KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-16-12854 Tsiviilasi Kohtutä

§ 1772lõikes 1 nimetatud õigused ja load.

Avalduse kohaselt on täitedokumendiks Viru Maakohtu

1. juuli 2010 otsus nr 2-10-24525, võlgnikul on elatisevõlg ning avaldaja on võlgnikku hoiatanud õiguste ja lubade peatamise kohta. Võlgnik ei täitnud kohustusi vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Sissenõudja toetas avaldust.
2. Võlgnik palus jätta avalduse rahuldamata ja mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamata. Võlgnik märkis, et tal puudus viimasel ajal sissetulek, mistõttu ta ei suutnud kohustusi täita. Pärast hoiatamist võttis võlgnik kasutusele kõik võimalused töö leidmiseks ja ta leidis töö. Võlgnik märkis, et ta töötab alates
3. augustist
4. a puksiirijuhina ja ta saab selle töö eest miinimumtöötasu. Võlgnikul on veel kaks last, keda ta peab pidama ülal. Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamisel jääks võlgnik ilma ainsast sissetulekust. MAAKOHTU SEISUKOHT
5. Viru Maakohus rahuldas avalduse
6. novembri
7. a määrusega ja peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse tähtajatult ning keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.

§ 1771

lg 1 sätestab, et kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Maakohus leidis, et võlgnik ei ole tõendanud elatise võlgnevuse täitmisele asumist ega sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkulepet ega põhjendanud, miks on juhtimisõiguse peatamine tema suhtes ebaõiglane. Maakohus märkis, et üldjuhul võib iga elatisevõlgnik esitada väite, et juhtimisõiguse peatamine on tema suhtes ebaõiglane. Lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav. Võlgnik ei ole tõendanud, et autojuhiluba on temale vajalik töötamiseks ja tööülesande täitmiseks. Maakohus tuvastas, et võlgnik töötab alates

1. augustist 2016 OÜ-s XXX puksiirijuhina ja tema brutopalk on 30-60 eurot kuus. Maakohus nõustus avaldaja seisukohaga, et igal teisel töökohal võib saada suuremat tulu ja sellise töö kaotamine ei ole aluseks jätta avaldus rahuldamata. 2 Maakohus ei pidanud võlgniku viidet sissetuleku kaotamisele asjakohaseks. Võlgniku palk ei vasta puksiirijuhi minimaalsele ja keskmisele töötasu suurusele. Maakohus ei pidanud tõenäoliseks, et täiskasvanud ja füüsiliselt terve mees töötab pikaajaliselt sedavõrd väikese palga eest. Maakohtu hinnangul on võimalik miinimumpalka teenida ilma juhtimisõiguseta igal teisel töökohal. Maakohus sedastas, et võlgnik ei ole kuue aasta jooksul omanud mingit sissetulekut, millele saaks pöörata sissenõuet elatise võlgnevuse kustutamiseks. Esimene tuvastatav väljamakse on tehtud võlgnikule tema enda ettevõttest augustis
2. a summas 24 eurot. Maakohus asus seisukohale, et juhtimisõiguse piiramine ei halvenda võlgniku majanduslikku seisundit ega toimetulekut. Maakohus märkis, et vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuigi võlgnik on märkinud, et ta peab ülal pidama veel kaht last, märkis maakohus, et võlgnik ei ole nende laste isa sünnitunnistuse järgi ning tal puudub kohustus nendele lastele elatist maksta. Võlgnik on kohustatud elatist maksma ainult enda lastele. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud võlgniku esitatud asjaolud ja tõendid tähelepanuta ning ei ole tõendeid hinnanud nõuetekohaselt. Määruskaebuse esitaja märkis, et juhtimisõiguse peatamine takistab tema ja tema ülalpeetavate elu ning juhtimisõiguse peatamisel ei saaks ta maksta elatist.
4. Avaldaja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Võlgnik ei ole tõendanud, et tal on juhtimisõigust vaja tööülesannete täitmiseks. Avaldaja leiab, et võlgnik sõlmis töölepingu äriühinguga, mille ainsaks osanikuks on võlgnik ise, eesmärgiga vältida juhtimisõiguse peatamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata ning määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
6. Vastavalt TsMS §-le 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS §-le 654 lg
7. 3
8. Vastusena määruskaebuses esitatule märgib ringkonnakohus järgmist. Vanemal on kohustus hankida oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike. Samuti on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Asjaoludest nähtub, et määruskaebuse esitaja ei ole piisavalt tegelenud oma sissetuleku suurendamisega või on varjanud oma sissetulekuid. Õige on maakohtu järeldus, et määruskaebuse esitajal on võimalik teistel töökohtadel teenida suuremat tulu. Võttes arvesse, et määruskaebuse esitaja on äriühingu juhatuse liige ja ainuosanik, on määruskaebuse esitajal võimalik kasutada äriühingus puksiirijuhi ametikoha täitmisel ka teiste isikute tööjõudu. Juhtimisõiguse peatamine ei piira määruskaebuse esitaja võimalust olla äriühingu juhatuse liige ning osanik ja saada selle eest tulu. Seejuures on määruskaebuse esitajal võimalik teha kõiki muid töid, mis ei eelda juhtimisõiguse olemasolu. 9.

§ 1775

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel mh siis, kui võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise. See tähendab, et määruskaebuse esitaja juhtimisõigus ei ole peatatud lõplikult ning määruskaebuse esitajal on võimalik juhtimisõigus saada tagasi juba siis, kui ta on tasunud kolme kuu elatise. 10. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi