KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-5470 Määruse tegemise aeg ja koht 16.01.2017, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Liis Arrak, Kaupo Paal Tsiviilasi KM avaldus laste ühise
§ 137
lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.
§ 119
järgi kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale
- KM taotlus lõpetada ühine hooldusõigus osaliselt nii, et isal on otsustusõigus laste elukoha ja viibimiskoha määramisel, on laste huvides ja kuulub rahuldamisele. Asja materjalid ei anna alust kahelda isa võimekuses lapsi kasvatada. Laste ema poolt esile toodu ei võimalda teha järeldust, et laste ema oleks valmis lapsi igapäevaselt paremini kasvatama kui isa, kuna ema on enam tegelenud laste harrastustega. Ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine laste suhtes on põhjendatud ka seetõttu, et ema on olnud nõus laste elu korraldamisega isa poolt, kuna lapsed on elanud isaga koos, kui
- aastal ema lahkus kodust ja asus elama oma elukaaslase juurde. Laste isa on laste elu korraldamisega väga hästi toime tulnud. Igapäevaselt on lastel isaga lähedasem side, isa on lastele enam pühendunud ja ema tegevus on olnud laste huve kahjustav. Seega on põhjendatud, et lapsed kolivad koos isaga elama teise elukohta ja saavad regulaarselt emaga suhelda. Oluline on saada kindlus laste igapäevase viibimiskoha suhtes peale kooliaasta lõppu, et siis nad ette valmistada järgmiseks õppeaastaks. Kohtuistungil leidis tõendamist, et laste vanemad vaidlevad selle üle, kuidas laste hooldusõigust ühiselt teostada. Seda, et laste isa igapäevaselt laste eest on hoolitsenud, kinnitavad kohalik omavalitsus, laste esindaja ja ka lapsed ise 07.06.2016 ärakuulamisel. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on laste isa senine tegevus suunatud olnud laste huvidele. Isal on soov tagada lastele 6
(11)stabiilne elukeskkond ja elukorraldus ning kasvamiseks head tingimused.
- Kuna haridusküsimuste otsustamine on toimunud mõlema vanema poolt ja see võib ka selliselt jätkuda, tuleb haridust puudutavate küsimuste osas jätta avaldus rahuldamata. Vastuavalduses laste ema leiab, et laste isa ei suuda tagada lastele heaolu. Eeltoodu ei saa olla aluseks, et lõpetada poolte ühine hooldusõigus laste suhtes. Poeg MM on 9 aastane ja tütar AM 6 aastane, kuid vanemad on juba jõudnud koolimineku probleemi lahendada. Seega on lapse koolivaliku otsustamisega lapse isa poolt lapse ema nõus olnud.
- Eeltoodu alusel on põhjendatud lõpetada osaliselt ühine hooldusõigus laste suhtes nii, et laste elukoht ja igakordne viibimiskoht on isa juures, s.o isal on otsustusõigus laste elukoha ja viibimiskoha määramisel. Kuna kohus avalduse osaliselt rahuldab, s.o laste elu- ja viibimiskoha osas, jääb laste ema vastuavaldus rahuldamata.
- Vastavalt
§ 143lõikele 1 on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga.
Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Kuna laste ema on nõustunud avalduses avaldaja poolt pakutud suhtluskorraga, kuulub avaldaja taotletud laste ja ema suhtluskord rahuldamisele.
- Arvestades, et kohus rahuldab avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks, kuid jätab osaliselt rahuldamata ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning samuti jätab rahuldamata vastuavalduse, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (TsMS § 172 lg 1). Alaealistele lastele määratud korras õigusabi osutanud advokaadi esindajatasu jääb riigi kanda. KM määruskaebus
- KM palub maakohtu 27.09.2016 määruse tühistada ning saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks.
- Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus kohelnud menetlusosalisi võrdselt ja on lähtunud mitte laste, vaid eelkõige KM huvidest.
- Maakohus ei ole võtnud seisukohta KM vastuavalduse osas. Maakohus on menetlenud avaldust, mida ta ei ole menetlusse võtnud.
- Tõendite hindamisel rikkus kohus TsMS § 232 sätteid.
- 29.09.2016 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega anti KM-le otsustusõigus laste hariduse küsimustes, mis on vastuolus 27.09.2016 määrusega. Esialgse õiguskaitse määrusega anti laste viibimiskoha määramise osas (sh sisse kirjutamine XXXXXX alevikku) ainuotsustusõigus KM-le, mis andis viimasele võimaluse üle viia lapsed nii teise kooli kui ka lasteaeda, kuigi oli lubanud jätta lapsed nii endisesse kooli kui ka lasteaeda. Samuti ei registreerinud ta lapsi sisse oma isa elukohta. Uues kohas puuduvad lastel vajalikud tingimused. KM vastumääruskaebus
- KM palub 13.10.2016 esitatud määruskaebuses maakohtu 27.09.2016 määruse tühistada osas, milles kohus jättis KM avalduse rahuldamata ja teha selles osas uus määrus, millega avaldus rahuldada ja anda KM-le ainuotsustusõigus laste haridusküsimuste määramiseks. Menetluskulud jätta KM kanda. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd nähtuvalt kohtute infosüsteemist said KM esindajad vaidlustatud maakohtu määruse kätte 27.09.2016, oli määruskaebuse esitamise viimane tähtaeg 7
(11)12.10.
- Seega on 13.10.2016 määruskaebus esitatud hilinenult, s.o pärast TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud tähtaja (15 päeva) möödumist, mistõttu ringkonnakohus käsitleb KM määruskaebust vastumääruskaebusena.
- Vastumääruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu otsus jätta avaldus laste hariduse küsimustes ainuotsustusõiguse isale andmise osas rahuldamata põhjendatud. See ei lähtu laste huvidest ning läheb vastuollu kohtumenetluse kestel tõendamist leidnud asjaoludega.
- Pärast 27.09.2016 kohtumääruse tegemist lahkus avaldaja koos lastega senisest Kuusalu kodust, sest elukorraldus sealses kodus oli nii avaldajale kui ka lastele emotsionaalselt kurnav. 29.09.2016 määrusega rahuldas maakohus avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse ja andis avaldajale ainuotsustusõiguse määrata laste viibimiskoht (s.h sissekirjutamiseks XXXXXX alevikku). Alates 30.09.2016 on lapsed sissekirjutatud XXXXXX alevikku ja MM käib XXXXXX koolis ning AM XXXXXX lasteaias. Laste ema KM on ähvardanud nii XXXXXX kooli kui ka XXXXXX kohalikku omavalitsust ja XXXXXXX kooli õpetajaid, edastades neile ähvardava sisuga teateid, et last ei tohi XXXXXX kooli vastu võtta, XXXXXX kool ei tohi anda infot MM kohta ja Saue Vallavalitsus ei tohi lapsi lasta valda sisse kirjutada. Seega jätkab KM ebamõistlikku ja laste huve kahjustavat tegevust ning vanematel on endiselt vaidlus ka laste haridusküsimusi puudutavates asjades.
- Maakohus on oma otsust jätta rahuldamata avaldaja taotlus laste haridusküsimustes ainuotsustusõiguse saamiseks põhjendanud vaid ühe lausega: „Kuna haridusküsimustes on otsustamine toimunud mõlema vanema poolt ja see võib ka selliselt jätkuda, jätab kohus haridust puudutavate küsimuste osas avalduse rahuldamata“. Taoline kohtu otsus ei ole järgitav ega selgelt põhjendatud. Sellise lakoonilise lausega oma otsuse põhjendamisel on kohus rikkunud nii menetlusõiguse norme kui ka materiaalõiguse norme. Kohtumenetluses on nii laste esindaja kui ka avaldaja esitanud oma seisukohad selles osas, miks tuleb laste haridusküsimustes anda ainuotsustusõigus avaldajale. Laste esindaja 25.04.2016 seisukohast nähtub üheselt, et KM ei ole nõus, et lapsed vahetaksid kooli või lasteaeda. Avaldaja ise on aga kohtumenetluses läbivalt avaldanud, et soovib koos lastega vahetada elukohta, millega kaasneb laste kooli ja lasteaia vahetus. Seega nähtub kohtule esitatud dokumentidest üheselt, et vanematel on vaidlus laste kooli ja lasteaia valiku osas. Menetluse edasine käik
- Vastuses määruskaebusele vaidleb KM KM määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
- KM KM määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
- Laste määratud korras esindaja toetab KM määruskaebuse rahuldamist, KM rahuldamist laste esindaja ei toeta. määruskaebuse
- Eestkosteasutus märgib määruskaebustele esitatud vastuses, et lapsed on isa juures elamisega hästi kohanenud ning lapsed on hästi hooldatud.
- Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht 8
(11)32. Ringkonnakohus käsitleb esmalt maakohtu määruse seda osa, milles maakohus lõpetas ühise hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise osas ja andis selles osas ainuotsustusõiguse laste isale. Seejärel käsitleb ringkonnakohus maakohtu määruse seda osa, milles maakohus jättis laste isa taotluse lõpetada ühine hooldusõiguse laste haridusküsimuste määramise osas ja anda selles osas ainuotsustusõigus laste isale rahuldamata. Lõpuks vastab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja KM väidetele. I 33.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 27.09.2016 määrus on osas, millega maakohus lõpetas ühise hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise osas, seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks muuta maakohtu määrust osas, millega maakohus andis laste isale ainuotsustusõiguse laste viibimiskoha määramiseks, selliselt, et laste isale tuleb üle anda laste hooldusõigus nende viibimiskoha määramise osas. Laste isa avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse üleandmiseks laste viibimiskoha ja haridusküsimuste määramise osas isale on esitatud
§ 137lg 1 alusel.
