lg 1, § 201 lg 2 p 1, § 349, § 200 lg 2 p 4,7 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav Jegor Semjonov Elukoht xxx, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood 39709120292, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: - 26.02.2016 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 3, § 200 lg 2 p 7,8, § 214 lg 2 p 1,4, § 199 lg 2 p 5 - § 22 lg 2 järgi,
lg 1, § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 2 aastat 7 kuud 27 päeva katseajaga 3 aastat. Tõkend – vahistamine, vahistamise algus – 17.09.2016. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin RESOLUTSIOON Mõista Jegor Semjonov süüdistuses
1 1-16-9624 Tunnistada Jegor Semjonov süüdi
Tunnistada Jegor Semjonov süüdi
Vastavalt
lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Jegor Semjonovile liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Jegor Semjonov vangistusega 4 (neli) kuud. Tunnistada Jegor Semjonov süüdi
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele miinimumpäevamäär 10 eurot), so summas 600 (kuussada) eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Jegor Semjonov rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele miinimumpäevamäär 10 eurot), so summas 400 (nelisada) eurot.
lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.02.2016 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ning mõista Jegor Semjonovile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ning rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele miinimumpäevamäär 10 eurot), so summas 400 (nelisada) eurot.
lg 2 alusel rahaline karistus viia täide iseseisvalt.
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 17.09.2016 kuni 15.12.2016, so 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, karistusaja hulka ja mõista Jegor Semjonovile lõplikult ärakandmisele 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Kohaldada
lg 3, § 74 lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Jegor Semjonov ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
lg-s 1 sätestatud 2 1-16-9624 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt kohustub ta: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning
lg 2 p 2,21 ettenähtud kohustusi: mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 3 alusel määrata katseajaks 3 (kolm) aastat.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva seadustiku §-des 73 ja 74 sätestatud juhtudel kohtulahendi kuulutamisest, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Jegor Semjonovile valitud tõkend, vahistamine, tühistada ja vabastada Jegor Semjonov vahi alt kohtusaalis. Kannatanute tsiviilhagid rahuldada. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista Jegor Semjonovilt välja kuritegudega tekitatud kahju: - kannatanu J S (xxx) kasuks - 3225 (kolm tuhat kakssada kakskümmend viis) eurot 96 senti. Tsiviilhagi üle kanda kannatanu arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx; - kannatanu N S (xxx) kasuks – 58 (viiskümmend kaheksa) eurot 73 senti. Tsiviilhagi üle kanda kannatanu arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx. Asitõend: CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. Mõista Jegor Semjonovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 348 (kolmsada nelikümmend kaheksa) eurot, kaitsja Igor Belugini poolt 13.12.2016 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 274 (kakssada seitsekümmend neli) eurot 56 senti. Vabastada Jegor Semjonov sundraha 645 eurot tasumisest täies ulatuses, kuna tegemist on liitkaristusega
MS § 180 lg 3 alusel jätta osa kaitsja tasust, so 200 (kakssada) eurot, riigi kanda. Määrata, et Jegor Semjonovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa 3 1-16-9624 alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
