4-16-8976 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2017. a, Tallinn Kriminaalasja number 4-16-8976 Kohtunik Meelika Aava Väärteoasi Mihhail Keveli väärteoasi
§ 137
lg 6 tulenevalt ei ole apellatsioonitähtaja ennistamise kohta tehtud määrus edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohus mõistis 11.01.
- a otsusega Mihhail Keveli süüdi LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 2 järgi ning mõistis KarS § 63 lg-st 1 lähtuvalt LS § 201 lg 2 alusel karistuseks aresti 10 päeva.
- Kohtuotsuse lõpposa kuulutati 11.01.
- a. Kohtuotsuse lõpposa edastati 12.01.
- a M. Kevelile, kes samal päeval kinnitas kohtuotsuse kättesaamist ning palus end informeerida kohtuotsuse jõustumisest, et esitada taotlus täitmiskohtunikule. Kohtuotsuse lõpposas on märgitud, et juhul, kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 19.01.
- a edastati M. Kevelile kohtuotsus, mille M. Kevel sai kätte 20.01.
- a.
- 26.01.
- a kirjutas M. Kevel Harju Maakohtu täitmiskohtunikule avalduse temale mõistetud 10-päevase aresti ümbervaatamiseks ja asendamiseks üldkasuliku tööga. Avaldus registreeriti maakohtus 30.01.2017.a.
- 09.02.
- a edastas maakohtu sekretär M. Kevelile e-posti kaudu kirja, milles märkis, et apellatsioonitähtaeg on möödunud ning apellatsiooniteadet M. Kevel ei esitanud. Samas küsitakse M. Kevelilt, kas tema poolt esitatud avaldus on apellatsioonkaebus. 1
(3)4-16-8976
- Samal päeval esitas M. Kevel e-postiga taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks, kuna ta on haige (XXX) ning seetõttu ei saanud ta tähtaegselt apellatsiooni ringkonnakohtule esitada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et M. Keveli esitatud taotluse rahuldamiseks apellatsioonitähtaja ennistamise kohta, alust ei ole.
- Esmalt selgitab ringkonnakohus, et käsitleb M. Keveli poolt Harju Maakohtus 30.01.
- a registreeritud avaldust apellatsiooni esitamise soovina. Materjalidest nähtub, et M. Kevel soovis esitada taotlust temale mõistetud 10-päevase aresti asendamiseks üldkasuliku tööga. Sellise avalduse esitaski M. Kevel täitmiskohtunikule peale seda kui ta oli teada saanud kohtuotsuse jõustumisest. Sellesisulist avaldust saab esitada aga apellatsiooni korras, mitte täitmiskohtunikule, kes lahendab kohtulahendi täitmisel tekkivaid küsimusi. Kohtuotsuse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisel saab täitmiskohtunik kohtulahendi täitmise staadiumis ilmnenud vigu kõrvaldada ja täpsustusi teha. Lubatud ei ole süüdimõistvas kohtuotsuse resolutiivosas mõistetud karistuse muutmine või karistusest vabastamise otsustamine. Seega oli M. Kevelil võimalik taotleda temale mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga ainult apellatsioonikorras. Olles eksimuses selles, kuidas ta saab taotleda karistuse asendamist, esitas vastavasisulise taotlus täitmiskohtunikule. Seetõttu käsitlebki ringkonnakohus esitatud avaldust apellatsiooni esitamise soovina. 8.
§ 137
sätestab nn kaheastmelise apellatsioonitähtaja.
§ 137
lg 1 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Seega tuleb apellatsioonitähtajana mõista nii apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise (RKKK 3-1-1-35-05; 3-1-1-135-04) kui ka apellatsiooni esitamise tähtaega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule seitsme päeva jooksul teatamise kohustuse näol on tegemist absoluutse nõudega, mille täitmata jätmine või hilinenud täitmine toob endaga kaasa apellatsiooni läbi vaatamata jätmise. 9. Harju Maakohtu11.01.2017. a kohtuotsuses on selgitatud, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul. M. Kevel sai kohtuotsuse kätte 12.01.2017 (tl 29), mida kinnitas ka elektroonselt.
§ 38
lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 171 lg 1 kohaselt ei arvata tähtaja hulka päeva, millest loetakse tähtaja algust. Seega oli apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaja alguse päevaks 13.01.2017 ja viimaseks päevaks 19.01.
- a. Kuna M. Kevel esitas avalduse (mida ringkonnakohus käsitleb soovina esitada apellatsioon) alles 26.01.
- a (registreeriti maakohtus 30.01.
- a), siis ei saa lugeda tema poolt esitatud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamist tähtaegseks.
- M. Kevel taotleb apellatsioonitähtaja ennistamist. Kuivõrd apellatsioonitähtajana tuleb mõista ka apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaega, kuulub
§ 137
lg-st 6 tulenevalt tähtaja ennistamise taotluse läbi vaatamine ringkonnakohtu pädevuses.
§ 137
lg 5 kohaselt võib kohus apellatsioonitähtaja määrusega ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Seega peab kohus tähtaja ennistamise avalduse 2
(3)4-16-8976 lahendamisel hindama, kas on tõendatud mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud isikul tähtaega järgida. Apellatsioonitähtaja ennistamise põhjuseks märgib M. Kevel haiguse s.t XXX. KrMS § 172 kohaselt saab kaebetähtaega ennistada mõjuval põhjusel. KrMS § 172 kohaselt saab kaebetähtaega ennistada mõjuval põhjusel. KrMs § 172 lg 2 p 2 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Muu mõjuva asjaoluna tuleb mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla ka raske haigus. Kaebetähtaja möödalaskmisel hindab kohus kõiki asjaolusid nende kogumis. Ringkonnakohus leiab, et M. Keveli käe vigastus ei ole selliseks takistuseks, mis tegi tal võimatuks tähtaegselt teatada apellatsiooni esitamise soovist ja seejärel esitada apellatsioon. Toimiku materjalidest nähtub, et M. Kevel sai 12.01.2017. a kohtuga elektrooniliselt suhelda ning teatada kohtuotsuse kättesaamisest. Seega oleks saanud M. Kevel tähtaegselt teatada, et soovib apellatsiooniõigust kasutada ja kohtuotsuse apellatsiooni korras vaidlustada. Kohtuotsuse kohaselt oleks sellisel juhul kohtuotsuse terviktekst kättesaadav alates 10.02.2017. a ning M. Kevelil oleks aega olnud apellatsiooni esitamiseks 15 päeva kohtuotsuse kättesaamisest. 11. Eeltoodu alusel ning juhindudes
§ 38lg-st 1, § 137 lg-test 1, 5, 6, 7, Kr
MS §-st 171 jätab ringkonnakohus M. Keveli taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)