TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-16-575 Kohtuotsuse kuupäev 29. detsember 2016 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Ülo Puusta kaebus Põllumajanduse Registr

§ 2lõikes 1 on sätestatud toetusmäär erineva põllumajandusmaa kohta.

Sama lõike p 2 sätestab toetusmäära mh kuni 2-aastase külvikorras oleva rohumaa kohta.

§-s 3 on sätestatud nõuded toetuse saamiseks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võtab taotleja kohustuse tegeleda ettevõtte põllumajandusmaal taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat määruse nõuete kohaselt mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega kohustuse võtmise aastal taotluses näidatud või taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud maal. Ka

§ 4lg 1 kohaselt on kohustus kehtiv kohustusperioodi jooksul, mitte kauem.

1. Kaebaja märgib, et
2. a ei taotlenud ta mahepõllumajandusliku tootmise toetust vaidlusaluse maa kohta. 2015.a taotles kaebaja sama maa kohta aga keskkonnasõbraliku majandamise toetust. Nimetatud asjaolu on oluline, sest
3. aasta oli veel vaidlusaluse põllu osas rohumaa rajamise järgne
4. aasta, ning sellest lähtuvalt rohumaad ka hoiti nõuetele vastavana, vaatamata asjaolule, et kohustus lõppes
5. a maikuus.
6. a külvati vaidlusalusele põllule suvioder allakülvina, mis on rohumaa rajamise 0-aasta.
7. a on I aasta ja
8. a on II aasta, mis vastab mahepõllumajdusliku tootmise toetuse saamise nõuetele.
10. a taotles kaebaja toetust sama maa kohta juba keskkonnasõbraliku majandamise toetuse raames (KSM). Kaebaja lõpetas mahepõllumajandusliku tootmise
11. aastast ning jätkas mitte-mahedana. KSM toetuse andmise nõuded on sätestatud maaeluministri 29.04.2015 määrus nr 49 "Keskkonnasõbraliku majandamise toetus". Määruse nr 49 § 5 lg 1 p 3 kohaselt antakse KSM toetust põllumaa kohta, millel kasvatatakse kuni neljal järjestikusel aastal heintaimi ja hiljemalt heintaimede kasvatamise neljandale järjestikusele aastale järgneval kohustuseaastal kasvatatakse seal punktis 1 nimetatud põllumajanduskultuuri või hoitakse seda maad mustkesas. 2
12. Kaebaja märgib, et on teadlik, et KSM toetuse taotlemisel
13. a võeti rohumaa rajamise aastana vaidlusalusel põllul arvesse rohumaa tegelik rajamise aasta 2012 (ehk rajamise 0-aasta), seega on KSM toetuse nõuete kohaselt kaebajal kohustus nimetatud maa üles harida
14. aastal ehk käesoleval juhul
15. aastal. Seega on kaebaja täitnud 2009-2014 kõiki mahepõllumajandusliku tootmise toetuse nõudeid ning alates
16. aastast täidab kõiki KSM toetuse nõudeid.
17. Asjaolu, et toetuste süsteem võimaldab taotleda sama maa kohta toetust pärast kohustusperioodi lõppu teise toetusskeemi kohaselt, on lubatud võimalus. Sama nähtub ka
18. a Abiks Taotlejale: „Kui enne kohustuse võtmist on heintaimi kasvatatud samal maal juba mitu järjestikust aastat, siis peab kohustuseperioodil sellel maal kasvatama vähemalt pärast rohumaa neljandat aastat põllukultuuri, ravimtaimi, maitsetaimi, köögivilja või maasikat või hoidma seda maad mustkesas. See tähendab, et rohumaa vanust arvestatakse tagasiulatuvalt."
19. Juhul kui kaebaja ei oleks taotlenud
20. a KSM toetust vaid oleks võtnud uue, Maaelu Arengukava 2014-2020 kohase mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustuse, siis oleks ta vaidlusaluse põllu kahtlemata juba
21. a üles harinud. Kuid KSM toetuse taotlemisel oli juhendmaterjalides ja infopäevadel selgitatud vaid asjaolu, et eelnevalt rajatud põllu arvestus lähtub põllu varasema rajamise aastast. Samas oli kaebajal mahetootmise kohustus lõppenud
22. a. PRIA on vaideotsuses märkinud (p 5), et 2-aastase rohumaa ülesharimise nõue ei sõltu sellest, kas taotleja võtab uue kohustuse või ei taotle üldse toetust. Kaebaja nõustub sellega, selgitades aga veelkord, et juhul kui kaebaja oleks võtnud uue mahekohustue, kus on 2 aastase rohumaa nõue, oleks ta lähtudes rohumaa rajamise aastast pidanud selle üles harima
23. a. Kui taotleja poleks üldse toetust taotlenud, oleks ta samuti pidanud vaidlusaluse rohumaa
24. a üles harima. Kuna aga taotleja võttis KSM kohustuse, siis oli tal võimalus rohumaa üles harida
25. aastal ehk ta teeb seda
26. a. Seega on lähtunud taotleja võetud kohustustest, määruse sõnastusest ega ole toime pannud rikkumist.
27. Kogu taotlemisprotsess on elektrooniline, juhul kui mingi põllu osas on peale toetuse saamise kohustuse perioodi PRIA tõlgenduse kohaselt jätkuv kohustus üleval (mille eest aga toetust ei maksta), siis tuleks seda taotlemisel kajastada taotlusvormi täitmisel (sarnaselt muudele taotlusvormi täitmise analoogilistele abilahendustele). Praegusel juhul sellist juhendit KSM toetuse taotlemisel ei ilmnenud. Ka PRIA otsus ei ole õiguslikult põhjendatud, viide tagasinõudmise alusena ELÜPS (04.12.2014.a redaktsioonis) ei ole asjakohane, sest toetust taotleti kogu kohustusperioodi jooksul ELÜPS (11.11.
28. redaktsioonis). Toetuse taotlemine ning kohustuse täitmine peab olema menetletud eesmärgipäraselt, rikkumise korral peab karistus olema proportsionaalne. Praegusel juhul kaebaja on täitnud kõiki varasema ja ka uue kohustuse tingimusi. Seetõttu ei ole eesmärgipärane toetuse tagasinõudmine sellises mahus. Eelnevast lähtuvalt soovib kaebaja PRIA otsuse tühistamist.
29. Kaebus on vajalik kaebaja õiguste kaitseks, et tagatud oleks taotlejate võrdne kohtlemine ning toetuse tagasinõudmise otsus rikub kaebaja õigusi saada võrdsetel alustel teiste taotlejatega toetust. Vastustaja vastuväited 13.

§ 2

lg 1 p 2 kohaselt saab rohumaale põllukultuuride grupis toetust taotleda ja saada üksnes juhul, kui see maa on toetuse taotlemisel kuni kaheaastane külvikorras olev rohumaa, ning tingimusel, et nimetatud rohumaa küntakse hiljemalt

1. aasta kevadel haljasväetisena sisse või kasvatatakse seal
2. aastal mõnda teist kultuuri. Nimetatud tingimus on nn toetusõiguslikkuse nõue, mis tähendab, et kui taotleja ei künna rohumaad hiljemalt
3. aasta kevadel haljasväetisena sisse või ei kasvata seal
4. aastal muud kultuuri, on taotleja saanud varasematel aastatel selle põllu eest põllukultuuride grupis toetust alusetult, millest tulenevalt 3 nõutakse eelmistel aastatel selle rohumaa kohta enammakstud toetus tagasi.
5. Seda, et vaidlusalust põldu kavatsetakse kasutada kuni 2-aastase külvikorras oleva rohumaana, mitte pikaajalise rohumaana, on kaebaja ise märkinud
6. aastal esitatud pindalatoetuste taotlusel, millel kaebaja on põldude loetelus teinud põllu nr 3 juurde märke veergu 23, millises veerus tuli tähistada kuni 2-aastased külvikorras olevad rohumaad, millel kavandatakse
7. aastal kasvatada muud põllumajanduskultuuri. Seega on kaebaja ise
8. aastal esitatud taotlusel kinnitanud, et kasutab kõnesolevat põldu kuni 2-aastase külvikorras oleva rohumaana.
9. Kui kaebaja on „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ mahepõllumajandusliku tootmise toetuse meetme raames taotlenud ja saanud toetust kuni 2-aastasele külvikorras olevale rohumaale, on kaebajal kehtiv piirang põllu rohumaana hoidmise kestusele, millest tulenevalt oli kaebaja kohustatud sellisel rohumaal kasvatama pärast rohumaa 2-aastaseks saamist muud kultuuri. Seejuures on oluline märkida, et põllu toetusõiguslikkuse tingimused on sätestatud absoluutsetena ega ole seatud sõltuvusse kohustuseperioodi pikkusest. Seega, kui kaebaja on saanud toetust kuni 2-aastaste külvikorras olevatele rohumaade eest, ei saa kaebaja kohustus kasutada neid põlde rohumaadena vaid maksimaalselt kahel aastal sõltuda sellest, kas kaebaja võtab nt „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ raames uue mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustuse, ei taotle enam üldse mahepõllumajandusliku tootmise toetust vms.
10. Mis puudutab kaebuses märgitut, mille kohaselt ei eksitud
11. aastal ega
12. aastal

§ 2lg 1 p 2 sätestatud nõuete vastu ning kohustusperiood lõppes juba 2014.

aastal, siis rõhutab PRIA, et kohustuseperioodi kestus ei oma puutumust nõudega hoida põlde, millele on toetust taotletud põllukultuuride grupis, kuni 2-aastase külvikorras oleva rohumaana. Samuti ei välista muude nõuete täitmine ega kohustuseperioodi kestus toetuse tagasi nõudmist maa eest, mida ei ole hoitud kuni 2-aastase külvikorras oleva rohumaana. Asjaolu, et

1. aastal oli põld nr 3 kuni kaheaastane külvikorras oleva rohumaa esimene aasta ja
2. aastal teine aasta, ei tähenda, et kuni kaheaastaste rohumaade toetamise eesmärk on täidetud. Eesmärgipärane oleks kaebaja tegevus olnud üksnes siis, kui vaidlusaluse rohumaa osas oleks rakendatud külvikorda, kuivõrd kuni kaheaastaste rohumaade toetamise eesmärgiks on mullaviljakuse säilitamiseks ja umbrohtude tõrjumiseks kasutada eelkõige sobivaid külvikordi. Antud juhul on see eesmärk jäänud saavutamata.
3. Kaebaja poolt kaebuses esitatud väidetest nähtub, justkui oleks kaebaja omaalgatuslikult otsustanud, et kuivõrd ta võttis
4. aastal „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ raames antava keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustuse, siis määruses nr 44 sätestatud vastavad nõuded kaebajale ei kehti, ning kaebaja võib vaidlusaluse rohumaa üles harida alles
5. aastal. Vastustaja märgib, et olenemata sellest, kas või millise meetme raames kaebaja
6. aastal toetust taotleb, ei saa antud asjaolu siiski dikteerida

nõuete täitmist. Kuivõrd kaebajal oli

1. aastal esitatud pindalatoetuste- ja maksetaotlusel deklareeritud andmetel põld nr 2 KIVIHUNNIKU (varasemalt põld nr 3) endiselt kasutuses rohumaana, kuid
2. aastal taotles kaebaja selle toetust kui külvikorras olevale kuni kaheaastasele lühiajalisele rohumaale ja seda vastavalt majandades, siis ei ole kaebaja käitunud

§ 2lõike 1 p 2 mõttes toetuse saamise nõuetele vastavalt.

1. Kaebaja on
2. a mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustuse võtmisel esitanud PRIA-le mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustuse vormi, millel on kaebaja oma allkirjaga kinnitanud, et on tutvunud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamiseks esitatud nõuetega. Lisaks kinnitab taotleja igal aastal pindalatoetuste taotluse esitamisel oma allkirjaga, et vastab toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele. Seega eeldab konkreetse toetuse taotlemine seda, et taotleja on endale eelnevalt selgeks teinud toetuse saamise tingimused. 4 Kohtu seisukoht
3. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
4. Vaidlustatud otsuse puhul on tegemist õiguspärase haldusaktiga (HMS § 54). Vastustaja on õigesti osundanud, et vaidlustatud otsuse andmisel on rakendusnormist tulenevalt (ELÜPS § 131) tuginetud otsuse andmise ajal kehtivale ELÜPS-ile, mitte aga taotluse esitamise ajal kehtinud seadusele. Vaidlustatud otsus tugineb põllumajandusministri
5. aprilli 2010

„Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 44) § 2 lg 1 p-le

1. Kohus on seisukohal, et kaebuse käsitlust ei saa pidada kooskõlas olevaks määruse sõnastusega ega ka kohtupraktikas antud tõlgendusega.
2. Seetõttu kordab halduskohus vaidlust lahendama asudes kohtupraktikas antud tõlgendust

asjakohasele normile ja märgib, et põllu rohumaana hoidmise ajaliselt selge piiritletuse vajalikkus tuleneb sätte eesmärgist. Kõrgema toetusemäära peamine eesmärk ei ole kompenseerida võimalikke lisakulutusi, mis võivad kaasneda põllumaa esmase muutmisega rohumaaks.

seletuskirja järgi ( tl 63– 69) on kuni kaheaastasele rohumaale kohalduva kõrgema toetusemäära eesmärgiks soodustada mullale lühiajalise puhkuse andmist, tagamaks mullaviljakuse säilimine.

§ 2

lg 1 p 2 järgi ei ole rohumaa toetuskõlbulik, kui seda ei künta kolmandal aastal üles. Kaebaja puhul on tegemist spetsiifilises valdkonnas tegutseva isikuga, kellel on kõrgendatud kohustus tunda toetuse saamist reguleerivaid õigusakte. Kui ta on ühel aastal sidunud end teatud kohustusega, siis ei saa ta ennast hiljem õigustada kaebuses toodud argumentidega, et nt KSM toetuse juhendis või mujal pole kõiki variante, mis elus võivad esineda lahti kirjutatud ega pugeda ka selle taha, et taotluste esitamine on elektrooniline ja süsteem ei takistanud kaebajal sisuliselt erinevate toetuste taotlemise vahel pendeldamise ja nende tingimuste vahel omakasust lähtuva valiku tegemise soovi (vrdl RKHKo 3-3-1-1-15 p 14 ja 15). Vaidlustatud otsus on PRIA-l tehtud pärast Riigikohtu poolt kohaldatud sättele antud tõlgendust ja sellega kooskõlas. Halduskohus on seisukohal, et vaidlustatud otsus on materiaalselt õiguspärane. 22. Kohus märgib vastuseks kaebusele siiski veel ka järgnevat. Käeoleval juhul ei saanud kaebaja kohustus lõppeda MAK-i perioodi lõppemisel, sest kaebaja oli võtnud taolise kohustuse, mille täitmine läks üle järgmisse perioodi, st et 2015. aastal oli tuvastav rikkumise esinemine 2013. a osas. Samuti ei oma haldusakti õiguspärasuse suhtes tähtsust see, et kaebaja ühel aastal

§ 2

lg-st eristatakse mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlemisel ja määramisel rohumaad (

5 § 2 lg 1 p 1) ning kuni kaheaastast rohumaad (

§ 2lg 1 p 2).

Põllumajandusministril oli

andmisel pädevus piiritleda muu hulgas toetuskõlblikkuse kriteeriume. Kohtu hinnangul on põllumajandusminister seda pädevust kasutanud, määrates, et põllukultuuride rühmas on toetatav kuni kaheaastane rohumaa.

1. Kohus, leiab et vastustaja on põhjendatult tagasiulatuvalt leidnud, et mahepõllumajandusliku tootmise toetuse toetusõiguslikkuse kriteeriumid vaidlusalusel põllul ei ole
2. aastal täidetud. Toetuse taotlemisega ei võtnud kaebaja endale küll pikaajalisi kohustusi vaidlusaluse põllu suhtes, kuid vastutab siiski selle eest, et toetuse taotlemise esitatud andmed toetuskõlblikkuse kohta vastavad tegelikkusele.
3. PRIA kohustus toetuse tagasinõudmiseks juhul, kui pärast maaelu arengu toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult, on sätestatud ELÜPS § 99 lg-s
4. PRIA puudub seejuures kaalutlusruum olukorras, kus mittevastavus abikõlblikkuse kriteeriumidele on tuvastatud. Toetuse tagasinõudmise regulatsiooni ei saa siinjuures pidada ebaproportsionaalseks, kuna vastav kohustus tuleneb otseselt komisjoni määruse (EL) nr 65/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas, art 18 lg-st
6. Vastustaja on vaidlustatud otsuses esitanud põhjaliku arvestuse varasema otsuse muutmise kohta. Kuna kaebaja ei ole arvestusele vastuväiteid esitanud ja arvestusest ei nähtu ilmseid vastuolusid ega ebatäpsusi, siis kohus selles osas vaidlustatud otsuseid põhjalikumalt ei analüüsi.
7. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb osundatud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel rahuldamata.
8. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik 6