Maakohus on hooldusõiguse osalise lõpetamise avalduse rahuldamisel viidanud eksitavalt nii
§ 137
lg 1 kui ka
§ 119
, kusjuures määruse resolutsioonis märkis maakohus, et rahuldab laste isa avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ainuotsustusõiguse andmiseks laste viibimiskoha määramiseks laste isale. Ringkonnakohus leiab, et ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja hooldusõiguse osaliselt üleandmine ühele vanematest
§ 137
lg 1 alusel ei ole samastatav ainuotsustusõiguse andmisega teatud küsimuses ühele vanematest
§ 119alusel.
Vanemale otsustusõiguse andmise nõue (
§ 119
) ning vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise nõue (
§ 137
) on alternatiivsed nõuded ja seetõttu saab kohus lahendada avalduse kas
§ 119
või § 137 alusel, kuid mitte mõlema sätte alusel korraga.
§ 119
alusel ainuotsustusõiguse andmine on kohane siis, kui koos elavad vanemad ei jõua lapsesse puutuvas konkreetses ja üldjuhul ühekordselt otsustatavas olulises küsimuses üksmeelele ja taotlevad vaidluse lahendamist kohtu kaudu. Käesoleval juhul ei ole aga tegemist nö ühekordse ainuotsustusõiguse andmise olukorraga, kuna laste vanemate abieluline kooselu on lõppenud ning käesolevaks ajaks on vanemad juba ka lahku kolinud. Seega tuleb maakohtu määrust muuta selliselt, et laste isale tuleb anda ainuhooldusõigus laste viibimiskoha määramise osas. II
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 27.09.2016 määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata laste isa avalduse laste haridusküsimuste osas ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja vastavas osas ainuhooldusõiguse laste isale andmiseks. Maakohus on põhjendanud selles osas avalduse rahuldamata jätmist sellega, et haridusküsimuste otsustamine on toimunud mõlema vanema poolt ja see võib ka selliselt jätkuda. Maakohus ei ole aga põhjendustes esitanud ühtegi asjaolu ega tõendit, mille alusel ta sellisele järeldusele jõudis. Ringkonnakohus leiab, et laste isa avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks tuleb rahuldada ka laste haridusküsimuste määramise osas. Maakohus on leidnud põhjendamatult, et laste koolivaliku otsustamisega lapse isa poolt on laste ema nõus olnud. Asja materjalidest nähtub, et laste vanematel on vaidlus laste kooli ja lasteaia valiku küsimuses. Nimetatule on juhtinud tähelepanu laste esindaja oma 25.04.2016 seisukohas ja KM oma avalduse täiendustes 27.04.
- Laste ema ei esitanud 19.05.2016 kohtuistungil vastuväiteid laste isa väitele, et kui ta kolib XXXXXX, siis ei tohi ta lapsi XXXXXX kooli panna, kuna ema ei luba lapsi praegusest elukohast ära viia. Samuti on laste ema oma 21.06.2016 vastuses laste isa ettepanekule avaldanud vastuseisu laste kooli ja lasteaia vahetusele, väites, et laste 9
(11)praegune kool ja lasteaed on lastele ideaalsed ja ükski Tallinna piirkond ei võimalda samaväärset. KM vastuargumendid laste XXXXXXX lasteaiast ja koolist lahkumisele sisalduvad 21.06.2016 menetlusdokumendis. 01.09.2016 menetlusdokumentides väljendab laste ema ise ja oma esindaja kaudu selgelt, et tal on laste isaga erimeelsused laste haridusküsimustes. Maakohus tuvastas õigesti, et kuigi ema hoolib lastest ja otsib võimalusi neile erinevaid vaba aja veetmise võimalusi pakkuda, on isa enam pühendunud sellele, et lastel oleks turvaline kodu. Isa tegeleb samuti laste vaba aja sisustamisega, kuid on pühendunud pigem igapäevastele tegevustele. Ka hariduselu küsimused kuuluvad argielu juurde. Ringkonnakohus leiab, et kuna vanemate ühine hooldusõigus laste viibimiskoha määramise osas lõpetatakse ja antakse üle laste isale, siis on olukorras, kus vanematel on vaidlus ka laste kooli ja lasteaia määramise küsimuses, õige lõpetada ka ühine hooldusõigus laste haridusküsimuste määramise osas ja anda selles osas hooldusõigus üle laste isale. III
- Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Vastuseks laste ema KM määruskaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.
