Obsah (6)

§ 656§ 552§ 442§ 465§ 563§ 477

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-10038 Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2017, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi AA avaldus ala

) § 659, § 657 lg 1 p 3 ja § 656 lg 1 6 p 1 alusel materiaal- ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. 32. Maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet, mis tingib maakohtu määruse tühistamise sõltumata määruskaebuse põhjendustest ja asja saatmise tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks (

§ 656lg 1 p 1 ja § 659).

Nimelt jättis maakohus lapse ema vastuavalduse menetlemata. Asja materjali kohaselt esitas lapse ema 04.08.2016 maakohtule vastuse isa avalduse kohta, milles palus jätta selle rahuldamata. Samuti palus ema lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse ja anda ainuhooldusõiguse lapse emale. Maakohus jättis vaidlustatud määrusega ema vastuavalduse rahuldamata, kuid tsiviilasja materjali kohaselt ei ole maakohus ema avaldust menetlenud. Avaldust ei ole menetlusse võetud ja selle kohta ei ole teistelt menetlusosalistelt seisukohta küsitud. Ema avaldust ei ole arutatud ka asjas peetud kohtuistungitel. Ema kordas oma taotlust ka määruskaebuses, kuid ringkonnakohus ei saa ema taotluse põhjendatust hinnata enne, kui maakohus on avaldust nõuetekohaselt menetlenud ja selle suhtes oma seisukoha võtnud. Seega tuleb asi saata tagasi maakohtule ema avalduse menetlemiseks. 33. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme ka sellega, et jättis menetlusosaliste seisukohad välja selgitamata.

§ 552

lg 2 kohaselt peab kohus alaealist puudutavas menetluses tegema koostööd valla- ja linnavalitsusega, mh küsima valla- või linnavalitsuse seisukohta. Käesoleval juhul kaasas kohus 07.07.2016 määrusega eestkosteasutuse tsiviilasja menetlusse ja kohustas eestkosteasutust esitama seisukoha lapse isa esialgse õiguskaitse avalduse ja põhiavalduse kohta. Eestkosteasutus esitas 27.07.2016 seisukoha esialgse õiguskaitse avalduse kohta ja selgitas, et saab lõpliku arvamuse põhiavalduse osas anda pärast lapse ema suhtes määratud psühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimist. Psühhiaatrilise ekspertiisi akt esitati kohtule 20.09.2016, kuid eestkosteasutus ei esitanud pärast seda põhiavalduse kohta oma seisukohta ja kohus selle esitamist ka ei nõudnud. Maakohtu määruse kirjeldavas osas märgitu, et eestkosteasutus toetas kohtuistungil isa avaldust, ei ole kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Eestkosteasutus osales kolmest kohtuistungist ühel. Kohtu 29.11.2016 istungi protokollist nähtub, et eestkosteasutus ei võtnud istungil avalduse suhtes selget seisukohta. Maakohus sellele tähelepanu ei pööranud ja rikkus tsiviilasja lahendamisel ilma eestkosteasutuselt seisukohta küsimata menetlusõiguse norme. Asja uuel läbivaatamisel tuleb

§ 552lg 2 alusel küsida eestkosteasutuse seisukohta esitatud avalduste kohta.

34. Õige on määruskaebuses toodud etteheide ka selle kohta, et maakohus jättis lahendamata ema 22.11.2016 taotluse lapse korduvaks ärakuulamiseks.

§ 442

lg 5 (koosmõjus § 463 lg 2) kohaselt lahendab kohus resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kohus ei võtnud taotluse osas seisukohta ka asja lahendamise kohta tehtud määruses. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eelnimetatud taotlus lahendada. 35. Samuti on määruskaebus põhjendatud selles osas, et maakohus ei selgitanud välja lapse seisukohast olulisi asjaolusid ega kaalunud lapse huve. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus nõuetekohaselt põhjendamata (

§ 465lg 2 p 8).

PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Maakohus eeltoodut ei arvestanud. Maakohtu määrus lähtub põhjendustes üksnes lapse õigusest suhelda oma lahuselava vanemaga, kuid jätab tähelepanuta ja kaalumata lapse huvid ja asjaolud, mida tuleb PKS § 137 lg 3 kohaselt 7 hooldusõiguse üle otsustamisel arvesse võtta. Asja uuel läbivaatamisel tuleb selleks, et saaks teha otsustuse lapse hooldusõiguse küsimuses, kindlaks teha lapse huvid. 36. Maakohus lõpetas käesoleval juhul vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt ja andis hooldusõiguse osaliselt üle lapse isale põhjusel, et ema ei võimalda isal lapsega kohtuda. Ringkonnakohus juhib tähelepanu

§-le 563, mille kohaselt tuleb suhtlemist reguleeriva kohtulahendi rikkumise korral algatada kohtulik lepitusmenetlus.

§ 563

lg 7 p 3 kohaselt saab kohus teha muudatusi vanema õigustes lapse suhtes alles pärast kohtuliku lepitusmenetluse ebaõnnestumist. Lisaks vanemate ühise hooldusõiguse (osalisele) lõpetamisele võib kaaluda ka lapse ja vanema suhtlemise korraldamiseks erieestkostja näol vahendaja määramist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-100-14). Samuti saab lepitusmenetluse ebaõnnestumisel otsustada sunnivahendite rakendamise üle (

§ 563lg 7 p 1).

Kohaste abinõude valikul tuleb arvestada ka kohustust kohaldada lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-15 p 36). Kuna käesoleval juhul ei ole lepitusmenetlust läbi viidud, ei võinud kohus teha muudatusi vanema õigustes lapse suhtes põhjendusega, et ema takistab isa ja lapse suhtlemist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb avaldajale eeltoodut selgitada ja teha kindlaks, millistel asjaoludel ja mida avaldaja kohtult taotleb või taotleda saab. 37. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel seda, et põhjendatud ei ole etteheide selle kohta, et asja materjalide juures ei ole lapse ärakuulamise protokolli.

§ 477

lg 8 kohaselt protokollib kohus hagita menetluses menetlustoimingu üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks.

§ 477

lg 8 neljanda lause kohaselt tuleb juhul, kui protokolli ei koostata, menetlustoimingutega seotud olulised asjaolud märkida ära kohtulahendis. Käesoleval juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus kuulas lapse ära ja laps seletas kohtule, et tema tahab elada koos ja suhelda mõlema vanemaga. Seega nähtub maakohtu määrusest lapse seisukoht. Määruskaebuse väide, nagu tõendaks lapse kohtule avaldatud seisukohta üksnes ärakuulamise protokoll, ei ole õige. Kohus avaldas lapse seisukoha menetlusosalistele nii 06.10.2016 kui ka 29.11.2016 kohtuistungil (kd I tl 199 pöördel ja kd II tl 32 pöördel). Väide, et menetlusosalistel ei olnud võimalik lapse seisukoha kohta oma arvamust avaldada, on seega ebaõige.

1. Alaealise lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja taotluse kohaselt kulus tal määruskaebemenetluses määruskaebusega tutvumiseke ja sellele seisukoha koostamisele 1 tund ja 30 minutit. Vastavalt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste §-le 10, on nimetatud toimingute eest ette nähtud tasu kokku 60 eurot (lisandub käibemaks).
2. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 alusel määrab kohus alaealise lapse esindaja tasu suuruseks 72 eurot (koos käibemaksuga). Tasu maksmise riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 alusel advokatuur.
3. Muus osas otsustatakse menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine asjas tehtavas lõpplahendis. Reet Allikvere Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 8