TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi 3-16-1554 29. detsember 2016 Kadri Palm Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrol

„Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ muutmine“ eelnõu juurde ütleb p-s 2 järgmist: Toetuse suuruse arvutamisel on aluseks tõuraamatusse või aretusregistrisse kantud põllumajandusloomade arv ja jõudluskontrolli all olevate põllumajandusloomade arv (§ 5). Toetuse ühikumäära kehtestamisel on arvestatud eelpoolkirjeldatud tõuraamatu või aretusregistri pidamise ja jõudluskontrolli läbiviimise kuludega. Ka seletuskiri ei viita asjaolule, et toetusalune loom peab kuuluma tõuraamatusse.

1. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 3 3-16-1554 11.
2. PRIA poolt tehtud otsuses on toetuse vähendamine toimunud VTA poolt teostatud kontrolli tulemuste põhjal (kontrollakt nr 16-130-16/006), mis sisaldab detailseid andmeid kontrolli käigus tuvastatud puuduste kohta. PõLAS sätestab nõuded loomade aretustegevusele ja jõudluskontrolli läbiviimisele ning nimetatud seaduse § 30 kontrollib nõuete täitmist VTA. PRIA-l puudub alus kahelda VTA pädevuses taotleja vastavuse kontrollimiseks toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele jõudluskontrolli läbiviimise osas. 11.
3. VTA seisukohtadest nähtub, et vastavalt PõLAS § 5 lg-le 1 saab aretustegevust viia läbi järgmistes valdkondades: tõuraamatu või aretusregistri pidamine, jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine, ohustatud tõu säilitamine, aretuslooma aretusmaterjali kogumine, varumine, töötlemine ja turustamine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on aretusega tegelev isik, kes tegutseb eespool nimetatud aretusvaldkondades. 11.
4. Vastavalt põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra nr 6 (määrus nr 6) §-le 11 on põllumajandusloomade aretustoetus riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 art 27 tähenduses. Määruse 702/2014 art 27 kohaselt võib riigiabi anda ülemmääraga 70 % kolmanda isiku poolt või tema nimel tehtavate selliste testide kuludest, millega määratakse karja geneetiline kvaliteet. 11.
5. Põllumajandusloomade aretustoetuse mõte on toetada põllumajandusloomade aretuse käigus tekkivate kulude katmist. Piimaveiste jõudluskontroll on üks aretuse edu saavutamise abinõudest. Piimaveiste jõudluskontrolli eeskiri näeb küll ette, et piimajõudlust tuleb hinnata karjas kõigil piimatootmiseks ettenähtud veistel. Eesmärgiks on vältida võimalikke piimatoodangunäitajate võltsimist, kuid sellisel juhul ei ole tegemist jõudluskontrolliga tõupopulatsiooni geneetilise väärtuse suurenemise tagamiseks. 11.
6. PõLAS § 4 lg 2 kohaselt on tõupuhas aretusloom tõuraamatu põhiossa kantud põllumajandusloom. Vastavalt eesti maatõugu veiste aretusprogrammile loetakse veis eesti maatõugu kuuluvaks, kui tema isa on maatõu, lääne-soome või rootsi punase nudi tõu pull ja teiste võõrtõugude veresus on 50 %. Tõuraamatus registreerimiseks peab veise isa olema aretuseks tunnustatud. Kõnealuses kontrollaktis toodud loomadel on need nõuded täitmata. Kontrollaktis välja toodud 15 eesti maatõugu veist ei ole kantud eesti maatõugu veiste tõuraamatusse ja ei ole sinna kandmiseks ka sobilikud. Seetõttu ei ole tegemist aretusloomadega. Selliste loomade puhul ei teostata jõudluskontrolli tõu geneetilise väärtuse hindamiseks ja tõstmiseks, vaid ülejäänud, tõuraamatus registreeritud veiste piimatoodangu korrektseks määramiseks. Seega ei ole aktsepteeritav selliste loomade toetamine Euroopa Komisjoni määruse 702/2014 alusel. 11.
7. Muude tõugude nimekirjas olevaid loomi ei saa arvestada aretustoetuse määramisel, kuna kaebajal on VTA poolt antud tegevusluba piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimiseks. Loomi, kes kuuluvad lihaveiste tõuraamatusse ja on tõu poolest määratletud lihaveistena käsitleb VTA nii aretustoetuse kui muude kontrollide raames lihatõugu loomadena hoolimata sellest, et neil viiakse läbi piimaveiste jõudluskontrolli. Kaebajale ei ole antud tegevusluba lihaveiste piimajõudluse läbiviimiseks. Seetõttu ei saa muude tõugude all olevat lihaveise tõuraamatusse kuuluvat looma lugeda aretustoetuse määramiseks sobilikuks. 11.
8. Kaebaja tõlgendab

§ 5

lg 2 sätteid formaalselt, lihtsustatult ning määruses viidatud õigusakte eirates ja määruse mõtet arvestamata jättes.

1. VTA ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu, esitades järgmised põhjendused. 12.
2. Põllumajandusloomade aretustoetuse mõte on toetada põllumajandusloomade aretuse käigus tekkivate kulude katmist. 4 3-16-1554 12.
3. Piimaveiste jõudluskontrolli eeskiri näeb küll ette, et piimajõudlust tuleb hinnata karjas kõigil piimatootmiseks ettenähtud veistel, kuid antud juhul ei ole tegemist jõudluskontrolliga tõupopulatsiooni geneetilise väärtuse suurenemise tagamiseks. 12.
4. Vastavalt PõLAS § 5 lg-le 1 saab aretustegevust viia läbi järgmistes valdkondades: tõuraamatu või aretusregistri pidamine, jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine, ohustatud tõu säilitamine, aretuslooma aretusmaterjali kogumine, varumine, töötlemine ja turustamine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on aretusega tegelev isik, kes tegutseb eespool nimetatud aretusvaldkondades. Aretusloom sama seaduse § 4 kohaselt on aretuse eesmärgil kasvatatav põllumajandusloom, kes on kas tõupuhas – või ristandaretusloom ja on kantud tõuraamatusse või aretusregistrisse. Ristandaretusloom on seaduse mõistes eri tõugu aretusloomade sihipärase ristamise teel saadud aretusloom, kes on kantud tõuraamatu lisasse või aretusregistrisse. Vastavalt Eesti maatõugu veiste aretusprogrammile loetakse veis Eesti maatõugu kuuluvaks, kui tema isa on maatõu, Lääne-Soome või Rootsi punase nudi tõu pull ja teiste võõrtõugude veresus on 50 %. 12.
5. Kontrollaktis nr 16-130-16/006 välja toodud 15 Eesti maatõugu veist ei ole kantud Eesti maatõugu veiste tõuraamatusse ja ei ole sinna kandmiseks sobilikud seega ei ole nende puhul tegemist aretusloomadega ja nende jõudluskontrolli läbiviimine ei ole aretustegevus PõLAS mõistes. Kontrollaktis nr 16-130-16/006 välja toodud muude tõugude nimekirjas olevaid loomi

„Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ (määrus nr 6, määrus kehtis kuni

1. detsembrini 2016) §-dele 2, 3, 31, 5, § 6 lg-tele 1, 2, 4 ja 5 ning §-le 7, ei nähtu vaidlusalusest otsusest kohtu hinnangul põhjendused, miks kaebajale põllumajandusloomade aretustoetust vaid osaliselt määrati ja maksti. 16.
2. MPKS § 6 lg-st 1 tuleneb, et kui riigiabi annab riik PRIA kaudu, kehtestab valdkonna eest vastutav minister, arvestades riigieelarvest eraldatud rahalisi vahendeid, millist liiki ning milliste tegevuste ja piirkondade toetamiseks eelarveaastal toetusi antakse, ning otsustab toetusteks antavate eelarvevahendite jaotuse. Selle sätte alusel on maaeluminister
3. jaanuaril 2016 vastu võtnud määruse nr 3 „
4. aastal maaelu ja põllumajandusturu korraldamiseks antavad toetused“, mille § 1 p-i 2 alusel antakse
5. aastal maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses riigiabina põllumajandusloomade aretustoetust. 16.
6. MPKS § 7 lg 1 p 3 sätestab, et sama seaduse alusel ja korras võib riik PRIA kaudu anda riigiabina põllumajandusloomade aretustoetust. 16.
7. MPKS § 11 lg-d 3 ja 4 näevad ette, et riigiabi määramise, maksmise ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning riigiabi andmisega seotud muu otsuse teeb PRIA. Kui MPKS alusel tehtud otsus piirab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, saadetakse isikule otsuse ärakiri või väljavõte 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates posti teel tähtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või taotleja nõusolekul tema taotluses näidatud elektronposti aadressil. Muu otsuse kohta avaldatakse teave PRIA veebilehel 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 16.
8. MPKS § 12 lg 1 kohaselt kontrollib taotleja vastavust toetuse saamiseks esitatud nõuetele PRIA taotluse, muude dokumentide ja nendes toodud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. 16.
9. MPKS § 13 sätestab, et kui see on sama seaduse § 11 lõike 1 alusel kehtestatud õigusaktis ette nähtud, võib PRIA esitada toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsustamiseks taotluse ärakirja või taotlejate nimekirja haldusorganile, kelle pädevuses on anda kooskõlastus või arvamus ning teha selleks vajalikke haldustoiminguid. 16.
10. Seega tuleneb otsuse aluseks olevatest MPKS sätetest PRIA pädevus anda riigiabina põllumajandusloomade aretustoetust, kuid mitte konkreetseid põhjuseid, miks kaebajale põllumajandusloomade aretustoetust vaid osaliselt määrati ja maksti. 16.
11. Ka põllumajandusministri
12. jaanuari
13. a

viidatud paragrahvidest ei nähtu toetuse osalise määramise ja maksmise põhjuseid. Nii sätestab

§ 2

, et põllumajandusloomade aretustoetust on õigus taotleda aretusühingul ja jõudluskontrolli läbiviijal, kellele on põllumajandusloomade aretuse seaduse alusel antud tegevusluba. 16.8.

§ 3sätestab nõuded toetuse saamiseks.

16.9.

§-s 31 on kirjas toetuse ühikumäär olenevalt aretusvaldkonnast ja loomaliigist ühe looma kohta. 16.10.

§ 5

reguleerib toetuse suuruse arvutamisel aluseks võetavate põllumajandusloomade arvestamise aluseid ja korda. 16.11.

§ 6

lg-d 1, 2, 4 ja 5 sätestavad, et PRIA vaatab taotluse läbi ja kontrollib, koostöös VTA-ga, esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. PRIA peadirektor otsustab toetuse määramise või taotluse 6 3-16-1554 rahuldamata jätmise 45 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates. Kui tehtud otsus piirab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, saadetakse otsuse ärakiri või väljavõte otsusest taotlejale otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga või taotleja nõusolekul tema taotluses näidatud elektronposti aadressil. PRIA arvutab taotlejale makstava toetuse suuruse, arvestades §-s 31 sätestatud toetuse ühikumäära ja põllumajandusloomade arvu. 16.12.

§ 7

lg 1 p-d 1-3 sätestavad järgmist: 1) kui §-s 6 sätestatud korras taotluse kontrollimisel on selgunud, et toetuse saamiseks esitatud põllumajandusloomade arvu ja tegeliku põllumajandusloomade arvu erinevuse suurus on: 1) kuni 3% väiksem taotluses esitatud põllumajandusloomade arvust, määratakse toetus tegeliku põllumajandusloomade arvu alusel; 2) üle 3%, kuid mitte rohkem kui 20% väiksem taotluses esitatud põllumajandusloomade arvust, määratakse toetus põllumajandusloomade arvu alusel, mis saadakse tegeliku põllumajandusloomade arvu vähendamisel tegeliku arvu ja taotluses esitatud arvu kahekordse vahe võrra; 3) üle 20% väiksem taotluses esitatud põllumajandusloomade arvust, jäetakse taotlus rahuldamata.

§ 7

lg 2 näeb ette, et kui tegelik põllumajandusloomade arv on suurem kui taotluses esitatud põllumajandusloomade arv, määratakse toetus taotluses esitatud põllumajandusloomade arvu alusel. Otsuses on kaebajale toetuse vähendamise õigusliku alusena märgitud

§ 7lg 1, konkretiseerimata, millise lõikele 1 vastava olukorraga on tegemist.

1. Täiendavalt on PRIA
2. aprilli
3. a otsuses viidanud VTA kontrolli tulemustele, kus on selgunud, et tegelik põllumajandusloomade arv on väiksem taotluses esitatud põllumajandusloomade arvust. Seejuures ei ole PRIA selgitanud, milliseid VTA kontrollitulemusi PRIA silmas peab. Samas on kaebaja aru saanud, millisest kontrollist on jutt, viidates vaides VTA
4. aprilli
5. a kontrollaktile nr 16-130-16/006 (tl 5p). Nimetatud kontrollakti kohaselt on Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i poolt edastatud maatõugu loomade nimekirjas 15 looma, kes ei kuulu EK tõuraamatusse, ning ka põlvnemise järgi ei saa nimetada neid EK loomadeks (tl 28p). Lisaks on loom registrinumbriga EE 5826940 karjast välja läinud
6. detsembril 2016 (ilmselt on silmas peetud
7. detsembrit 2015). VTA leidis sellest tulenevalt, et eeltoodud loomi ei saa arvestada aretustoetuse määramisel. Mis puudutab muud tõugu loomade nimekirja (318 looma), siis leidis VTA kontrollaktis, et seal olevad loomad on kantud lihaveiste tõuraamatusse, mistõttu VTA käsitleb neid lihatõugu loomadena. Lihaveiste jõudluskontrolli viib läbi Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu. VTA selgitas, et muude tõugude nimekirjas olevaid loomi ei saa arvestada aretustoetuse määramisel, kuna Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-le on antud tegevusluba piimaveiste jõudluskontrolli ja geneetilise hindamise läbiviimiseks. Kontrollaktis õiguslikule alusele kohtu hinnangul korrektselt viidatud ei ole, märgitud on vaid seda, et VTA kontrollis vastavalt määrusele nr 6 esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele.
8. Riigikohtu halduskolleegiumi
9. juuli
10. a otsusest asjas nr 3-3-1-39-14 tuleneb, et PRIA läbiviidavate haldusmenetluse erisuse tõttu on piisav, kui haldusaktis esitatakse üksnes konkreetsed asjaolud, mis on viinud otsuse tegemiseni ning asjakohased kaalutlused tuuakse välja vaideotsuses. Seetõttu kontrollib kohus, kas
11. juuli
12. a vaideotsusest nr 8-4/16/2-2 nähtuvad kaalutlused taotluse osaliseks rahuldamiseks.
13. Vaideotsuses selgitas PRIA, et toetuse vähendamine on toimunud VTA kontrolli tulemuste põhjal, mis sisaldab detailseid andmeid kontrolli käigus tuvastatud puuduste kohta. Vaideotsuse põhjendusteks on VTA
14. juuni
15. a kirjas nr 17.1-1/4654-1 (tl-d 60-61) sisalduvad 7 3-16-1554 selgitused PRIA-le ning VTA
16. aprilli
17. a kiri nr 1.1-22/2651-1 (tl 37) ja
18. juuni
19. a kiri nr 1.1-22/2651-2 kaebajale (tl 11p). PRIA refereerib neid seisukohti järgmiselt. 19.
20. Vastavalt põllumajandusloomade aretuse seaduse (PõLAS) § 5 lg-le 1 saab aretustegevust viia läbi järgmistes valdkondades: tõuraamatu või aretusregistri pidamine; põllumajanduslooma jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine; ohustatud tõu säilitamine; aretuslooma aretusmaterjali varumine, säilitamine, töötlemine ja turustamine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on aretusega tegelev isik, kes tegutseb eespool nimetatud aretusvaldkondades. 19.
21. Aretusloom sama seaduse § 4 kohaselt on aretuse eesmärgil kasvatatav põllumajandusloom, kes on kas tõupuhas või ristandaretusloom ja on kantud tõuraamatusse või aretusregistrisse. 19.
22. Eesti Põllumajandusloomade jõudluskontrolli AS-le on antud tegevusluba piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimiseks. 19.
23. Põllumajandusloomade aretustoetuse mõte on toetada põllumajandusloomade aretuse käigus tekkivate kulude katmist. Piimaveiste jõudluskontrolli eeskiri näeb küll ette, et piimajõudlust tuleb hinnata karjas kõigil piimatootmiseks ettenähtud veistel, kuid antud juhul ei ole tegemist jõudluskontrolliga tõupopulatsiooni geneetilise väärtuse suurenemise tagamiseks. 19.
24. Kontrollaktis välja toodud 15 eesti maatõugu veist ei ole kantud eesti maatõugu veiste tõuraamatusse ja ei ole sinna kandmiseks sobilikud. Vastavalt eesti maatõugu veiste aretusprogrammile loetakse veis eesti maatõugu kuuluvaks, kui tema isa on maatõu, läänesoome või rootsi punase nudi tõu pull ja teiste võõrtõugude veresus on 50%. Vaides toodud loomadel on see nõue täitmata. 19.
25. Muude tõugude nimekirjas olevaid loomi

