1-09-17259/123

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-17259 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. detsembri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus ja süüdimõistetu Don-Maximilian Jaegeri (Don-Maximilian Jaeger, isikukood 38709012728) taotlus maakohtu ja ringkonnakohtu määrustes kolmandate isikute nimede asendamiseks initsiaalidega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
6. 4.1 4.2 4.3 Tartu Maakohtu
7. detsembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Taotlus Tartu Ringkonnakohtu käesolevas asjas tehtava määruse avalikustamise piiramiseks jätta rahuldamata. Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt maksta Advokaadibüroo Sirje Must kaudu välja 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot) advokaat Anne Vissakule tema poolt määruskaebemenetluses Don-Maximilian Jaegerile riigi õigusabi osutamise eest. Don-Maximilian Jaegerilt mõista välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse. Don-Maximilian Jaegeril tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „Don-Maximilian Jaeger, 1-09-17259, kohtukulud.“ Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Tartu Maakohus 08.09.2010 otsusega tunnistas Don-Maximilian Jaeger süüdi KarS § 263 p 1 järgi ning karistas teda 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis Tartu Maakohtu 03.07.2009 otsusega mõistis kohus tema liitkaristuseks 7 aastat 3 kuud 9 päeva vangistust. Karistusaega algas 08.09.2010 ja lõpeb 17.12.
10. Tartu Maakohus 30.12.2016 määrusega jättis D.-M. Jaegeri tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata, määrates, et sama küsimust arutatakse kohtus uuesti
11. kuu pärast alates käesoleva lahendi jõustumisest. Kohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 D.-M. Jaegerit on aastatel 2002-2010 kriminaalkorras karistatud
12. korral ja ta on korduvalt kandnud ka vanglakaristust. Teda on karistatud erinevat laadi kuritegude eest (sh vargused, valeütluste andmine, kehaline väärkohtlemine, röövimine, kuritegelikku ühendusse kuulumine, maksudest kõrvale hoidumine) ja viimati avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga (ründas kohtuistungil kannatanut). Tartu Maakohtu 04.09.2008 ja 03.10.2008 otsustega oli teda karistatud tingimisi vangistusega ühes käitumiskontrollile allutamisega, kuid katseajal pani ta toime uued kuriteod, sh röövimise. See kinnitab, et tema kuritegelik aktiivsus on olnud märkimisväärselt kõrge. 2.2 D.-M. Jaeger ei ole õiguskuulekalt suutnud käituda ka vangistuses. Ta on karistusaja jooksul toime pannud erinevaid distsiplinaarrikkumisi. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on kaks. Peale nende on D.-M. Jaegerile 12.09.2016 koostatud distsiplinaarrikkumise protokoll vangla kodukorra p 8.2.2 rikkumise eest, milles ta on süüdi tunnistatud, kuid tehti otsus teda mitte karistada. Distsipliinirikkumiste toimepanemine osutab asjaolule, et süüdimõistetu pole suuteline reeglitele ja korrale alluma isegi vangla range järelevalve tingimustes. RKKKm nr 3-1-1-91-06 p-s 8.1 märgitu kohaselt on ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. 2.3 Sotsiaalprogrammide läbimine, erinevate erialade omandamine, vangla tööhõives osalemine, elukoha olemasolu ja võimalus tööle asuda on D.-M. Jaegerit positiivselt iseloomustavad asjaolud. Need ei kaalu aga üles negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. Kindel elukoht ja võimalus töötada on D.-M. Jaegeril olemas olnud ka varem, kuid arvukate kuritegude toimepanemist see ära ei hoidnud. Talle on ka varem korduvalt antud võimalus elada vabaduses, kuid ta on jätkanud katseajal uute kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu selline varasem käitumine muudab uue katseaja edukuse kaheldavaks. Seda vaatamata asjaolule, et D.-M. Jaegeril on võimalus kasutada tugiisiku teenust. Vangla hinnangul on D.-M. Jaegeri ohtlikkuse tase endiselt kõrge. Ka asjaolu, et vaatamata juba läbitud erinevatele programmidele ja koolitustele ei suuda D.-M. Jaeger õiguskuulekalt käituda (millele osutab kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu), annab alust järelduseks, et karistusaeg ei ole olnud veel piisav, mõjutamaks teda edaspidi õiguserikkumistest hoiduma. 2.4 Kuna esineb rida D.-M. Jaegerit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, pidas kohus põhjendatuks anda talle siiski veel võimalus enne karistuse lõplikku ärakandmist tingimisi enne tähtaega vabaneda, määrates KrMS § 426 lg 3 ja VangS § 76 lg 4 alusel asja uuesti läbivaatamisele kuue kuu pärast alates lahendi jõustumisest.
13. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse kaitsja Anne Vissak, soovides lahendi tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Advokaadi hinnangul põhjendavad tema taotlust järgmised asjaolud: - Viimasest kuriteost on möödunud 7,5 aastat ning seega ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, et kinnipeetava varasem käitumine muudab määratava katseaja edukuse kaheldavaks. - D.-M. Jaegeri lapsepõlv on olnud keerukas ja raske. Ta on viibinud varasest lapsepõlvest internaatkoolis, kus haridustee jäi
14. klassis pooleli. Alates
15. eluaastast viibis ta noortevanglas, mis kahtlemata mõjutas tema noorukiiga tugevasti. Karistust kandes on ta teinud läbi märkimisväärse arengu ning jõudnud küpsesse ikka, kus soovib asuda elama seaduskuulekat elu. 2 - D.-M. Jaeger on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja tunnistanud, et programmist „Õige hetk“ on ta saanud palju kasulikke teadmisi. Ta töötab ka vangla majandusabitöödel. - D.-M. Jaegeri distsiplinaarkaristusi ei tohiks vaadata positiivseid asjaolusid varjutavatena, kuivõrd kaitsja arvates on vangla kinnipeetava rikkumised hinnanud väheolulisteks. - D.-M. Jaegeril on vabaduses garanteeritud töökoht ja võimalus saada Tartus ajutine elukoht tingimusel, et ta võimalikult kiiresti endale oma elukoha leiab. Üüriturult korteri leidmisel saab ta kasutada tugiisiku abi. Samuti on D.-M. Jaegeril võimalik saada majutusteenust XXX majutusüksusest. Tegemist oleks võimalusega, mida D.-M. Jaeger saab kasutada juhul, kui tal Tartus ei ole võimalik kuu aja jooksul endale elukohta leida. Tugiisik on kinnitanud, et töökoha leidmine Jõhvis on võimalik. - D.-M. Jaeger on kinnitanud, et ta soovib alustada seaduskuulekat elu. Ta on valmis täitma vangla iseloomustuses märgitud lisakohustusi. 3.1 Advokaadi edasikaebusele oli lisatud D.-M. Jaegeri taotlus, milles ta soovib, et vaidlustatud lahendis ja ka ringkonnakohtu tehtavas määruses asendataks kolmandate isikute nimed ning muud andmed initsiaalidega. Kaitsja oma kaebuses palub ka D.-M. Jaegeri vastava taotluse rahuldamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud D.-M. Jaegeri tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Edasikaebuse argumendid vastupidisele positsioonile asumiseks mingitki alust ei anna. 4.1 Nimelt ei tekita teave D.-M. Jaegeri vabanemisjärgsete elutingimuste positiivsusest ning tema poolt vangistuses läbitud sotsiaalprogrammidest, tööhõives osalemisest ja eriala omandamisest veendumust selles, nagu oleksid tema karistuse eesmärgid täidetud juba praeguseks. Annavad ju süüdimõistetu korduv kriminaalkorras karistatus, tema eriliigilised kuriteod ja vangistuses distsipliinirikkumiste toimepanemine aluse põhjendatud kahtlusteks nii selles, et D.-M. Jaegeri kuritegelik käitumine võib korduda kui selleski, et ta ei suuda ennetähtaegse vabanemisega kaasneva katseaja ja käitumiskontrolli nõudeid täita korrektselt. Põhjust, miks taolise järelduse tegemisel distsipliinirikkumisi arvestada ei tohiks, ringkonnakohus seejuures ei näe. Isegi nende hindamisel kergemaliigilisteks, näitavad need ilmselgelt kinnipeetava vähest motiveeritust kehtestatud reeglitest kinnipidamisel ning tõendavad omakorda, et läbitud programmid oma eesmärki päriselt täitnud veel siiski ei ole. Samuti ei saa D.-M. Jaegeri korduvaid kuritegusid tähelepanuta jätta sel põhjusel, et rohkem kui
17. aasta jooksul ta uusi toime pannud ei ole. Viibib ta ju alates
18. aasta septembrist vanglas, kus süütegude sooritamise võimalus piiratum kindlasti ongi. Tõsi, süüdimõistetu on oma muutumist ja seaduskuulekalt elamise soovi sõnades väljendanud, kuid eelmärgitu põhjal tema usaldamine põhjendatud ei ole. Mis puutub aga kaitsja argumentidesse selles, et tema kaitsealusel on olnud raske lapsepõlv, siis on see kindlasti väga kahetsusväärne, kuid määravat tähendust nimetatud asjaolu D.-M. Jaegeri tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise küsimuse otsustamisel ei oma. Ehk siis kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vangistuses. 4.2 Veel olgu ära märgitud, et D.-M. Jaegeri poolt vanglas tehtud jõupingutusi maakohus igal juhul piisavalt arvestanud on. Seda näitab juba asjaolu, et esimene kohtuaste on andnud süüdimõistetule võimaluse tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise arutamiseks veel ühel korral, s.o
19. kuu möödumisel alates kohtumääruse jõustumisest.
20. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha D.-M. Jaegeri taotluste osas asendada vaidlustatud kohtumääruses sisalduvad kolmandate isikute nimed ja muud andmed initsiaalidega ning teha sama ka apellatsioonikohtu lahendis. 5.1 Kõigepealt märgib kriminaalkolleegium, et taotluse piirata määruse avalikustamist saab läbi vaadata lahendi teinud kohus. Seetõttu tuleb D.-M. Jaegeril pöörduda sellesisulise taotlusega, et Tartu 3 Maakohtu 30.12.2016 määruses asendataks kolmandate isikute nimed (ja muude andmed) initsiaalidega, Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poole. 5.2 Teiseks, vaadates läbi taotluse piirata käesolevalt tehtava määruse avalikustamist, jätab ringkonnakohus esitatud soovi rahuldamata, kuivõrd praegune lahend süüdimõistetu poolt märgitud andmeid ei sisalda.
21. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. KrMS § 4081 lg-test 2, 3 tulenevalt jääb rahuldamata ka määruskaebuse lisana esitatud taotlus Tartu Ringkonnakohtu poolt käesolevalt tehtava lahendi avalikustamise piiramiseks.
22. D.-M. Jaegeri kaitsja Anne Vissak esitas koos määruskaebusega ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis advokaadil määrusega tutvumine, korduv konsulteerimine kaitsealusega ja määruskaebuse koostamine kokku aega 2 tundi, mille eest ta soovib saada 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus tuleb rahuldada. Kuna kohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 96 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel D.-M. Jaegeri kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Mati Kartau