← Eesti

3-15-2557/32

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-2557 Haldusasi Goodwin SH OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 04.09.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/030527-7 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Goodwin SH OÜ (registrikood: 12071318), volitatud esindaja Madis Truber Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas Asja läbivaatamise vorm Avalikul kohtuistungil 27.01.2016 üleminekuga kirjalikku menetlusse RESOLUTSIOON
  3. Jätta kaebus rahuldamata.
  4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt
  5. märtsil
  6. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 19.02.2015 korralduse nr 12.2-3/030527-1 alusel Goodwin SH OÜ (registrikood 12071318) käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust ning 19.05.2015 teate nr 12.2-3/030527-5 alusel tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust perioodil november– detsember
  8. MTA tegi 04.09.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/030527-7, millega suurendas kaebaja tasumisele kuuluvat käibemaksu 8533,72 euro võrra. Maksuhalduri hinnangul olid kaebaja esitatud käibemaksu arvestamist puudutavad dokumendid ebausaldusväärsed ning tegelikkuses oli äriühingu 20% määraga maksustatav käive kontrolliperioodil deklareeritust suurem. Maksuhaldur pildistas äriühingu tegevuskohas 19.02.2015 ette teatamata vaatluse käigus kassaprogrammi R-Keeper 7 käibearuandeid, millelt nähtus, et äriühingu 20% määraga maksustatav sularahakäive oli
  9. a novembris 22 662,91 eurot ja detsembris 20 005,72 eurot suurem kui deklareeritud käive. Maksuotsuses ja selle lahutamatuks osaks olevas 04.06.2015 kontrollaktis nr 12.2-3/030527-6 tuvastatud asjaolud ja tehtud järeldused on järgmised:
  10. Kuivõrd vaatlus oli ette teatamata, ei ole usutav, et kassas olnud käibeandmeid oleks eelnevalt muudetud või muul viisil manipuleeritud. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 11 lg-st 1 tulenevalt ei pea maksuhaldur lähtuma üksnes maksukohustuslase esitatud maksuarvestusest. Maksuhalduri hinnang kaebaja esitatud tõendite ebausaldusväärsusele ei põhine üksnes vaatluse käigus kogutud 1

(8)
  4. tõenditel, vaid tõendite kogumil, s.o lisaks objektiivsetele dokumentaalsetele tõenditele on maksuhaldur lähtunud kaebaja ja tema esindajate ütluste vastuolulisusest ja esitatud tõendite puudustest. Maksuhaldur pole maksuotsuse tegemisel arvestanud kolmandatelt isikutelt saadud andmeid. Arvestades, et kaebaja pole viidanud ühelegi tõendile, mille vastustaja oleks jätnud tähelepanuta, on ka kaebaja vastavasisuline väide paljasõnaline. Kogutud teave ja tõendid on toodud kontrollakti punktis 1.1.
  5. Maksuhaldur nõudis kaebajalt sularahakäibe raamatupidamises kajastamise ja deklareerimise aluseks olevaid algdokumente juba 19.02.2015 korralduse alusel. Arvestades, et maksuhalduril on olemas ka koonddokumendid, on piisavalt tõendeid käibedokumentide kohta. Kaebaja ei ole esitanud kassaprogrammist Posmaster andmeid, sh koopiaid, kontrolliperioodi kohta. Need peavad tal aga RPS § 12 lg 1 alusel alles olema. Koopiate tegemine on tavapärane praktika. Kui 19.02.2015 vaatluse käigus tuvastatud kaardimaksete käive ühtib kaebaja pearaamatus kajastatud kaardimaksete käibega, siis sularahaga tasumisest tekkinud käive on suurem kui pearaamatus kajastatud käive. Kaardimaksetest tekkinud käive on kergelt tuvastatav, kuna kaardimaksed kajastuvad äriühingu pangakontol. Vaatlusel tuvastatud suurem sularahakäive on tekkinud aga põhjusel, et osa sularahatehingutest on kaebaja jätnud raamatupidamises kajastamata: andmeid ei leia ei pearaamatust ega muudest dokumentidest. Sularahakäivet on kergem varjata. Kui kassaprogrammi andmeid ei ole muudetud, kajastub kassaprogrammis üldjuhul kogu sularahakäive, kuna klientidele tuleb sularahas tasumise korral väljastada arve. Kaebaja väited on vastuolulised. Kaebaja sõnul on kassaprogrammi R-Keeper 7 näol tegemist kontrollimatu ja ebausaldusväärse kassaprogrammiga, mida isegi töötajad, sh raamatupidaja, kasutada ei osanud. Samas ei ole kaebaja põhjendanud, mis asjaoludel ta ebausaldusväärset kassaprogrammi üldse kasutas. Nn ebausaldusväärse kassaprogrammi alusel arvestas äriühing siiski oma käivet
  6. a veebruaris. Jääb arusaamatuks, kuidas said kassaprogrammi käibeandmed kattuda raamatupidamise dokumentidega kaardimaksete osas ja mitte sularaha maksete osas. Asjaolule, et R-Keeper 7 näol on tegemist testprogrammiga, tugines kaebaja alles eriarvamuses. Kaebaja ei ole esitanud sellekohaseid tõendeid. On väheusutav, et töötajaid õpetati kasutama kassaprogrammi sularaha osas, kuid kaardimaksete osas mitte. Kaebaja esindajad – äriühingu juhatuse liige Evelin Klimenko, raamatupidaja J.N., tegevjuht A.K. ja volitatud esindaja Madis Truber – ei ole andnud usaldusväärseid selgitusi selle kohta, miks erinevad vaatluse käigus kogutud andmed ja pearaamatus kajastuvad andmed. E. Klimenko ei teadnud, kes tegeleb kassaprogrammiga, kuid ta teadis, et kõigega tegeleb raamatupidaja J.N. Raamatupidaja sõnul tegeleb tema äriühingu kõigi finantsküsimustega. Raamatupidaja sõnul läks 16.02.2015 kasutusel olnud programm Posmaster katki ning see asendati kaheks nädalaks RKeeper 7 programmiga. Samas ei osanud A.K. öelda, miks olid seal programmis andmed november–detsember 2014 kohta või kes need andmed üle kandis ning kui andmete ülekandmine toimus, siis miks kattusid kaardimaksete andmed, kuid mitte sularahaandmed. Raamatupidaja sõnul ei oska ta kassaprogrammi R-Keeper 7 kasutada. Samas kasutas äriühing kassaprogrammi RKeeper 7 perioodil märts 2011 – jaanuar 2014, s.o ligi kolm aastat enne kontrollperioodi. Arvestades, et raamatupidaja sai kaebajalt väljamakseid alates 2012, ei ole usutav, et ta kassaprogrammi kasutada ei osanud. Väide, et keegi äriühingus kassaprogrammi R-Keeper 7 kasutada ei osanud, ei ole usutav ka seetõttu, et kaebaja on esitanud käibedeklaratsioone perioodil, mil vastavat programmi kasutati, sh veebruaris
  7. Samuti väitis J.N., et tal puudusid R-Keeper 7 paroolid/koodid. A.K. sõnul olid need raamatupidajal aga olemas. Ei ole usutav, et raamatupidajale antakse paroolid, kui ta neid ei kasuta. Veelgi enam, A.K. sõnul personalil paroolid puudusid, kuid M. Truberi sõnul olid paroolid nii ettekandjatel kui administraatoril. Lisaks ei öelnud A.K., mida tähendavad sularaharead vaatlusel tehtud fotodel. Arvestades, et A.K. oskas seletada, mida tähendab rida “pangakaart”, pidi väljavõttel kajastuv “sularaha” rida olema talle arusaadav. Administraator K. K. ütlused vaatlusel esitatud käibearuande kohta ei pruugi olla usaldusväärsed seetõttu, et tegemist on A.K. lähisugulasega. Kaebaja ei ole selgitanud, miks on
  8. a novembri käibedokumendil „20150317 kaive tsekk kassa 11.2014.pdf“ 10 kuupäeval ja detsembri käibedokumendil „20150317 kaive tsekk kassa 2
(8)12.2014.pdf“ 14 kuupäeval sularaha read tühjad. Kaebaja viitab, et tühjad tšekiread võivad olla põhjustatud 100%-lisest allahindlusest äripartneritele või sellest, et kaupa, s.o kastet, leiba, võid, pipart, ketšupit, pakuti tasuta. Kui tegemist on 100%-lise allahindlusega äripartneritele, on tegemist rahaliselt hinnatava hüvega, mida deklareeritakse vastuvõtukuluna ja mis kuulub tulumaksuga maksustamisele. Kaebaja ei ole kontrolliperioodil vastuvõtukulusid deklareerinud.
  2. a novembri käibedokumendil „20150317 kaive tsekk kassa 11.2014.pdf“ ja detsembri käibedokumendil „20150317 kaive tsekk kassa 12.2014.pdf“ ei ole tühje ridu dokumentidel, mis kajastavad kaardimaksete käivet. Kaebaja väide, nagu kantaks äripartnerite vastuvõtu ja tasuta kauba kulud läbi kassa, et administraatori asjaajamist lihtsustada, on otsitud. Ei ole vahet, kas 100%lise allahindlusega kaup kantakse läbi sularaha või pangakaardiga makse rea.
  3. Tšekid ei võimalda hinnata sularahakäibe tegelikku suurust, kuna nende numeratsioon algab iga päev numbrist 1, neil puuduvad kellaajad ja osa tšekke on puudu. Seega saab sularahakäibe tegelikku suurust tõendada üksnes kassaprogrammi väljatrükiga. Varjatud käive ei saanud tekkida muust kui toitlustusteenuse osutamisest. Kuivõrd varjatud käive tuvastati äriühingu tegevuskohas, ei ole eluliselt usutav, et kassaaparaadis registreeritaks muud käivet. Käibe tekkimise seisukohast ei ole oluline, mida müüdi. Varjatud sularahakäive võimaldas kaebajal soetada toitlustusteenuse pakkumiseks vajalikku kaupa ja tooraineid sularahas.
  4. Goodwin SH OÜ esitas 09.10.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 04.09.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/030527-7 tühistamiseks.
  5. Kaebaja ei ole maksustatavat käivet varjanud: kaebaja on tekkinud käibe, sh sularahakäibe, deklareerinud õigesti ja käibe tekkimine on dokumenteeritud.
  6. a novembris ning detsembris oli kaebaja sularahakäive vastavalt 25 940,42 eurot ja 29 904,27 eurot, mille kaebaja on deklareerinud ja mis ühtib pearaamatu kontol 500/1 „Kassa restoran“ kajastatud andmetega. Kaebaja on viidanud võimalusele esitada raamatupidamise algdokumendid, st kassatšekid, ent maksuhaldur ei ole käibe tekkimist tõendavaid algdokumente, st kassaaruandeid päevade ja tšekkide lõikes, arvestanud. Maksuhaldur on lähtunud vaid ühest dokumendist, s.o 19.02.2015 ette teatamata vaatluse käigus kogutud tõendist. Arvestades raamatupidamise seaduse (RPS) § 6 lg-s 4 sätestatut, on maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet. Kontrolliperioodil kasutatud kassaprogrammi Posmaster väljatrükid ühtivad deklareeritud sularahakäibega. Kuivõrd maksuhalduril tuleb maksukontrolli läbi viies lähtuda eelkõige maksukohustuslase arvestusest, tuli maksuhalduril motiveerida, miks ei olnud maksukohustuslase esitatud tõendid usaldusväärsed. Maksuhalduri hinnangul tõendavad sularahakäivet koonddokumendid. Arvestades, et koonddokumentide aluseks on raamatupidamise algdokumendid, on võimalik kontrollida koonddokumendi õigsust. Esitatud tšekid võimaldavad määrata sularahakäibe suurust. Samas ei võimalda programmi Posmaster iseärasused märkida vastustaja soovitud kujul tšekid väljastanud programmi nimetust, tšekkide numeratsiooni ja kuupäeva. Arvestades, et kassaprogrammi ja kellaaja märkimist tšekile RPS ei nõua, ei saa maksuhaldur kehtestada raamatupidamise algdokumendile täiendavaid nõudeid.
  7. Asjaolu, et maksuhalduri piltidel kajastuvad käibeandmed kaardimaksete kohta kattuvad pearaamatuga ja sularahaandmed mitte, on seletatav sellega, et maksuhaldur võttis kontrolli aluseks kassaprogrammi, mida kaebaja ei kasuta. Kaebajale jääb mõistetamatuks, kuidas saab vastustaja ühelt poolt pidada usaldusväärseks programmi R-Keeper 7 andmeid ja teisalt uskuda, et programmist Posmaster tehtud väljatrükid on manipuleeritud. Kassaprogramm R-Keeper 7 ei ole usaldusväärne, kuivõrd Eestis puuduvad võimalused selle teenindamiseks, hoolduseks ja uuendusteks. Kaebaja esitatud väljatrükid programmist Posmaster on põhistatud raamatupidamise algdokumentidega, s.o tšekkidega, mis tõendavad omakorda, et majandustehingud on toimunud ja millelt nähtub müüdud kauba nimetus ja kogus. Maksuhaldur ei ole näidanud, millise kauba või teenuse müügist tekkis rahaline käive, mida äriühing väidetavalt varjas. Varjatud sularahakäive ei saanud tekkida tehingutest, mida pole reaalselt toimunud. Vastustaja väidetud R-Keeper programmi usaldusväärsus tähendaks ühtlasi seda, et tšekkide arv erineb kohati kuni 2,6 korda. Arvestades, et november-detsember on toitlustuses vaiksed kuud, ei ole usutav, et poole rohkem inime3
(8)
  4. si maksis sularahas. Kaebaja ei ole soetanud ka kaks korda rohkem kaupa või müünud teenust kaks korda kallimalt. Maksuhaldur ei ole hinnanud tõendeid kogumis, vaid välistanud kaebaja seletused ning jätnud kogumata asjast tähtsust omavad tõendid. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et alates
  5. a jaanuarist kasutab kaebaja ka kassamoodulis Posmaster programmi, mistõttu on arusaadav, et töötajad ei pruukinud osata programmi R-Keeper 7 kasutada. Kassaprogrammist R-Keeper 7 kanti andmed üle Posmaster programmi ja sellega tegeles A. T. Programmist R-Keeper 7 kanti andmed nupuvajutusega üle Postmasteri laoprogrammi, millega töötas omakorda raamatupidaja, st raamatupidaja kassaprogrammiga ei töötanud. Kahe programmi paralleelselt kasutamine ei ole tehniliselt võimalik. Äriühingu seletustes esitatud vastuolud on objektiivselt põhjendatavad. Ebausaldusväärsed on hoopis fotod kassaprogrammist R-Keeper
  6. Arvestades, et raamatupidaja kassaprogrammiga RKeeper 7 ei töötanud, on usutav, et tal puudusid selle programmi paroolid ja ta ei osanud maksuhalduri pildistatut seletada. R-Keeper 7 oli testprogramm, mille abil toimus teenindajate side köögiga (peileritega) ja mida kasutati töötajate väljaõpetamiseks, kusjuures programmi lisati ja sealt kustutati andmeid. Testprogrammis ei sisaldu seega tegelikud andmed sularahakäibe kohta. Kuna tegemist on testprogrammiga, kaebaja sealt leitud andmete usaldusväärsuse eest ei vastuta. 19.02.2015 vaatluse käigus siseneti kassaprogrammi K. K. paroolidega ning maksuhaldurile anti andmed testprogrammist. K. K. ise vaatluse ajal kohal ei olnud. Andmed andis E. Š. Asjaolu, et E. Š. endal paroole polnud, viitab sellele, et ta ei teadnud, kuidas programm töötab. Vastustaja äriühingu esindajaid ei küsitlenud. See, et kassaprogramm 16.02.2015 katki läks, on tõendatud 15.05.2015 e-kirja ja arvega uue serveri soetamiseks. Serveririket tõendavad A.K. 04.05.2015 seletused; samuti tunnistajate A.K., J.N.i ja A. T.i ütlused 27.01.2016 kohtuistungil. Programmi RKeeper 7 kasutati seega ajutiselt ning sellesse ei laaditud kontrolliperioodi andmeid. Tšekkide numbrid on koonddokumendist puudu põhjusel, et kliendid soovivad arveid jagada, mistõttu tühistatakse esimene tšekk, kuid numeratsioon jookseb edasi. Kassatšekkide aruandes on osade kassatšekkide numbrite puudumine tingitud kassa- ja pangatšekkide ühisest numeratsioonist. Kaebaja on omalt poolt teinud kõik võimaliku, et tõendada, et maks on valesti määratud. Kontrolliperioodil olid teenindajate peilerid seotud Posmaster programmiga. Kassaprogrammi RKeeper 7 ei hooldatud: 10.11.2014.a UCS Estonia OÜ kaebajale väljastatud arve nr 20354 puudutab peileri remonti.
  7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, leides, et maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Kaebaja ei ole tõendanud, et maksusumma määrati valesti.
  8. Posmaster programmi koondväljatrükk peaks kajastama samu andmeid, mis kassatšekid, võimaldades kontrollida tšekkide numeratsiooni ja jätkumist. Kaebaja esitatud kassatšekkide alusel ei ole võimalik tuvastada, mis programmist need pärinevad ega seda, kas tegemist on kõigi tšekkidega ühe päeva kohta.
  9. Asjaolu, et kassaprogrammi R-Keeper 7 käibearuannetel ja pearaamatus kajastuvad andmed kaardimaksete kohta kattusid, ent andmed sularahamaksete kohta mitte, ei saa olla juhuslik. Samuti ei saa pidada juhuslikuks seda, et “testprogrammis” kattusid kanded kaardimaksete kohta, ent mitte sularahamaksete kohta. Kaebaja ei ole selgitanud vajadust kasutada kahte programmi paralleelselt.
  10. Töötajate väljaõpetamine programmiga R-Keeper 7 on kaheldav, kuivõrd kaebaja väitel seda programmi ei kasutatud. Eluliselt oleks usutav, et töötajaid õpetatakse välja programmiga, mida neil töös reaalselt kasutada tuleb, s.o praegu Posmaster programmiga, mitte programmiga, mis oma funktsionaalsuselt ja lahenduselt erineb kasutusel olevast programmist. Maksuhaldurile RKeeper 7 väljatrüki väljastanud K. K. sai aru vaatluse sisust ja eesmärgist. Ei ole usutav, et töötaja siseneb teadlikult kassaprogrammi testversiooni, et sealt andmeid ekraanile kuvada. Veelgi enam, administraator sulgeb vahetuse lõpus üldise vahetuse ja saab väljatrüki, mistõttu pidi administraator olema teadlik, missugust programmi tegelikult igapäevatöös kasutatakse. Mingit testprogrammi seega ei olnud. 4
(8)
  1. Jääb arusaamatuks, miks olid programmis R-Keeper 7 olemas kõigi tehingute andmed kontrolliperioodil, kui programmi kasutati ainult kaks nädalat. Veelgi enam, andmed kaarditehingute kohta on identsed äriühingu pangakonto väljavõttega.
  2. Kuigi kaebaja on väitnud, et kassaprogrammi R-Keeper 7 kasutati ajutiselt, on ta kaebuse punktis 2.11 kinnitanud, et teenindajate peilerid olid seotud just selle programmiga. Kui toitu valmistati R-Keeper 7 programmi alusel, siis peab ka see programm kajastama tegelikke majanduslikke sooritusi, s.o käivet. Lisaks on R-Keeper 7 Eesti edasimüüja UCS Estonia OÜ väljastanud kaebajale novembrikuus arve kontoritehnika remondi ja hoolduse eest. Kui programmi ei kasutatud, jääb arusaamatuks, miks väljastati arve. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Vaidlustatud maksuotsuse (edaspidi MO) ja selle lahutamatuks osaks oleva kontrollakti (maksuotsuse punkt 1, edaspidi KA ) faktiliseks aluseks on asjaolu, et 19.02.2015 toimunud vaatluse käigus tuvastati, et kontrollitaval perioodil oli kaebaja 20% määraga maksustatav käive deklareeritust suurem. Erinevalt kontrollaktis märgitust ei ole maksuhaldur maksuotsuse koostamisel pidanud vajalikuks ettevõtlusega mitteseotud kulu tulumaksuga maksustada.
  4. Maksumenetluses on kogutud vastandlikke asjaolusid tõendavaid tõendeid – ühelt poolt kaebaja esitatud raamatupidamise ja pearaamatu andmed, teisalt maksuhalduri ette teatamata vaatluse käigus kogutud andmed. Andmete erinevus on toodud välja kontrollakti tabelites 3 ja 4, kust ilmneb, et kaardimaksete osas langevad andmed kokku, kuid vaatluse käigus tuvastatud sularahakäive on oluliselt suurem kaebaja poolt deklareeritust. Kuna kogutud tõendid on vastandlikud, on maksuhaldur hinnanud tõendite usaldusväärsust ja jõudnud järgmistele järeldustele: - vaatluse käigus tuvastatud andmed on usaldusväärsed, kuna vaatlus viidi läbi ette teatamata ja seetõttu ei ole alust arvata, et andmeid võiks olla muudetud (KA lk 3); - kaardimaksed kajastuvad mõlemal juhul samasugusena, kuna kaardimaksetest tekkinud käivet ei ole võimalik varjata (samas); - sularahakäivet on lihtsam varjata, kuna sellest ei jää raamatupidamises kajastamata jätmise korral jälge (samas); - kui andmetega ei ole manipuleeritud, kajastub kassaprogrammis kogu käive, et kliendile oleks võimalik koostada arve (KA lk 4); - kaebaja ei osanud seletada, kuidas said vaidlusalused andmed programmi R-Keeper 7 ega ka programmi töötamist; maksuhaldurile ei nähtu, miks peaksid andmed olema valed, kuna kaardimaksetest tekkinud käive jäi samaks; samuti kasutas kaebaja seda programmi veebruaris 2015 (KA lk 5); - tšekkidel olevaid tühje ridu ei ole kaebaja ammendavalt seletanud (KA lk 6); - kaebaja töötajate poolt antud teave programmi töötamise kohta on vastuoluline (KA lk 6-7). Kohus leiab, et eeltoodud analüüsiga ongi maksuhaldur põhjendanud, miks ta peab kaebaja käibe tuvastamisel usaldusväärseks vaatluse käigus kogutud andmeid, mitte kaebaja enda raamatupidamises ja maksuarvestuses esitatud andmeid. Kohus nõustub kaebajaga, et kaebaja esitatud andmete õigsust tuleb eeldada, kuid see ei tähenda, et kaebaja esitatud andmete vastuolulisuse ja muude tõendite ilmnemise korral ei võiks maksuhaldur kaebaja esitatud andmeid kõrvale jätta ja lähtuda muudest kogutud andmetest. Kui maksuhaldur leiab, et vaatamata kaebaja esitatud andmete õigsuse eeldamisele on kahtlus nende andmete usaldusväärsuses, võib maksuhaldur lähtuda muudest andmetest. Kaebaja esitatud andmete õigsuse eeldamine jagab üksnes esmast tõendamiskoormust – kaebaja ei pea tõendama enda esitatud andmete õigsust, vaid maksuhaldur peab tõendama kaebaja esitatud andmete ebausaldusväärsust. 5
(8)Kuna asjas on maksuhaldur piisavalt põhjendanud kaebaja andmete õigsuse eelduse ümberlükkamist, on tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 alusel läinud üle kaebajale.
  1. Kaebajale ei ole maksuotsuses ette heidetud raamatupidamise algdokumentide esitamata jätmist. Maksuhaldur on lugenud piisavaks ka algdokumentide alusel koostatud koonddokumendi (MO lk 3 p c). Käesolevas asjas ei ole maksuhaldur tuginenud ka sellele, et kooddokument ja algdokumendid oleksid omavahel vastuolus, vaid eelkõige sellele, et vaatluse käigus saadud käibeandmed ei ole kooskõlas kaebaja raamatupidamises kajastuvate andmetega. Kohus märgib, et käesolevas asjas on maksuhaldur korduvalt tuginenud sularahakäibe varjamisele, sh ka põhjusel, et sellist käivet on lihtne varjata, kui seda raamatupidamises ei kajastata, erinevalt kaardimaksetest, mis nähtuvad kaebaja arvelduskontol (KA lk 3). Sellisele varjatud käibele ongi iseloomulik, et seda muudes dokumentides ei kajastata, vaid selline käive on võimalik tuvastada üksnes ütluste, vaatluse või juhusliku kokkusattumuse korral. Kohus nõustub ka maksuhalduri järeldusega, et sularahakäibe iseloomu arvestades on võimalik manipuleerida algdokumente ja koonddokumente, jättes osaliselt kanded raamatupidamises kajastamata (MO lk 4 punkt h). Kui sularahakäivet on kajastatud isiku raamatupidamises, ei ole tegemist enam varjatud käibega. Analüüsi klientide arvu kohta kaebaja raamatupidamisdokumentidest ja R-Keeper 7-st nähtuvalt on kaebaja esitanud alles kirjalikus menetluses. Samas ei ole kaebaja väide, et november-detsember on restoranides suhtelist vaikne periood, kooskõlas A.K. istungil antud ütlustega, et käive on suurem, kui turiste on rohkem, ja turiste on rohkem aasta lõpus (salvestisel 11:32:42). Kohtu hinnangul on ka aasta lõpus söögikohtade käibe suurenemine nii turistide kui ka jõulu- ja aastalõpuürituste arvelt üldteada asjaolu.
  2. Vaatluse läbiviimiseks on MTA andnud 19.02.2015 korralduse (kd II tl 75), sealjuures on korralduses põhjendatud, miks toimub vaatlus ette teatamata, s.o kuna pikem etteteatamine võimaldaks andmeid muuta või hävitada ning käibealgdokumendid ei pruugi olla hiljem kättesaadavad või ülesleitavad ning tegevuskohas viibivad isikud küsitlemiseks tuvastatavad (samas). Vaatluse ette teatamata toimumise õiguspärasust ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud ning vaatluse läbiviimise vastuolu MKS §-ga 72 või muude normidega ei nähtu ka kohtule. Vaatluse kohta on koostatud vaatluse protokoll vastavalt MKS § 72 lg-le 4, millele on lisatud ka vaatluse käigus tehtud fotod (kd II tl 79-82). Vaatluse protokollis on kirjeldatud, et koos administraatoriga (kaebaja töötaja) prooviti teha väljavõtteid kassaprogrammist ning vastavaid aruandeid pildistati, kuna printida ei olnud võimalik. Arvuti oli sisse logitud K. K. nime alt, mille parooli administraator teadis ning ka vastavas osas tehti pilti. Vaatluse käigus kaebusi ja avaldusi ei esitatud. Vaatluse protokolli lisade kohaselt on pildistatud üldisi käibeandmeid, kus restorani nimeks on Good-win The Steak House. Viimasel lehel on näha nii programmi nimi R-Keeper kui ka vaatluse toimumise kuupäev (kd II tl 82). Seega puudub igasugune põhjendatud kahtlus, kust vaatluse protokollis kajastatud ja lisadena toodud andmed pärinevad. Kohtul ei ole tekkinud ühtegi mõistlikku kahtlust, et andmed pärinevad kuskilt mujalt, kui kaebaja juures toimunud vaatluselt. Ka kaebaja ei ole vaatluse toimumist eitanud. Äriühingu esindajal ja raamatupidajal on olnud võimalik hiljem selgitusi anda, samas nähtub maksumenetlusest, et R-Keeper 7 programmi kohta ei ole osanud anda selgitusi raamatupidaja, A.K. ega ka E. Klimenko, kuna neil puudub oma sõnul kokkupuude selle programmiga. Seega ei oleks nende vaatluse juurde kutsumine saanud tuua kaasa ka teistsugust tulemust.
  3. Kohus nõustub maksuotsuses tooduga, et kaebaja ei ole suutnud mõistlikult selgitada vaatluse käigus kogutud andmete lahknemist kaebaja raamatupidamises tooduga. Kaebaja 15.05.2015 vastuse kohaselt ei mõistnud kaebaja R-Keeper 7 loogikat ega oska selgitada kuidas programm töötas (kd II tl 62 p 33-42). Samuti ei osanud kaebaja selgitada, kuidas said prog6
(8)rammi andmed perioodi kohta, mil kaebaja väidetavalt seda programmi ei kasutanud. Kaebaja leidis, et maksuhaldur leidis arvutist kontrollimatu ja ebausaldusväärse kassaprogrammi, mida isegi töötajad kasutada ei osanud (20.04.2015 seletus, kd I tl 11). Ebausaldusväärsust on kaebaja uuesti rõhutanud eriarvamuses (kd I tl 22). Kaebaja töötaja A.K. ei osanud selgitada isegi seda, mida tähendab väljavõttel rida „sularaha“, samas kui rida „pangakaart“ ta selgitada oskas (04.05.2015 suuliste selgituste protokoll p-d 38-39, kd II tl 55 pöördel). Kohus nõustub, et küsitav on R-Keeper 7 programmi kasutamine enne
  1. aastat ja kahe nädala jooksul veebruaris 2015 (vt kaebaja 15.05.2015 vastuse p 3, kd II tl 61) olukorras, kus kaebaja programmi loogikast aru ei saanud. Samuti on arusaamatu, miks kaebaja kasutas sellist kontrollimatut ja ebausaldusväärset kassaprogrammi enne
  2. aastat ja hiljem kahe nädala jooksul oma käibearvestuse tegemiseks, sh kuidas oli võimalik programmi kasutada, kui töötajad seda kasutada ei osanud. Eriarvamuses on kaebaja toonud välja, et andmed, mis vaatluse käigus saadi, on pärit testkeskkonnast (kd I tl 23). Kaebuses on kaebaja väitnud, et tegemist on väljaõppeks kasutatava süsteemiga (kd I tl 4 pöördel) Samas on kaebaja töötaja A. T. andnud istungil ütluseid, et R-Keeperi kasutamisel oli kõigil ettekandjatel meeles, kuidas seda kasutati (salvestisel 12:09:29). Kohus nõustub vastustajaga, et testkeskkonnana kasutamise kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Kui tegemist oli testkeskkonnaga, ei ole arusaadav, miks on see väide esitatud alles eriarvamusega ning miks administraator tagas MTA-le vaatlusel juurdepääsu testkeskkonnale, mitte tegelikult kasutatavale süsteemile. Testkeskkonnana kasutamine on ka vastuolus kaebaja väidetega, et tegemist on kontrollimatu ja ebausaldusväärse süsteemiga, sest miks peaks sellist süsteemi testkeskkonnana või töötajate väljaõpetamiseks kasutama. Kaebaja kohtumenetluses esitatud väide, et süsteemi kasutati väljaõppeks on vastuolus ühelt poolt kaebaja maksumenetluses antud seletustega, et töötajad ei osanud programmi kasutada, kui ka A. T. kohtumenetluses antud ütlustega, et töötajaid ei olnud vaja juhendada, sest programmi kasutamine oli meeles. Kuna kaebaja erinevatel aegadel esitatud versioonid R-Keeper 7 süsteemi kasutamise eesmärgi kohta on vastuolulised, ei saa ühtegi vastavat versiooni pidada ka usaldusväärseks. Seega ei ole kaebaja suutnud mõistlikult selgitada vaatluse käigus kogutud andmete lahknemist kaebaja raamatupidamises tooduga.
  3. Lisaks eeltoodule ei ole kaebaja suutnud esitada selgitust, kuidas vastavad andmed kaebaja kassasüsteemi said. Maksumenetluses ei nähtu ühegi tunnistaja selgitust andmete saamise kohta. Ka istungil ei osanud ükski tunnistaja selgitada, kuidas sai kassasüsteemi andmed perioodi kohta, mil RKeeper 7 programmi väidetavalt kassasüsteemina ei kasutatud. Nagu maksuhaldur on kontrollaktis põhjendatult märkinud, kattuvad vaatluse käigus ja kaebaja raamatupidamisprogrammis toodud kaardimaksete summad, mistõttu ei saa selline kattuvus olla juhuslik. Nimetatud asjaolu kinnitab ka vaatluse käigus kogutud andmete õigsust, sest erinevalt sularahakäibe varjamisest ei ole reeglina võimalik kaardimaksete kohta teavet varjata. Kaebuses on kaebaja välja toonud, et kuna programmi kasutati väljaõppel (mis on vastuolus teiste väidetega, nagu kohus käsitles eelpool), siis sealt kustutati ja sinna lisati andmeid. Kohus nõustub maksuotsuses toodud järeldusega (lk 7 punkt p), et on väheusutav, et töötajaid õpetati programmi kasutama vaid sularaha osas, kuid kaardimaksete osas töötajaid ei õpetatud. Seda eeldusel, et R-Keeper 7 programmi üldse õpetamiseks kasutati, sest tegemist on kaebaja väidete kohaselt ebausaldusväärse programmiga ning kaebaja töötaja andis ütluseid, et väljaõpet vaja ei olnud.
  4. Varjatud käibe korral ei pea maksuhaldur eraldi tuvastama, millise kauba müügist või teenuse osutamisest käive tekkis ning kuidas omakorda sellise kauba ostmiseks või teenuse osutamiseks vahendeid saadi. Kohus märgib, et varjatud käibe olemust arvestades ei pruugi selliste asjaolude väljaselgitamine olla võimalikki. Sarnaselt ei pea maksuhaldur tundmatu kolmanda isikuga tehingu tege7
(8)mise korral selgitama välja sellise isiku identiteedi ega ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete korral, milleks neid väljamakseid tehti. Maksuhaldur on ka selgitanud, milleks võidi varjatud sularahakäivet kasutada, mistõttu ei ole kaebaja majandustegevust arvestades varjatud käibe olemasolu ilmvõimatu. Kohus märgib, et kaebajal on õigus arvestada maha sisendkäibemaksu üksnes nõuetekohase arve alusel.
  1. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei oma asjas sisulist tähtsust ka see, kas raamatupidajal oli R-Keeper 7 programmile juurdepääs või mitte, sest sõltumata juurdepääsust või selle puudumisest ei ole kaebaja ega ükski kaebaja töötaja suutnud selgitada, kuidas sattusid kontrolliperioodi andmed RKeeper 7 süsteemi ajal, kui seda kaebaja väidete kohaselt kassapidamiseks ei kasutatud. Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust tšekkide ja nende numeratsiooniga seonduv, sest maksuotsuse kohaselt on maksuhaldur pidanud usaldusväärseks eelkõige vaatluse käigus saadud andmeid. Küll aga märgib kohus, et kaebaja selgitused tšekkide ja nende puudumise kohta on vastuolulised. 15.05.2015 andis kaebaja selgituse, et puuduvad tšekid on seotud 100% allahindluse, tasuta kauba ja äripartnerite toitlustamisega (kd II tl 62). Kohtuistungil andis kaebaja töötaja J.N. ütluseid, et eksisteerivad veel eraldi pangatšekid, millel on ühine numeratsioon (salvestisel 10:32:48). Samu selgitusi andis ka kaebaja töötaja A. T. (salvestisel 11:59:19). Kirjalikus menetluses andis kaebaja selgituse, et tegemist on klientide sooviga arvet jagada (kd II tl 157 ja pöördel). Seega on kaebaja andnud tšekkide puuduliku numeratsiooni kohta vastukäivaid selgitusi, mistõttu ei saa neid pidada usaldusväärseks.
  2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata, kuna maksuotsus ja selle lahutamatuks osaks olev kontrollakt on õiguspärased. Kaebaja ei ole maksuhalduri põhjendusi ümber lükanud ega omapoolset tõendamiskoormust täitnud. Maksuhaldur on tõendite hindamisel ka põhjendanud, miks ei saa arvestada kaebaja raamatupidamisdokumentidest nähtuvat ja miks on seega kaebaja andmete õigsuse eeldus ümber lükatud. Maksuhaldur on analüüsinud tõendeid kogumis ega ole nende hindamisel vigu teinud. Maksuhalduri hinnang on ka kooskõlas varjatud sularahakäibe peidetud olemuse ja raskendatud tõendamisega. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.