§ 6

lg 1 sätestab, et PRIA vaatab taotluse läbi ja kontrollib, koostöös VTA-ga, esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele, teeb MPKS § 11 lg 3 kohaselt riigiabi määramise, maksmise ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning riigiabi andmisega seotud muu lõpliku otsuse ikkagi PRIA. Samal seisukohal on ka VTA, 8 3-16-1554 kes selgitas kaebajale 2. juunil 2016 saadetud kirjas nr 1.1-22/2651-3 (tl 86), et VTA ülesanne toetuse määramise menetluses on üksnes läbi vaadata ja kontrollida taotleja poolt esitatud taotlus ja asjassepuutuvad andmed. Õiguslikult siduvat otsustust taotluse ja dokumentide läbivaatamisel VTA ei tee ja kontroll toimub vastavalt PRIA poolt antud suunistele. VTA peab kontrollakti menetlustoimingu protokolliks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 18 mõttes. Seega tulnuks PRIA-l otsuses või vaideotsuses anda omapoolne hinnang VTA kontrollaktis tuvastatule. PRIA seda teinud ei ole. Kohtu hinnangul oleks PRIA pidanud VTA poolt läbiviidud kontrolli tulemuste põhjal toetust vähendades kaebajale selgitama, miks põllumajandusloomade aretustoetust määratakse ja makstakse osaliselt, mitte üksnes refereerima VTA seisukohti. Otsuses või vaideotsuses pidanuks sisalduma haldusakti õiguslikud alused viidetega õigusakti konkreetsetele paragrahvidele lõigete ja punktide täpsusega; samuti makstava toetuse suuruse arvutuskäik, arvestades

§-s 31 sätestatud toetuse ühikumäära ja põllumajandusloomade arvu. Praegusel juhtumil ei ole kohtul võimalik kontrollida, miks toetust makstakse just 86 010 euro ulatuses.

1. PRIA vaideotsusest nähtub, et VTA leiab kokkuvõtvalt, et kaebajale ei saa toetust täies mahus maksta põhjustel, et kontrollaktis välja toodud 15 eesti maatõugu veist ei ole kantud eesti maatõugu veiste tõuraamatusse ja ei ole sinna kandmiseks sobilikud; kaebajale ei ole antud tegevusluba lihaveiste piimajõudluse läbiviimiseks. Seetõttu ei saa 301 muude tõugude all olevat lihaveise tõuraamatusse kuuluvat looma lugeda aretustoetuse määramiseks sobilikuks; 17 džõrsi tõugu looma ei ole aretustoetuse maksmiseks sobivad. Kaebaja leiab, et toetuse määramise aluseks on
2. detsembril 2015 jõudluskontrolli all olevad põllumajandusloomad, mitte aretusloomad, kes kuuluvad tõuraamatusse. 22.

