KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-19308 Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2017, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Liis Arrak, Kaupo Paal Tsiviilasi Sihtasutuse Põhja-Ees
§ 534
lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui: 1) kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja 2) on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. 8. Kohtule esitatud arsti arvamusest nähtub, et puudutatud isikul on diagnoositud raske psüühikahäire (äge polümorfne psühhootiline häire skisofreenia sümptomitega). Puudutatud isik ei ole oma seisundist lähtuvalt võimeline mõistma ravivajadust. Puudutatud isik on oma psüühikahäirest tingituna ohtlik eelkõige iseendale, kuid välistatud ei ole ka oht teistele isikutele. Puudutatud isik võib oma psüühikahäirest tingituna jätta ennast hooletusse, sealhulgas mitte manustada 3
(6)diabeediravimeid ja pidama suhkurtõve esinemise korral ettenähtud dieeti. Puudutatud isikul on tema enda sõnul insuliinisüstide ja mittesöömise tõttu esinenud minestusi. Seetõttu ei ole välistatud puudutatud isiku koomasselangemine, mida tuleb käsitleda eluohtlikuks seisundiks. Lisaks eeltoodule ohustab puudutatud isik oma käitumisega enda ja teiste isikute elu ja tervist, sest puudutatud isik käib tulega lohakalt ringi ja võib seetõttu põhjustada tulekahju. Et puudutatud isik ei saaks teisi ja ennast kahjustada, on vajalik tema ravi kontrollitud ja turvalises keskkonnas. Seetõttu tuleb puudutatud isiku suhtes kohaldada esialgset õiguskaitset ja paigutada isik neljaks päevaks kinnisesse asutusse. 9. Puudutatud isiku haiguskriitika ei ole küllaldane, mistõttu ei oma puudutatud isik arusaama ravivajadusest. Puudutatud isik ei ole oma psüühikahäirest tingituna võimeline tegema teadlikku otsustust ravi lubamise või sellest keeldumise, sealhulgas ravimite võtmisest keeldumise osas. Seetõttu tuleb määrata puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamine, sealhulgas vajadusel tahtevastane ravimite manustamine. 10.
§ 534
lg 5 sätestab, et esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Esialgset õiguskaitset võib kohaldada ka käesoleva seadustiku § 537 lõikes 4 nimetatud eesmärgil ja tähtaja jooksul. Kohus kuulas puudutatud isiku ära. Puudutatud isiku raviarsti hinnangul on vajalik haiglaravi kestusega vähemalt 40 päeva. Eeltoodust nähtuvalt esineb alus esialgse õiguskaitse pikendamiseks.
- Kohus ei kuulanud ära puudutatud isiku pereliikmeid ning kohalikku omavalitsust, sest nende poolt avaldatu ei aita kaasa asja lahendamisele. Puudutatud isiku psüühikahäire on eeltoodust nähtuvalt toonud kaasa esialgse õiguskaitse korras psühhiaatriahaiglasse paigutamise eeldused, mille esinemine ei sõltu nimetatud isikute arvamusest. Määruskaebus
- Puudutatud isiku esindaja esitatud määruskaebuses palub puudutatud isik maakohtu määruse tühistada.
- Kaebuse kohaselt ei ole kohtumäärus põhjendatud ega kooskõlas seadusega. Määratud esindaja vestles 05.01.2017 kaebajaga, kes eitas tõsist psühhiaatrilist haigust ja soovis koju minna. Isik kinnitas, et tal on diabeet, psühhiaatriakliinik mõjub tema tervisele halvasti ja ta on nõus raviga kodustes tingimustes. Puudutatud isik selgitas, et temaga juhtunu oli eksitus, ta kukkus kodus ja veresuhkru kõikumise tõttu oli segaduses, mida tõlgendati ekslikult isiku ebaadekvaatse käitumisena. Isikul on olemas kodu sotsiaalmajas, ta jälgib oma veresuhkrut ise kodustes tingimustes ja ei ole ohtlik ei endale ega teistele. On nõus külastama arste ja peab seda tegema seoses oma teiste terviseprobleemidega (silmahaigus, vererõhk jne). Psühhiaatriahaiglasse paigutamine oli ebaseaduslik, kuna puudutatud isik ei andnud oma tegevusega selleks mingit põhjust.
- Inimesele tema tahte vastaselt ravi kohaldamisel peavad vastavalt PsAS § 11 lg 1 olema täidetud kolm tingimust: isikul on raske psüühikahäire; ta on ohtlik endale või teistele; muude abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks.
- Käesoleval juhul ei ole seaduses toodud tingimused täidetud. Riigikohus on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kohtud ei peaks tuginema üksnes konkreetse arsti-eksperdi arvamusele ja ka eksperdiarvamus peab siiski olema millegagi põhjendatud (Riigikohtu lahend 3-2-1-81-07). Eelkõige 4
(6)saab isiku ohtlikkus väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile. Ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena. Menetluse edasine käik
- SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla leidis vastuses määruskaebusele, et maakohtu määrus OB suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja selle pikendamiseks kuni neljakümne päevani tahtevastase ravi kohaldamisega oli põhjendatud ja vajalik. OB-l esineb raske psüühikahäire – täpsustamata mitteorgaaniline psühhoos (F29), millest paranemine on pikaajaline.
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu 27.12.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt
§ 657
lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning
§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Põhjendatud ei ole puudutatud isiku väide, et maakohus on taotluse lahendamisel tuginenud üksnes arsti-eksperdi arvamusele. Maakohus on kontrollinud piisavalt põhjalikult esialgse õiguskaitse rakendamise eeldusi, tuginedes seejuures raviasutuse arstide arvamusele, puudutatud isiku poolt avaldatule ning puudutatud isiku esindaja seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tahtest olenematu ravi kohaldamine on käesoleval juhul põhjendatud ning et tulenevalt puudutatud isiku hospitaliseerimise asjaoludest ei sõltu ravivajadus puudutatud isiku pereliikmete arvamusest, mistõttu nende ärakuulamine ei oleks aidanud kaasa asja lahendamisele.
- Puudutatud isku seisukoht, et ta ei põe tõsist psühhiaatrilist haigust ning et ta ei ole ohtlik, on vastuolus raviarstide arvamuses märgituga. Nimetatud arvamuses märgitu kohaselt viibib puudutatud isik ravil kolmandat korda. Puudutatud isik toimetati psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabiga politsei saatel. Sotsiaaltöötaja sõnul olevat puudutatud isik käitunud agressiivselt, rahutult ning ebaadekvaatselt viimased kolm päeva. Ta karjus majaelanike peale, tahtis tekitada tulekahju. Kiirabi saabudes üritas puudutatud isik kiirabitöötajat lüüa. Valvetuppa jõudes rääkis puudutatud isik kiiresti, monoloogina ning raskesti jälgitava mõttekäiguga. Puudutatud isik selgitas, et ta polnud mitu päeva söönud, joonud ega insuliini süstinud ning kaotas seetõttu isegi teadvuse. Valvetoas mõõdeti puudutatud isikul väga kõrged potentsiaalselt eluohtlikud veresuhkruväärtused. Eeltoodu põhjal on arstid leidnud, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire täpsustamata mitteorgaanilise psühhoosi näol. Ringkonnakohus leiab, et psühhiaatriakliiniku arstide hinnanguga on piisava usaldusväärsusega tuvastatud puudutatud isikul raske psüühikahäire esinemine.
- Samuti on asjas leidnud tuvastamist, et haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda ja teiste elu, tervist ja julgeolekut. Maakohus on esitatud asjaoludest põhjendatult järeldanud, et puudutatud isik on oma psüühikahäirest tingituna ohtlik eelkõige iseendale, kuid välistatud ei ole ka oht teistele isikutele. Puudutatud isik võib oma psüühikahäirest tingituna jätta ennast hooletusse, sealhulgas mitte manustada diabeediravimeid ja mitte pidada suhkurtõve esinemise korral ettenähtud dieeti. Seetõttu ei ole välistatud puudutatud isiku koomasselangemine, mida tuleb käsitleda eluohtliku seisundina. Lisaks eeltoodule ohustab puudutatud isik oma käitumisega enda ja teiste 5
(6)isikute elu ja tervist, sest puudutatud isik käib tulega lohakalt ringi ja võib seetõttu põhjustada tulekahju. 22. Kuivõrd puudutatud isikul kriitikat oma seisundi suhtes ei esine, on vajalik tema ravi kontrollitud ja turvalises keskkonnas, mistõttu muude abinõude kasutamine ei ole käesoleval juhul võimalik. Seega oli põhjendatud ka maakohtu järeldus, et puudutatud isiku ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik kui kinnisesse asutusse paigutamisega. 23.
§ 172lg 3 tulenevalt jäävad määruskaebementlusega seotud menetluskulud riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalsel Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 6
(6)