) ette ei näe. Volituse andmist ei ole võimalik käsitada kaebaja juhatuse liikmeks nimetamisena, sest volikiri ei vasta äriseadustikus (ÄS) juhatuse liikme valimise otsusele esitatavatele nõuetele. See, et AR oli äriühingu passiivne juhatuse liige, kes ei tegelenud äriühingu igapäevase tööga, ei vabasta teda juhatuse liikmele pandud kohustustest ja vastutusest. Kaebaja ei ole OÜ Union Holding
lõike 1 ja
Tegevjuht ja vara valitseja, keda
lõikes 1 kõrvuti seadusliku esindajaga nimetatakse, saavad
lõikest 2 tulenevalt vastutusotsuse adressaadiks olla seltsingu või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikuteühenduse maksuvõla puhul, mitte aga juriidilise isiku maksuvõla puhul. Osaühingu seaduslikuks esindajaks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lõike 1 ja ÄS § 180 lõike 1 kohaselt juhatuse liige. Seega saab
alusel osaühingu maksuvõla eest vastutusotsuse teha selle osaühingu juhatuse liikmele. 2) OÜ Union Holding juhatuse liikmena saaks kaebajat käsitada tingimusel, et oleks tuvastatav tema ning OÜ Union Holding ainuosaniku vastastikused tahteavaldused kaebajale osaühingu juhatuse liikme õiguste, kohustuste ja vastutuse panemiseks. Selliseid tahteavaldusi maksuhalduri poolt kogutud tõendite pinnalt tuvastada võimalik ei ole. AR on maksuhaldurile seletusi andes kinnitanud, et ei ole juhatuse liikme ülesandeid kellelegi delegeerinud. 3) Juhatuse liikme esindusõigus tuleneb seadusest ning kujutab endast terviklikku õiguste, kohustuste ja vastutuse paketti, erinevalt lepingulisest volitusest, mille andmisel saab volituse andja volituse sisu ja mahu omatahtsi määrata. Riigikohus selgitas otsuses nr 3-2-1-65-08, et volitus on TsÜS § 117 lõike 2 kohaselt kitsapiiriline termin, mis väljendab üksnes tehinguga isikule antud teise isiku esindamise õigust, samas kui juhatuse liikme esindusõigus tuleneb seadusest ning juhatuse liikmel on mitmeid ametiseisundiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi, mis ei piirdu sugugi esindusõigusega. Vaidluse korral selle üle, kas mingisugust dokumenti saab käsitada juhatuse liikme valimise otsusena, tuleks vaadelda vaidlusalust dokumenti selle pilguga, kas see dokument võiks olla registripidajale äriregistris juhatuse liikme kande tegemiseks esitatava kandeavalduse aluseks. Ainuosaniku 04.05.2009 otsus valida kaebaja äriühingu tegevdirektoriks ega volikiri selliseks dokumendiks ei ole. Vastustaja viidatud Riigikohtu praktikas on käsitletud olukorda, kus äriühingu juhatuse liige tegutseb äriühingu juhtimisel edasi pärast esindusõiguse tähtaja möödumist ja juhatuse liikme valimiseks pädev 3
regulatsioon võib vajada sellistes olukordades täpsustamist, ent maksuhalduri soovitud viisil tõlgendamine ei ole võimalik. Selline tõlgendamine võiks kaasa tuua olukorra, kus juhatuse liikme vastutust saaks veeretada tegelikult töölepingu alusel töötanud isikule ning jätab ebaselgeks, kas vastutusotsuse tegemine oleks võimalik juhatuse liikmele, kes tegelikult oma ülesandeid ei täida. Vastutusotsuses ei ole viidatud
§-le 84, ent ka sellel alusel ei ole võimalik vastutusotsuse tegemisel omistada juhatuse liikme staatust isikule, keda ei ole äriseadustikus sätestatud korras valitud juhatuse liikmeks. Nimelt räägib
Osaühingu ainuosaniku ja juhatuse liikme otsus anda teisele isikule volitus osaühingu nimel kõigi tehingute tegemiseks ning maksudeklaratsioonide esitamiseks ei saa olla maksudest kõrvalehoidmisena tehtud tehing, sest ei too kaasa maksukohustuse vähenemist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. MTA apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 24.11.2015 otsus ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. 1) AR on vaikimisi aktsepteerinud kaebaja tegutsemist juhatuse liikmena. Kaebaja 19.08.2014 seletuse kohaselt oli AR äriühingu passiivne juhatuse liige, kes viibis välismaal ega tegelenud äriühingu tööga ja igapäevaselt tegeleb juhatuse liikme kohustuse täitmisega kaebaja. Sama kinnitas AR 24.07.2014 seletuses. 2) Kaebaja eesmärk oli oma tegevuse kaudu maksukohustuslasele maksuvõla tekitamise ja selle tasumata jätmise eest ette nähtud vastutusest vabaneda juhatuse liikmena variisiku kasutamise kaudu. Antud juhul tuleb hinnata maksumenetluses tuvastatud asjaolusid kogumis ja anda hinnang sellele, kas vormistatud volitusega võttis isik üksnes endale teise isiku esindamise õiguse või tegelikuks eesmärgiks oli varjata seaduslikuks esindajaks olemist. Olukorras, kus äriregistrisse kantud juhatuse liige aktsepteerib sinna mittekantud isiku tegutsemist juhatuse liikmena ja viimati nimetatud isik ka tegutseb faktiliselt nagu äriühingu juhatuse liige, olemata formaalselt selleks määratud, peab isik ka enda tegevuse eest vastutama nagu juhatuse liige. 3) Vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest (
lg 1) ning kui isikutering, kelle puhul on täidetud kõnealuse vastutuse eeldused, on suurem kui üks, ei välista miski nimetatud isikute vastutust maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest solidaarselt. Olukorras, kus äriühingul on mitu seaduslikku esindajat, ei ole sõltuvalt asjaoludest välistatud vastutusotsuse tegemine neile kõigile.