§ 2

kohaselt on põllumajandusloomade aretustoetust õigus taotleda aretusühingul ja jõudluskontrolli läbiviijal, kellele on põllumajandusloomade aretuse seaduse alusel antud tegevusluba. Poolte vahel pole vaidlust selles, et kaebajale on antud PõLAS § 10 alusel tegevusluba piimaveiste jõudluskontrolli ja geneetilise hindamise läbiviimiseks (tl-d 14, 72-73).

§ 3

p-de 1 ja 2 kohaselt võib põllumajandusloomade aretustoetust anda taotlejale, kellele on antud tegevusluba vähemalt üks aasta enne toetuse taotluste esitamise tähtaja algust ning kes taotlemise ajal tegutseb kehtiva tegevusloa alusel järgmistes põllumajandusloomade aretuse valdkondades: 1) tõuraamatu või aretusregistri pidamine; 2) jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine. Vaidlust pole ka selles, et kaebaja tegutseb kehtiva tegevusloa alusel põllumajandusloomade aretuse valdkonnas „jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine“.

§-st 31 tuleneb, et põllumajandusloomade aretustoetust võib maksta nii tõuraamatu pidamise kui jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise eest. Sõltuvalt sellest, kas tegemist on tõuraamatu pidamisega või jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamisega, on erinev ka toetuse ühikumäär ühe looma kohta. Seejuures sõltub toetuse ühikumäär ka loomaliigist. Nii on näiteks lihaveiste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine 8 eurot, aga piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine 1 euro ühe looma kohta. 23. Nagu kaebaja on õigesti selgitanud, makstakse jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise eest, välja arvatud hobuste puhul, toetust taotluse esitamisele eelnenud aasta 1. detsembri seisuga jõudluskontrolli all olevate põllumajandusloomade arvu järgi. See põhimõte on kirjas

§ 5lg-s 2.

Kui toetust taotletakse tõuraamatu või aretusregistri valdkonnas, siis makstakse toetust taotluse esitamisele eelnenud aasta

1. detsembri seisuga tõuraamatus või aretusregistris olevate põllumajandusloomade arvu järgi, hobuste puhul taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul tõuraamatusse kantud varssade arvu järgi (määruse 9 3-16-1554 nr 6 § 5 lg 1). Praegusel juhtumil tuli kohtu hinnangul toetuse suuruse arvutamisel aluseks võtta jõudluskontrolli all olevate põllumajandusloomade arv, mitte tõuraamatus või aretusregistris olevate põllumajandusloomade arv, kuna toetust taotleti jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise eest (tl 71, taotluse p 2.1.2). Ka seletuskirjast „Põllumajandusministri
2. jaanuari
3. a

„Põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord” muutmine” eelnõu juurde nähtub, et toetust võivad taotleda aretusühingud ja jõudluskontrolli läbiviijad. Nimetatud isikute poolt teostatud aretustegevuse (tõuraamatu või aretusregistri pidamine, jõudluskontrolli läbiviimine) kulude hüvitamise kaudu on lõplikuks riigiabi saajaks loomapidajad, kelle loomad on tõuraamatus või aretusregistris või kelle loomadele tehakse jõudluskontrolli.