Samuti Jegor Semjonov´i süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud arvutikelmuse, ajavahemikul alates 05.02.2015.a kuni 29.03.2015.a Sillamäe linnas ebaseadluslikult omastas A J poolt talle usaldatud ja kasutuse antud tahvelarvuti IPad, maksumusega 700 eurot ning müüs tundmatu isiku kaudu tahvelarvuti OÜ L pandimajja 50 euro eest. Sel moel Jegor Semjonov, isiku poolt, kes on varem toime pannud arvutikelmuse, pani toime omastamine, nimelt isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o
Samuti Jegor Semjonov´i süüdistatakse selles, et tema 06.07.2015.a xxx AS T esinduses kasutas ebaseaduslikult oma poolvenna N S kuuluvat ID-kaarti, nimelt esitles end teller M B N S, esitas oma isiku tuvastamiseks N S ID-kaardi ja sõlmis korteris aadressil xxx Interneti ja televisiooni liitumis- ja teenuse osutamise lepingu ja hiljem ei tasunud saadud teenuse eest, tekitades oma 4 1-16-9624 tegevusega N S materiaalset kahju summas 58,73 eurot. Tähtis isiklik dokument
Sel moel Jegor Semjonov pani toime tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise, nimelt teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, s.o
Samuti Jegor Semjonov´i süüdistatakse selles, et tema, olles süüdi mõistetud Viru Maakohtu 26.02.2016.a otsusega
lg 2 p 7, 8 järgi ehk varem röövimise toime pannud isikuna, tegutsedes võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ühiselt ja kooskõlastatult grupis N J, 05.03.2016.a ajavahemikul alates 14.00-st kuni kella 15.00-ni xxx korteris kasutas psüühilist vägivalda alaealise X X suhtes, nimelt nõudis koos N J füüsilise vägivalla ähvardusel R mobiiltelefoni nende käsutusse andmist ning selle pantimises osalemist. Kannatanu, kartes põhjendatult ähvarduste täideviimist Jegor Semjonovi ja N J poolt, loovutas oma tahte vastaselt nendele oma 288 eurot maksva mobiiltelefoni ASUS, mis hiljem oli kolmanda isiku poolt panditud L pandimajja 71 euro eest. Sel moel Jegor Semjonov pani toime röövimise, nimelt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, grupi poolt, s.o
2.Kohtuistung Süüdistatav Jegor Semjonov seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi osaliselt, sest ta tunnistab
, § 213, § 349 ja
Kannatanut ähvardas nimelt N J ja enne seda, kui ta koos kannatanuga ilmus J. Semjonovi juurde koju. J. Semjonov ei olnud teadlik sellest asjaolust. Jegor Semjonov nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kannatanu A. J ütles, et materiaalset kahju ei ole. Kannatanu seaduslik esindaja J. S ütles, et tema tsiviilhagi on 3 225.96 eurot. J S palub mitte määrata süüdistatavale reaalset karistust, et too saaks lähimal ajal kahju heastada. 3.Kohtuistungil on avaldatud •Kannatanu A R ütlused (tl 2-7, 55-60), et N J poolt kannatanu ähvardamist vägivalla füüsilise kasutamisega ning temalt ähvarduste mõjul 288 eurot maksva mobiiltelefoni äravõtmist. • OÜ L vastuskiri lisadega (tl 11-15) – tõendab A.R mobiiltelefoni pantimise asjaolusid. • Tunnistaja A L ütlused (tl 16-19) – tõendavad A.R mobiiltelefoni pantimise asjaolusid. •Asitõendi vaatlusprotokoll (tl 49-54) - mobiiltelefoni ASUS vaatlus. • Tunnistaja S G ütlused (tl 63-67) – tõendavad A.R mobiiltelefoni pantimise asjaolusid. •Tunnistaja O K ütlused (tl 80-85) – tõendavad A.R mobiiltelefoni pantimise asjaolusid. •Tunnistaja A M ütlused (tl 69-73), et A R jutustas talle, et talt tema tahte vastaselt võeti ära mobiiltelefon. •Kannatanu esindaja L R ütlused (tl 75-79), et tema poja suhtes kuriteo toimepanemise fakti. •Kannatanu J S ütlused (tl 92-95), et Jegor Semjonov omastas tema tütre A J arveldusarvelt 2641,83 eurot, samuti varastas tahvelarvuti. •Kannatanu A J ütlused (tl 98-102), et Jegor Semjonov omastas A J arveldusarvelt 2641,83 eurot, samuti varastas tahvelarvuti. 5 1-16-9624 •Kahtlustatava Jegor Semjonovi ülekuulamise protokoll (tl 115-119, 166-171) – tunnistab oma süüd osaliselt. •Tunnistaja M B ütlused (tl 147-150), et Jegor Semjonov kasutas 06.07.2015.a lepingu sõlmimisel xxx N S ID-kaardi. 