1-16-540/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-540 Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2016 määrus Igor Karbi (ik 37012230271) vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Igor Karp, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 03.02.2016 otsusega mõisteti Igor Karbile KarS § 329 järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks 2 aastat 3 kuud ja 10 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.02.2016 ja lõpeb 14.05.
6. Viru Vangla esitas 08.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I. Karbi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 25.11.2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kinnipeetava iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus, korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. I. Karpi on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning viimati karistusasutusest põgenemise eest. Kokku on teda kriminaalkorras karistatud 12 korda. Eelnevalt oli I. Karp määratud käitumiskontrollile neljal korral ning kõik need ebaõnnestusid, kuna isik ei suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid ning pani katseajal toime uusi kuritegusid. Ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud. Tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Arvestades kinnipeetava käitumist puudub maakohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord elektroonilise järelevalve kohaldamisega katseaja läbida rikkumisteta. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Arvestades kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ja vangistuses ei ole maakohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal elektroonilise järelevalve alla õigustatud. Määruskaebus
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse I. Karp, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamist. I. Karp on seisukohal, et tema vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamine annaks talle lisamotivatsiooni näitamaks, et ta on suuteline vabaduses elama ühiskonna poolt kehtestatud reeglite järgi. Samuti palub süüdimõistetu arvestada asjaoluga, et ta viibib kinnipidamiskohas juba alates 2012 aastast.
9. Samuti väidetakse määruskaebuses, et alates käesolevast aastast ei küsita enam prokuröridelt arvamust ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks ning vangla on I. Karbi vabastamist toetanud.
10. Süüdimõistetu leiab, et ennetähtaegne vabastamine ei tähenda seda, et vabanetakse karistusest, vaid karistust kantakse edasi teistel tingimustel ning ainsagi eksimuse korral tuleb karistuse kandmist jätkata kinnipidamiskohas. Juhul kui kohus ei vabasta I. Karpi ennetähtaegselt, siis tähendab see seda, et tal tuleb karistus lõpuni kinnipidamiskohas ära kanda ning tal ei oleks vabanemise korral kriminaalhoolduse tuge. Lisaks leiab I. Karp, et tema tervislik seisund muutub vangistuse jooksul ainult hullemaks. Ringkonnakohtu järeldused
11. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide ja esitatud määruskaebusega, ei vabasta I. Karpi vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud kogumis ja kohtukolleegium nõustub vaidlustatava määruse põhjendustega. Seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
12. I. Karbi vabastamist ei toeta KarS § 76 lg 4 toodud asjaolud kogumis. I. Karpi on kriminaalkorras karistatud 12-l korral ning ta on korduvalt kandnud reaalset vanglakaristust. Süüdimõistetu on toime pannud väga eriliigilisi kuritegusid. Muuhulgas on teda viiel korral karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ning käesolevat karistust kannab I. Karp karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest, kuna isik lahkus ilma loata avavanglast. Vabanemise korral on isikul olemas küll elukoht, kuid tal puudub kindel töökoht. Kindla töökoha puudumine suurendab ringkonnakohtu hinnangul majandusliku kasu saamise eesmärgil varavastaste kuritegude toimepanemise ohtu, kuna isik on varasemalt ennetähtaegse vabastamise korral koheselt hakanud toime panema vargusi.
13. Mis puudutab määruskaebuses väljatoodut, et I. Karbi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ning tema kriminaalhooldusele allutamine annaks isikule lisamotivatsiooni näitamaks, et ta on suuteline vabaduses elama ühiskonna poolt kehtestatud reeglite järgi, siis nähtub kohtutoimiku materjalidest, et I. Karbile on antud korduvalt võimalusi kanda talle mõistetud karistusi tingimisi vabaduses allutades ta kriminaalhooldusele, kuid I. Karp ei ole talle mõistetud karistustest õigeid järeldusi teinud. Teda on neljal korral määratud käitumiskontrollile, millest kõik on ebaõnnestunud kas käitumiskontrolli nõuete rikkumise tõttu või seetõttu, et I. Karp pani katseajal toime uue kuriteo. Seega on I. Karbile antud korduvalt võimalusi kanda talle mõistetud karistusi tingimisi vabaduses, kuid käitumiskontrollile allutamine ei ole olnud piisav I. Karbi õiguskuulekale teele suunamiseks. Just nendel põhjustel tuleb isiku ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et I. Karp suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida. Tema ennetähtaegseks vabastamiseks peab uute kuritegude toimepanemise risk olema minimaalne, kuid see tingimus ei ole täidetud. Kuna uute kuritegude toimepanemise oht on endiselt väga suur, siis ei ole mõistetud karistuse eesmärgid veel täidetud.
14. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et kuigi vangla on I. Karbi ennetähtaegse vabastamise osas toetaval seisukohal, ei ole see kohtu jaoks siduv. Ainult kohus otsustab KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis arvestades, kas kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Maakohtu vastav määrus on nõuetekohaselt põhistatud.
15. Mis puutub tervise väidetavasse halvenemisse, siis vajadusel saab neid küsimusi lahendada KrMS §-s 425 ettenähtud korras.
16. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
17. novembri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas