1-10-15415/173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-15415 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. jaanuari 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega Süüdimõistetu Tiit Nüssik (isikukood 38906126535), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
5. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. novembri 2011 otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu
8. veebruari
9. a otsusega tunnistati Tiit Nüssik süüdi KarS § 114 p-de 1,5 järgi. Teda karistati vangistusega 13 aastat. Veel karistati teda KarS § 266 lg 2 p 3 järgi 6-kuulise vangistusega, KarS § 418 lg 1 järgi 7kuulise vangistusega ning KarS § 121 järgi 1-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused raskeimaga kaetuks ning T. Nüssiku liitkaristuseks jäi 13 aastat vangistust. T. Nüssiku karistusaeg lõpeb
10. juunil
12. Tartu Maakohtu
13. jaanuari 2017 määrusega jäeti T. Nüssik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis positiivsete asjaoludena ära selle, et T. Nüssik lõpetas põhikooli, omandab keevitaja kutset, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja piiblikursuse, osaleb tööhõives ning tal on vabanedes elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Sellele vaatamata ei tekkinud maakohtul veendumust, et T. Nüssiku karistus on eesmärgi täitnud ning kinnipeetav on vabanedes võimeline jätkama õiguskuulekat elu. Negatiivsete asjaoludena tõi kohus välja T. Nüssiku kuriteo asjaolud ning tema varasema elukäigu. T. Nüssik tarvitas enne vangistust igapäevaselt alkoholi, millega kaasnes väär- ja kuritegude toimepanemine. T. Nüssiku poolt toime pandud tapmine on toime pandud piinaval ja julmal viisil ning omakasust ajendatuna. Negatiivsed asjaolud ei anna alust arvata, et karistuse eesmärgid on täidetud ja et T. Nüssik ei pane vabanedes toime uut kuritegu. Kohus osundas vangla iseloomustusele, mille kohaselt esineb T. Nüssiku puhul ohtlikkus raske isikuvastase kuriteo toimepanemises. Oht on tõenäolisem siis, kui isik on alkoholijoobes ning tekib konflikt. Samuti võib oht esineda siis, kui isikul on vaja materiaalset kasu. Kohus leidis, et arvestades T. Nüssiku poolt toime pandud kuriteo laadi ja raskust, ei ole kantud karistus veel piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki.
14. T. Nüssik taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada taotlus tema karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Määruskaebuse esitaja ei nõustu prokuröri seisukohas toodud väitega, mille kohaselt ta tarvitas igapäevaselt kanget alkoholi. T. Nüssik märgib, et tarvitas küll kerget alkoholi ja sedagi mitte igapäevaselt. Vastasel juhul peaks tema tervis olema halb, tervis aga on korras. Prokurör väidab, et T. Nüssik on toime pannud ohtralt väärtegusid, neid on aga ainult
15. Arhiveeritud karistustele tuginemine on aga lubamatu. Samuti on prokurör osundanud vangla iseloomustusele puudulikult, jättes tähelepanuta vangla seisukoha, et „isik on muutunud“. Samuti on T. Nüssikul etteheiteid kohtule, kes ei teadnud istungi ajal, et T. Nüssik on esitanud kohtule motivatsioonikirja, samuti seda, et tal on vabanedes töökoht, mille kohta on esitatud garantiikiri. Jäi mulje, et kohus ei ole enne istungit tutvunud ühegi materjaliga. Vanglas on T. Nüssik teinud kõik, mis tema võimuses, et muutuda. Nagu materjalidest ka nähtub, on ta muutunud ja igapäevakäitumise kohta on enam positiivset kui negatiivset tagasisidet. T. Nüssik kahetseb siiralt oma vigu ja kuigi tema tegudele õigustused puuduvad, soovib ta võimalust tõestada end vabaduses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord T. Nüssiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
