigikohtu
2. aprilli
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p 10,
4. märtsi
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 16, ja
6. jaanuari
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16). Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal (Riigikohtu
8. oktoobri
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
10. mai
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult (vt Riigikohtu
12. jaanuari
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes. Seejuures tuleb elatist maksta PKS § 100 lg 4 järgi iga kalendrikuu eest ette (Riigikohtu
14. detsembri
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11). Lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema vastava kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisu korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (Riigikohtu
16. jaanuari
17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 16). Seega tuleb hageja ülalpidamisnõude lahendamisel anda hinnang vanemate võimalustele last üleval pidada.
18. Maakohus on elatise väljamõistmisel seaduse poolt ettenähtud eeldustega põhjendatult arvestanud ja teinud seadusele vastava kohtulahendi. Maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis vastab maakohtu poolt tuvastatud lapse vajadustele ja kostja varalistele võimalustele elatist maksta. Maakohus on tuvastanud hageja vajaduste suuruseks 494 eurot, millest kostja peaks kandma poole ehk 247 eurot. Kuna kostja oli nõus maksma elatist 300 eurot, on maakohus hagi vastavas summas rahuldanud ehk mõistnud kostjalt välja elatise hageja tuvastatud vajadustega võrreldes suuremas ulatuses. Kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ja see tähendab, et hagejal on võimalik igakuiselt enamsaadud 53 euroga katta neid kulutusi, mida maakohus tema arvates põhjendamatult arvesse ei võtnud. Kolleegiumil ei ole eeltoodut silmas pidades põhjust anda nõude aluseks olevatele asjaoludele ja nende kinnituseks esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda nende pinnalt hagi rahuldamise ulatuse osas maakohtuga võrreldes erinevale seisukohtale. Hageja mittenõustumine kohtu hinnangutega ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu 4 otsuse seisukohtadega täies ulatuses, ei pea kolleegium

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse arutluskäiku korrata.

1. Kaebuses väljendatud pahameel selle üle, et kohus ei ole otsuse langetamisel arvestanud hageja ema töökohast tingitud vajadusega palgata hagejale lapsehoidjat, ei ole põhjendatud. Tuleb tähele panna, et lapse ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et elatise nõudega saab panna maksma üksnes lapse õigust vanemapoolsele ülalpidamisele. Hageja ema võimalikud elukorralduslikud huvid ei saa olla lapse huvide üle otsustamisel tähelepanu keskmes. Elatise nõue vastab üksnes lapse õigusele saada elatist mittemaksvalt vanemalt ülalpidamist ning elatist nõudvalt vanemalt oma huvide kaitset ja abi ülalpidamise õiguse maksmapanemiseks. Seadusandja selline tahe on seletatav vanema kohustusega hoolitseda selle eest, et lapsed, kellel puudub võimalus iseseisvuseks, saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Elatist nõudva vanema enda eesmärkide realiseerimine elatise nõude alla aga ei mahu.
2. Maakohtu järeldus, et mõlema vanema varaline seis on võrdselt hea, ei sea võrdusmärki poolte varalise seisu vahele, vaid peab silmas mõlema vanema piisavaid võimalusi lapsele vajalikke kulutusi kanda ning seetõttu tuleb ülalpidamiskuludest mõlemal vanemal kanda võrdne osa.
3. Ringkonnakohus ei saa arvestada apellatsioonkaebusele lisatud uute tõenditega ja nendele tuginevatele kaebuse seisukohtadega. Tulenevalt

§ 652

lg-st 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hinnata kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh seetõttu, et tõend tekkis või sai poolele teatavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kaebuses ei ole esitanud arvessevõetavat põhjendust, miks ringkonnakohtus esmakordselt esitatud tõendeid lapse vajaduste kohta esimese astme kohtule kaalumiseks ei esitatud.

§ 652

lg 4 teine lause sätestab, et kui pool uue tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. 25. Kuna tegemist on elatise hagiga, mille üheks pooleks on alaealine laps, peab ringkonnakohus vaatamata apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisele õigeks jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Margo Klaar 5