- Määruskaebuse esitaja väitel on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kuna on menetlenud KM 25.04.2016 esitatud vastuavaldust, mida ei ole menetlusse võetud. Ringkonnakohus leiab, et väide ei ole põhjendatud. Maakohus on 28.04.2016 kohtuistungil KM vastuavalduse menetlusse võtnud (I kd, tl 70) ja andnud teistele menetlusosalistele tähtaja avalduse osas seisukohtade esitamiseks. Asjaolu, et maakohus ei ole vormistanud vastuavalduse vastuvõtmist eraldi määrusega, ei ole käsitatav menetlusõigusnormi olulise rikkumisena.
- Samuti ei ole põhjendatud määruskaebuse esitaja väide, et maakohus ei ole vastuavalduse osas seisukohta võtnud. Maakohus on KM vastuavaldust menetlenud põhjendatult koos KM avaldusega, kuna vaidluse ese on sama, kuigi vastassuunaline, s.o mõlemad vanemad taotlevad laste hooldusõiguse osalist üleandmist endale, ning jätnud selle määruse resolutsioonis rahuldamata.
- Määruskaebuse esitaja väitel ei ole maakohus kohelnud menetlusosalisi võrdselt, kuna ei ole lähtunud mitte laste huvidest, vaid KM huvidest, samuti on maakohus rikkunud TsMS § 232 sätteid tõendite hindamise osas. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud väited on põhjendamatud. Määruskaebuse esitaja ei ole kaebuses esile toonud ühtegi konkreetset asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus oleks menetlusosalisi ebavõrdselt kohelnud või ebaõigesti tõendeid hinnanud. Määrusekaebuses ei sisaldu ühtegi asjassepuutuvat asjaolu ja põhjendust selle kohta, miks oleks tulnud jätta rahuldamata KM avaldus ja rahuldada KM vastuavaldus.
- Määruskaebuse esitaja väitel viis KM lapsed pärast 27.09.2016 kohtumääruse tegemist omavoliliselt tema poolt valitud elukohta ja asus ainuisikuliselt otsustama laste haridusküsimusi. Väidetavad KM teod ei muuda asjaolusid, mis andsid maakohtule aluse otsustada laste viibimiskoha määramise õiguse üleandmise laste isale. Maakohus asus seisukohale, et hooldusõigus laste viibimiskoha määramise küsimuses tuleb anda laste isale, kes on pärast vanemate kooselu lõppemist alates
- aastast rohkem pühendunud igapäevasele laste eest hoolitsemisele, samal ajal, kui laste ema on olnud sageli kodust ära, jättes lapsed isa hoolde. Laste ema ei ole nimetatud asjaolusid iseenesest eitanud. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga.
- Määruskaebuse esitaja väited, mis käsitlevad maakohtu 29.09.2016 esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse õiguspärasust, ei ole käesoleva, s.o maakohtu 27.09.2016 määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel asjakohased. 10
(11)Määruskaebuse esitaja päringu alusel on ringkonnakohtule laekunud KM tuludeklaratsioonid. KM ei ole taotlenud kohtult vastavate dokumentide asja juurde võtmist ega selgitanud, milliseid asjaolusid soovib ta nendega tõendada. Kuna käesolevas asjas nimetatud tõendid tähendust ei oma, tagastab ringkonnakohus tõendid KM-le. Arvestades, et tõendid on saadetud elektrooniliselt, nende paberkandjal tagastamist ei toimu.
- Kuivõrd ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja rahuldab vastumääruskaebuse, jäävad määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda, v.a laste määratud korras esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.
- KM esitas ringkonnakohtule oma apellatsiooniastme menetluskulude nimekirja, taotledes määruskaebuse esitajalt õigusabikulude katteks 528 euro väljamõistmist. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati taotlejale õigusabi 4 tunni ulatuses tunnitasuga 110 eurot (käibemaksuta). Lepingulise esindaja õigusabitoiminguteks määruskaebemenetluses olid määruskaebuse koostamine (2 h) ja vastuse koostamine KM määruskaebusele (2 h). Taotleja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning palus märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS §113 lg 1 ettenähtud korras. Määruskaebuse esitaja KM menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, hinnanud lepingulise esindaja toiminguid asja materjalide põhjal, leiab, et esindaja toimingud olid vajalikud ning nende toimingute ajakulu arvestades asja keerukust ja mahtu ning esitatud menetlusdokumente põhjendatud. Esindaja tunnitasu suurus ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodust lähtudes tuleb taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada ning mõista määruskaebuse esitajalt KM kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitiseks 528 (4 x 110 x 1,2) eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 tuleb rahuldada taotlus määruskaebuse esitaja kohustamiseks väljamõistetud menetluskuludelt viivise maksmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /digitaalselt allkirjastatud/ Liis Arrak /digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv /digitaalselt allkirjastatud/ Kaupo Paal 11
(11)