← Eesti

2-16-19108/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse avaldamise aeg ja koht 20. jaanuar 2017.a, avaliku e-toimiku kaudu Tsiviilasja number 2-16-19108 Tsiviilasi XX

) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda

§ 187ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.

Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.

§ 131

lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.

§ 187

lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust.

§ 123

lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse 2 puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Avalduse kohaselt suri 10.07.2015 XXXX, kes pärandas puudutatud isikutele XXXXja XXXX asuvast kinnisasjast XXXX1/6 mõttelises osas ning XXXX1/6 mõttelises osas. Pärand on käesolevaks ajaks vastuvõetud pärimistunnistuse alusel. XXXX ja XXXX on XXXXlapselapsed. Kinnistusosakonna väljavõtte järgi on XXXX ja XXXX märgitud omanikuna. Käesoleval ajal soovivad kaasomanikud kinnisasja müüa ning seetõttu pöördub XXXX kohtu poole saamaks nõusolekut, et saaks müüa kinnisasja. Avaldaja soovib kinnisasja müüa põhjusel, et põhiliselt elab ta koos alaealiste lastega Inglismaal. Avaldaja leiab, et ei ole mõistlik hoida kinnisasja alles, kui ta seda ei külasta. Laste esindaja ja Kiili vald toetasid avalduse rahuldamist. Pärimisseaduse (PärS) § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt. PärS § 148 lg 1 kohaselt võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest, kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Tehingu tegemiseks nõusoleku andmist enne pärandvara jagamist ei võimalda pärimisseaduse § 148 lg 1. Kaaspärijatele tekib pärandi avanemisel seaduse alusel sundühisus. Eeltoodu ei tähenda seda, et kaaspärijad peaksid PärS § 152 lg 1 alusel ilmtingimata nõudma pärandvara jagamist. Kui pärijatel ei ole pärandvara jagamise viisi osas eriarvamusi, siis on neil õigus ühiselt pärandvara käsutada. Olukorras, kus kaaspärijad on saavutanud kokkuleppe pärandvara müümiseks, ei ole eelnev pärandvara jagamine vajalik. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja sellele lisatud dokumentidega, avalduse täiendusega, Kiili valla ja lastele määratud esindaja arvamusega ning hinnates eelpool toodut, asub seisukohale, et alaealiste huvid on igakülgselt kaitstud. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et laste ema, paludes kohtult nõusolekut laste nimel eelpool nimetatud tehingute tegemiseks, tegutseks laste huvisid ja õigusi kahjustavalt. Seega on avaldus esitatud alaealiste huvides ja kuulub rahuldamisele tingimustel, mis on märgitud käesoleva määruse resolutsioonis. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas laste esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.