17. Määruskaebuses esitatud vastuväited on suunatud esiteks prokuratuuri ja kohtu töö pealiskaudsusele T. Nüssiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. Teiseks on T. Nüssik leidnud, et tema karistuse eesmärgid on täidetud – ta on teinud kõik, et muutuda. Tema käitumist iseloomustab pigem positiivne tagasiside ning ta tunnistab vigu. 5.1 Ringkonnakohus ei näe prokuröri kirjalikus seisukohas esitatud väidete ja kohtu töö osas mingeidki minetusi. Nimelt nähtub kohtuistungi protokollist, et kohus on avaldanud istungil prokuröri kirjaliku seisukoha ning Tartu Vangla iseloomustuse, millel prokuröri seisukoht muuhulgas põhineb. T. Nüssik on avaldanud, et on tutvunud nii kinnipeetava iseloomustuse kui ka kriminaalhooldaja arvamusega. Nimetatud iseloomustavale materjalile ei ole T. Nüssik maakohtus mingeidki vastuväiteid esitanud. Kuivõrd süüdlane jättis igasugusedki kahtlused tema kohta kirjutatu tõepärasuse osas tõstatamata, ei saa maakohtule ette heita nendele tõenditele kaalutlusotsuse tegemisel tuginemist. Samuti ei saa maakohtu tööle ette heita pealiskaudsust üksnes põhjusel, et määruskaebuse esitajale jäi mulje, et kohus ei teadnud istungi ajal T. Nüssiku poolt saadetud motivatsioonikirjast ning sellest, et tal on vabanedes töökoht. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus on avaldanud mh T. Nüssiku poolt kohtule esitatud materjalid (motivatsioonikirja koos lisadega). Ka kinnipeetava iseloomustusest (millega T. Nüssik kohtuistungi protokolli kohaselt oli tutvunud) nähtub, et tal on töökoht, mille kohta on esitatud garantiikiri. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et puuduvad alused teha etteheiteid prokuröri ja kohtu tööle. 5.2 Maakohus jättis T. Nüssiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata lühidalt seetõttu, et tema kuriteo laadi ja raskust arvestades ei ole kantud karistus veel piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki. Lisaks on kohus kaalukeelena arvestanud T. Nüssiku varasemat 2 2 elukäiku ning kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul. Tuleb märkida, et T. Nüssik on tõepoolest vangistuse jooksul olnud hõivatud erinevate tegevustega ning ka distsiplinaarkaristuste puudumine on hinnatav positiivse asjaoluna. Nihe on toimunud ka süüdlase hoiakutes – vangla iseloomustuse kohaselt ei kahetsenud T. Nüssik varasemalt toime pandud julma kuritegu ja tundis selle üle pigem uhkust ja rahulolu. Käesoleval ajal aga tunnistab toimepandut ja leiab, et ei oleks pidanud seda toime panema. Apellatsioonikohus möönab, et esineb rida positiivseid nihkeid, mis lubavad järeldada, et T. Nüssik on oma vigadest vajalikud järeldused teinud. Samas on karistuse individuaalne õigustus üksnes üheks kriteeriumitest, mida kohus ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvestama peab. Lisaks sellele on vältimatu arvestada ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.o seda, et raskete tagajärgedega kuriteod, mida ju käesoleval ajal ka maakohus T. Nüssiku peamise vabastamata jätmise põhjusena on esile toonud, on rangelt ühiskonna hukkamõistu väärivad ja seda vaatamata põhjusele, et T. Nüssik on väidetavalt praeguseks oma vigu siiralt kahetsenud ja soovib võimalust end vabaduses tõestada. Möödapääsmatult arvestab seega ka ringkonnakohus, et T. Nüssiku teo tagajärjel sai surma inimene, kes mõrvati piinaval ja julmal viisil ning omakasu eesmärgil. Sellel ja muudel maakohtu määruses toodud põhjendustel (mida käesolevas määruskaebuses ei vaidlustata) leiab ka ringkonnakohus, et praegusel ajal, mil T. Nüssikul on kandmata veel pool karistusajast, ei oleks tema vabastamine kuriteo raskust ja selle asjaolusid aga ka kinnipeetavale antud kõrget riskihinnangut (kinnipeetav on avalikkusele kõrgohtlik) veel põhjendatud.
18. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau