Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on Terko Linnuvabriku kinnistu omanik hageja. Kinnistusraamatu III jakku on sisse kantud eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kostja kasuks. Lähtudes asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg-st 8 tuleb asjas tuvastada, kas eelmärkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud ehk kas omandi üleandmise nõue on käesolevas asjas välistatud. Hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt nõuab hageja eelmärke kustutamist, kuna loeb end lepingust taganenuks alates 21.05.2011 seoses kostja lepingurikkumisega. Kuna hagiavalduses on tuginetud 21.05.2011 lepingust taganemisele ja kehtiva taganemise tuvastamise puhul on tegemist asja lahendamise seisukohast olulise asjaoluga, oleks käesolevas menetluses uuele taganemisele tuginemine hagi aluseks olevate asjaolude muutmine ehk hagi muutmine, mida kohus hagejal menetluse kiirema ja säästlikuma lahendamise huvides teha ei lubanud. Lisaks käesolevale tsiviilasjale on poolte vahel kõnealusest lepingust taganemise kehtivuse küsimusega seonduvalt veel kohtuasju. Tsiviilasjas nr 2-12-45346 oli Viru Maakohtus arutusel OÜ Markilo hagi Nordic Fisherman OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Tsiviilasjas 06.11.2013 tehtud kohtuotsuses (p 17) jõudis kohus seisukohale, et hageja ei olnud lepingust kehtivalt taganenud. Seega oli leping kostja taganemise ajal kehtiv. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-12-45346 jõustus 10.12.2013. Maakohus leidis, tuginedes
lg-le 1 ja Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11, et kohtuasjas nr 2-12-45346 tuvastatud asjaolu on käesolevas asjas kohtule siduv ning seega ei saa hageja lugeda end alates 21.05.2011 lepingust kehtivalt taganenuks. Kehtiva lepingu olemasolu tõttu ei saa hageja väita, et omandi üleandmise nõue käesolevas asjas on välistatud. Sel põhjusel ei saa rahuldamisele kuuluda ka hageja nõue tuvastada, et kostjal on õigus anda nõusolek kinnistu omandiõiguse üleandmise nõuet tagava eelmärke kustutamiseks. AÕS § 349 lg 1 kohaselt, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Vastavalt lepingu p-le 9.2.1.4 pidi kostja kasuks seatud hüpoteek kuuluma kustutamisele või loovutamisele kostja kulul üksnes juhul, kui on rahuldatud kõik hüpoteegiga tagatud nõuded. Lepinguga võetud kohustusi pooled täitnud ei ole, seega ei saa hüpoteegiga tagatud nõuet lugeda rahuldatuks. Kohus on eespool leidnud, et hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud. Nimetatud põhjendustel ei saa kuuluda rahuldamisele hageja nõue tuvastada, et kostjal on kohustus anda nõusolek hüpoteegi kustutamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. OÜ Markilo esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 28. märtsi 2016 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 3 1) kohaldas kohus vääralt
Tsiviilasjas nr 2-12-45346 tehtud otsuse põhjendavas osas toodud kohtu seisukoht ei olnud kohtule siduv. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest lahendis nr 3-2-1-129-11 (p 14) ei olnud kohtu põhjendus, et hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud, tuvastushagi rahuldamiseks materiaalõiguse järgi oluline asjaolu, kuna hagi rahuldati selle tõttu, et kostja ei olnud lepingust kehtivalt taganenud. Nimetatud kohtuotsuse edasikaebamiseks puudus hagejal võimalus, kuna hageja hagi rahuldati. Eeltoodust tulenevalt oleks kohus pidanud hindama esitatud tõendeid, mis kinnitavad, et hageja on lepingust kehtivalt taganenud; 2) sai kostja taganemisavalduse kätte käesoleva tsiviilasja raames hagile lisatud materjalide kättetoimetamisega 14.10.2011. Apellant viitab selles osas ka Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-32-09 (p 10). Lähtudes Riigikohtu seisukohtadest tsiviilasjades nr 3-2-1-171-11 (p 13) ja 3-2-1-43-15, oleks isegi juhul, kui kohus leidnuks, et hageja ei taganenud lepingust 21.05.2011, ilmne, et hageja taganes lepingust 14.10.2011 kostjale kätte toimetatud taganemisavalduse alusel. Seega olid täidetud eeldused hagi rahuldamiseks; 3) on hageja kostja käitumise tõttu (pärast hagiavalduse ja sellele lisatud materjalide saamist taganemisavalduse esitamine, millise tühisus on kohtu poolt tuvastatud tsiviilasjas nr 2-12-45346, samal päeval tsiviilasjas nr 2-12-45346 tehtud maakohtu otsusega uue taganemisavalduse esitamine, millise tühisuse tuvastamiseks on hageja esitanud hagi tsiviilasjas nr 2-15-6949) esitanud veelkordse taganemisavalduse 25.09.2015, mille kohus jättis analüüsimata. Juhul kui kohus käsitleks kostjale 14.10.2011 kätte toimetatud taganemisavaldust kui tühist taganemisavaldust, siis 25.09.2015 taganemisavaldusega on hageja veelkordselt oma tahet väljendanud ja kehtivalt lepingust taganenud. Juhul kui 25.09.2015 taganemisavalduse puhul oleks tegemist hagi muutmisega, siis oli hagi muutmine
Vastasel korral tuleb hagejal uuesti kohtusse pöörduda.
alusel menetluse tõttu tsiviilasjas nr 2-12-45346 ehk selleks, et viimatinimetatud tsiviilasjas tuvastada, kas hageja on lepingust taganenud või mitte; 2) ei pidanud kohtud hageja
lg 1 p 3 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. 7. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt nõusoleku andmist hageja kinnistule kostja kasuks kinnistusraamatusse kantud eelmärke ja hüpoteegi kustutamist, kuna nõuded, mille tagamiseks eelmärge ja hüpoteek seati, on lõppenud. Seejuures põhjendab hageja nõuete lõppemist sellega, et ta on taganenud 27.01.2009 sõlmitud lepingust. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele taganemisavaldus, kui ka materiaalsed eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. Tuginedes Viru Maakohtu 06.11.2013 otsusele tsiviilasjas nr 2-12-45346 (II kd, tl 19-28) ja
lg-le 1 leidis maakohus, et hageja ei ole alates 21.05.2011 lepingust kehtivalt taganenud. Käesolevas asjas on maakohtule siduv Viru Maakohtu 06.11.2013 otsuses tuvastatud asjaolu, mille kohaselt ei ole kostja saanud kätte hageja taganemisavaldust. Ringkonnakohus maakohtu selle seisukohaga ei nõustu. 8.
lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. See, kuidas hageja nõue on lahendatud, peab selgelt ja ühemõtteliselt nähtuma otsuse resolutsioonist (
Tsiviilasjas nr 2-12-45346 lahendas maakohus hageja nõuet kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohtuotsuse resolutsiooniga rahuldas maakohus hagi ning tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 072/2012/193 lubamatuks. Kohtuotsusest nähtuvalt taganes kostja lepingust ning kostja avalduse alusel algatas kohtutäitur R. Kütt täitemenetluse. Hageja tugines hagiavalduses sellele, et ta ei ole lepingut rikkunud ning seetõttu puudub kostjal tema vastu nõue, mida sundkorras täita. Samuti on hageja hagiavalduses märkinud, et kuna tema on eelnevalt lepingust taganenud, siis ka seetõttu on kostja taganemine kehtetu. Maakohus tuvastas, et kostjal puudus lepingust taganemiseks alus ning seetõttu ei olnud kostjal täitmisavalduse esitamise ajal hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõuet. Sellest tulenevalt rahuldas maakohus hagi ning tunnistas sundtäitmise lubamatuks (maakohtu 06.11.2013 otsuse p 23). Kohtuotsuse põhjendustes on maakohus muuhulgas leidnud, et „Hageja on küll viidanud, et kostja on taganemisavalduse kätte saanud ka koos tsiviilasja nr 2-11-42740 hagimaterjalidega, kuid kohtule sellekohaseid tõendeid esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja ei ole
Seega esitatud tõenditest lähtuvalt ei ole kostja lepingust taganemise teadet saanud ning hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud.“ Ülaltoodust nähtuvalt on maakohus 06.11.2013 otsusega rahuldanud hagi ja tunnistanud kostja avalduse alusel algatatud sundtäitmise täiteasjas nr 072/2012/193 lubamatuks põhjusel, et kostja ei olnud lepingust kehtivalt taganenud ja seetõttu puudus tal hageja vastu nõue, mida sundkorras täita. Hagi rahuldamist ei tinginud kohtuotsuse põhjendustes märgitu, mille kohaselt 5 ei olnud hageja lepingust kehtivalt taganenud. Arvestades ülalmärgitud asjaolusid on maakohus ebaõigesti kohaldanud
lg-t 1 ning maakohtule ei saanud käesolevas asjas olla siduv 06.11.2013 kohtuotsuses tuvastatud asjaolu, mille kohaselt ei olnud hageja lepingust kehtivalt taganenud. Kostja vastupidine seisukoht on ebaõige. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Vastavalt
lg 5 teisele lausele peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 06.11.2013 otsuse resolutsioonist ei ole arusaadav (ega ka tuletatav), et sundtäitmine võiks olla lubamatu põhjusel, et hageja ei ole kehtivalt lepingust taganenud. 9. Taganemisavaldus on tahteavaldus TsÜS § 68 mõttes ning TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega.
lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (vt nt Riigikohtu lahend 3-2-1-53-16), et taganemisavaldust on võimalik esitada ka kohtumenetluses ning kuna taganemine lõpetab lepingu tulevikku suunatult, ei ole võimalik lepingust taganeda tagasiulatuvalt. Erinevalt tsiviilasjas nr 2-12-45346 tuvastatust on käesolevas asjas hageja tõendanud, et hagiavaldus koos lisadega (sh taganemisavaldus, I kd, tl 49-51) on kostjale kätte toimetatud 14.10.2011 (I kd, tl 68). Nimetatud asjaolule ei ole kostja vastuväidet esitanud ning seda kinnitab muuhulgas ka kostja 01.11.2011 koostatud vastus hagiavaldusele. Taganemisavalduses määras kostja 8-päevase tähtaja kohustuse täitmiseks. Kostja sai taganemisavalduse kätte 14.10.2011, siis lähtudes taganemisavalduses märgitud 8-päevasest tähtajast, oli kostjal võimalus kohustus täita kuni 22.10.2011. Kuna kostja kohustust ei täitnud, muutus taganemisavaldus kehtivaks alates 23.10.2011 ning taganemise formaalsed eeldused on täidetud. 10.
lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Riigikohus on leidnud, et lepingute ülesütlemise (taganemise) aeg on hagi aluseks olev faktiline asjaolu
Sellest tulenevalt on kohtumenetluse käigus lepingust taganemine hagi muutmiseks
Kuna taganemisavaldus muutus kehtivaks alates 23.10.2011 (mitte hagiavalduses märgitud 21.05.2011), siis on hagi muutmine lubatud üksnes kohtu või kostja nõusolekul. Nähtuvalt 01.11.2011 ja 30.01.2012 vastustest (I kd, tl 70-72 ja 107-111) kostja viivitamatult hagi muutmisele vastuväidet ei esitanud. Vastavalt
lg-s 2 sätestatule kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Ringkonnakohus leiab, et puuduvad alused hagi muutmisega mittenõustumiseks. Menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi kiiremini ja säästlikumalt lahendada ning vaidluse kiiremale ja säästlikumale lahendamisele ei ole ka kostja vastuväiteid esitanud. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks üksnes taganemisavalduse kostjale kättetoimetamise ajast tingitud hagi muutmine tooma kaasa uue hagiavalduse esitamise. 11. Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 7 märkis, peavad lepingust taganemise kehtivuseks olema lisaks formaalsetele eeldustele olema täidetud ka materiaalsed eeldused. 6 Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta lepingut rikkunud ning hagejal puudus põhjus lepingust taganeda. Asja materjalidest nähtuvalt keskendus maakohus üksnes taganemise formaalsete eelduste kindlakstegemisele ning jätnud taganemise materiaalsed eeldused välja selgitamata. Seega jättis maakohus kindlaks tegemata hagi rahuldamise eelduseks oleva peamise küsimuse, s.o kas hageja on 27.01.2009 lepingust kehtivalt taganenud. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on 13.04.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 asunud seisukohale, et juhtudel, kus maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (
lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1-4), on põhjendatud asja saatmine
Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus kindlaks tegema, kas kostja oli lepingut oluliselt rikkunud, mis õigustaks lepingust taganemist. Kui kostja leiab, et ta ei ole lepingut oluliselt rikkunud, siis tuleb talle selgitada kohustust vastuväiteid tõendada ning anda kostjale tähtaeg tõendite esitamiseks. Samuti tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel selgitada välja, kas kostjal on hageja nõudele ka muid vastuväiteid. 12. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.