lg 3 sätestab, et kui sama paragrahvi lõike 1 alusel on mitu vastutavat isikut, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt. AR-le ei tehtud vastutusotsust vaid põhjusel, et ta vastutas maksuvõla tasumise eest raske hooletuse tõttu ja talle vastutusotsuse tegemise aegumistähtaeg oli möödunud. 4)
§-s 84 käsitletakse lisaks maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehingutele ka analoogse sisuga toiminguid. Kui isik teeb mingi kunstliku või ebatavalise toimingu ning sellise toimingu valiku peamine põhjus oli maksukohustusest pääsemine, siis võimaldab
Üllatuslik on apellandi viide
§-le 84 alles apellatsioonimenetluses. Selline viide ei ole enam lubatav. Volituse andmine kaebajale ei saa olla käsitatav tehinguna, mis tehti maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
§-le 84, on maksuhaldur esitanud vastutusotsuses faktilised põhjendused, mis vastavad nii selle sätte hüpoteesis kirjeldatule kui õiguslikule tagajärjele. Seega on maksuhaldur kohaldanud seda sätet, kuigi sellele otsesõnu viitamata. Asjaolu, et maksuhaldur selgitas selle sätte kohaldamist alles apellatsioonkaebuses, ei anna kohtule alust jätta sellekohaseid väiteid ja põhjendusi tähelepanuta. Vaidluse esemest ja alusest ei välju arutelu selle üle, kas kaebaja täitis OÜ-s Union Holding juhatuse liikme ülesandeid või mitte ning kas toimingud, mis seondusid juhatuse liikmeks AR määramise ja tema poolt kaebajale volituse andmisega, samuti kaebaja toimingud äriühingu varaga ja maksudeklaratsioonide esitamisel olid suunatud maksude tasumisest kõrvalehoidumisele või mitte. Viite puudumine
§-le 84 kujutab endast vastutusotsuse vormiviga, mis ei too haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt kaasa haldusakti tühistamist, kui see ei saanud mõjutada haldusakti sisu. 10. Maksuhaldur on vastutusotsuses selgitanud, miks tuleb kaebajat käsitada äriühingu juhatuse liikmena vaatamata sellekohase ainuosaniku otsuse puudumisele ja äriregistris kande 5
sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Sätte kohaldamine ei eelda, et tsiviilõiguslikult on kõik tehingud vormistatud õiguspäraselt – mis annaks aluse äriregistripidajale kande tegemiseks –, vaid käsitlebki olukorda, kus maksuvõla tasumise eest vastutav isik – maksukohustuslane või võimaliku vastutusotsuse adressaat – on teinud tsiviilõiguslikult kehtivad tehingud, mille eesmärk on kõrvale hoiduda maksu tasumisest. Sellisel juhul saab maksustamisel võtta aluseks tehingute või toimingute tegeliku majandusliku sisu. Kaebaja ja halduskohtu väited seonduvalt kaebaja mittenimetamisega äriühingu juhatuse liikmeks, vaikimisi juhatuse liikmeks saamise võimaluse puudumisega ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendite asjassepuutuvuse või -mittepuutuvusega ei oma seetõttu
Kuigi vastutusotsuse põhjendused ei ole järjekindlad ning maksuhalduri seisukohtadest saab järjepidevalt, sh ka kohtumenetluses, tuletada, et kaebaja oli ka tsiviilõiguslikult OÜ Union Holding juhatuse liige, on vastutusotsuses selgitatud, et kaebaja tegutses faktiliselt äriühingu juhatuse liikmena.
kohaldamine eeldab aga lisaks, et maksustamisel mittearvestatav tehing peab olema tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil. Sellekohaseid põhjendusi vastutusotsus ei sisalda. Sellest ei ole võimalik järeldada, miks oli maksudest kõrvalehoidumine lihtsam, kui äriühingu juhatuse liikmeks oli nimetatud AR, mitte aga kaebaja. Vastutusotsuses on maksuhaldur selgitanud, et AR rikkus oma juhatuse liikme kohustusi, tuvastas tema süü – raske hooletuse – esindatava
lg-s 1 nimetatud kohustuste täitmisel ja selgitas, et AR kohustuste rikkumise ja maksuvõla vahel on põhjuslik seos. Maksuhalduri seisukoha järgi oli AR äriühingu juhatuse liige kõrvuti kaebajaga. Ringkonnakohtu arvates ei viita miski sellele, et selliste tsiviilõiguslike tehingute ja toimingute tegemine aitas kaasa äriühingu maksukohustuse täitmata jäämisele ja maksuvõla sissenõudmise võimatusele selle juhatuse liikmelt. Sellise põhjendusena võiks tulla kõne alla olukord, kus äriühingu juhatuse liikmeks nimetataks selline variisik, kellel endal rahalised vahendid, mille arvelt võimalikku vastutusotsust täita ei oleks võimalik, või kelle oskamatusest või mittemõistmisest saaks 6
lg-s 1 sätestatud kohustusi rikkuda või ta ei tegutsenud raskelt hooletult nende kohustuste täitmisel. Praegusel juhul ei ole maksumenetluses selliseid asjaolusid tuvastatud. 14.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.