1. PõLAS § 5 lg 1 p-dest 1-4 tuleneb, et aretus sama seaduse tähenduses on tegevus põllumajanduslooma jõudlusvõime ja geneetilise väärtuse sihipäraseks suurendamiseks ning tema majanduslikult kasulike omaduste säilitamiseks või täiustamiseks, mida tehakse järgmistes valdkondades: 1) tõuraamatu või aretusregistri pidamine; 2) põllumajanduslooma jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine; 3) ohustatud tõu säilitamine; 4) aretuslooma aretusmaterjali varumine, säilitamine, töötlemine ja turustamine. Vaidlust pole selles, et kaebaja on PõLAS § 5 lg 1 p-i 2 ja lg 2 mõttes aretusega tegelev isik aretusvaldkonnas „põllumajanduslooma jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine“. PõLAS § 19 lg 1 kohaselt on jõudluskontroll põllumajanduslooma jõudlus- ja põlvnemisandmete regulaarne kogumine, registreerimine, töötlemine, säilitamine ja analüüsimine tema geneetilise väärtuse hindamiseks. Veise, lamba ja kitse jõudluskontrolli läbiviimisel ja geneetilise väärtuse hindamisel lähtutakse Rahvusvahelise Jõudluskontrolli Komitee (International Committee for Animal Recording) kehtestatud reeglitest. PõLAS § 19 alusel on kehtestatud piimaveiste põlvnemis- ja jõudlusandmete kogumise, nende õigsuse kontrollimise ja säilitamise kord (tl-d 16-26), millest kaebaja on oma tegevuses lähtunud (tl 6). Seejuures on VTA
2. veebruari
3. a otsusega nr 63 seda korda tunnustanud (tl 16). Selle korra p-d 4.2 ja 4.3 sätestavad, et piimaveiste jõudluskontroll tehakse lehmadele, keda peetakse piimatootmise eesmärgil. Kõik loomapidaja ühes asukohas olevad ning samal eesmärgil peetavad veised peavad olema jõudluskontrollis. Seetõttu nõustub kohus kaebajaga, et jõudluskontrolli teostatakse piimatootmise eesmärgil peetavatele veistele sõltumata nende tõust ja tõuraamatusse kuuluvusest. Mis puudutab põlvnemisandmete kogumist, õigsuse kontrollimist ja töötlemist, siis seda reguleerib korra p
4. Korra p 7.1 kohaselt on veise põlvnemise andmeteks identifitseerimis- või registreerimisnumber, sünnikoht, nimi, sünniaeg, tõug, isa tõuraamatu või registreerimisnumber ja ema registreerimisnumber. Seega võib veise põlvnemise andmeteks olla veise isa tõuraamatunumber, aga selle asemel võib ka olla registreerimisnumber.
5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebaja tühistamisnõude. HMS § 54 lg 1 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. PRIA
6. aprilli
7. a otsus nr 8-6/10 neile tingimustele ei vasta. PRIA otsuse ja vaideotsuse selgitused ei ole kohtul kontrollitavad.
8. Kaebaja on kohtule esitanud ka kohustamisnõude. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Kohus leiab, et kaebaja 10 3-16-1554 kohustamisnõue tuleb rahuldada, kuna PRIA
9. aprilli
10. a otsus nr 8-6/10 tühistatakse osas, millega kaebajale määratavat ja makstavat toetust vähendati. Kuigi kaebaja taotles kohtult tema taotluse nr 2222027 rahuldamist (tl 52p), kohustab kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 3 alusel PRIA-t kaebaja
11. veebruari
12. a taotlust nr 2222027 uuesti lahendama. Kohustamisnõude piire ei mõjuta see, kas kaebaja taotleb kohtult haldusorgani tegevust lõplikult kindlaks määravat kohustamisotsust või kohustamisotsust, mis kohustab haldusorganit haldusakti andmist või toimingu tegemist kaaluma või haldusmenetlust alustama, jätkama või kordama. Sõltumata sellest, kui konkreetset kohustamisotsust on kaebaja soovinud, on tegemist ühe ja sama nõudega, ühe ja sama haldusakti andmisele suunatud kaebusega (K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2013, lk 172). PRIA-l tuleb kaebaja taotlust uuesti läbi vaadates arvestada käesoleva kohtuotsuse põhjendustega.
13. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Käesolevas kohtuasjas hõlmavad kaebaja menetluskulud riigilõivu (tl 43). Sellest tulenevalt mõistab kohus PRIA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud (riigilõiv) summas 15 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 11