4.Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas KrMS § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus. KrMS § 61 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kannatanu A R andis ütlusi /protokoll tl 2-6/, et 05.03.2016. aastal kella 14.00-15.00 paiku kaupluses Prisma Narvas tema juurde tuli N J ja tegi ettepaneku minna temaga eemale rääkima. Kannatanu keeldus. N J ütles: «Räägime praegu heaga, muidu pärast on hullem.“ Siis N J viis kannatanu kaupluse Prisma juures üheksakorruselise maja taha. J haaras kannatanul jopest ja tiris autosse. Autoroolis istus Jegor Semjonov. Ta viis korterisse aadressil xxx. Noormehed viisid teda korterisse, hoides käest kinni. N ja Jegor hakkasid arutama, kas viia kannatanu linnast välja ja läbi peksta või võtta ära tema mobiiltelefon. N J avas kannatanu jope tasku ja võttis sealt välja tema telefoni. See oli korteris. Kannatanu A R andis ütlusi /protokoll tl 55-59/, et tegelikult N J ei viinud mingisse autosse, mille roolis istus justkui Jegor Semjonov. Auto kohta A R mõtles välja, kuna tahtis, et N ja Jegori karistataks rangelt. Kõik ülejäänu oli tõde. N J viis kannatanu varrukast hoides. N J võttis õues ära kannatanu telefoni kui garantii sellele, et ta ei jookse ära. Kuni Semjonovi korterini nad läksid jalgsi. N J näitas Jegor Semjonovile telefoni ja küsis kui palju eest võiks selle pantida pandimajja. Seejuures Semjonov küsis, kas ta tahab, et teda pekstakse või ei taha, nad võtavad ära telefoni ja pandivad pandimajja, sel moel ta lunastab oma süü nende ees. Kannatanu A R ütlused on kohtu arvates ebausaldusväärsed, kuna tema poolt kohtueelse uurimise käigus antud ütlused lahknevad oluliselt. Olles 17.03.2016.a. üle kuulatud, andis A R ütlusi, et J haaras kannatanul jopest ja tiris autosse. Autoroolis istus Jegor Semjonov. Noormehed viisid teda korterisse, hoides käest kinni. A R 31.03.2016.a. ütluste kohaselt, N J viis kannatanu varrukast hoides. N J võttis õues ära kannatanu telefoni kui garantii sellele, et ta ei jookse ära. Auto kohta A R mõtles välja, kuna tahtis, et N ja Jegori karistataks rangelt. 6 1-16-9624 Seega kannatanu ütlused on vastuolulised selles osas, mis puutub Semjonovi rolli röövimisel, nimelt A R algul rääkis, et J pani ta Prisma kaupluse juures vägisi autosse, mille roolis oli Semjonov, ning viis ta Puškini tänaval asuvasse korterisse, kus tema ähvardamine jätkus. Teisel ülekuulamisel rääkis aga kannatanu, et mõtles autosse panemise välja ning midagi sellist aset ei leidnud. Semjonovit ei olnud üldse J koos Prisma juures ning Semjonovit nägi ta alles siis, kui läks koos J korterisse. N J ähvardas kannatanut õues. N J ütles: «Räägime praegu heaga, muidu pärast on hullem.“ Tegemist on vastuoluga äärmiselt olulises küsimuses, mis seab kannatanu ütluste usaldusväärsuse kogumina kahtluse alla. Vasturääkivus kannatanu ütlustes on mitte ainult selles osas, et just nagu Semjonov istus auto roolis vaid ka selles osas millises kohas nimelt oli kannatanul ära võetud telefon. Esialgselt ta väitis, et Semjonovi korteris, hiljem selgitas, et J võttis talt ära telefoni õues enne seda kui nad sisenesid Semjonovi juurde korterisse. Peale selle esimesel korral ütluste andmisel kannatanu andis ütlusi, et raha talle telefoni eest mitte keegi ei andnud, ta lasti kohe peale pandimaja koju. Hiljem kannatanu muudab selles osas ütlusi: Jung andis talle telefoni eest 1 euro ja viis baari õlut jooma. Sellisel moel on kannatanu ütlustes vasturääkivused just nimelt äärmiselt olulistes küsimustes, millistest sõltub kuriteo kvalifikatsioon. Kohus arvab, et antud vastuolud on olulised. Seoses sellega on kohtul alust arvata, et kannatanu andis kohtueelsel uurimisel vastuolulisi ütlusi ja jätab need ütlused tõendite kogumist välja. Kohus ei saa põhistada esimese astme kuriteo süüdimõistvat kohtuotsust kannatanu vastuolulistel ütlustel. Kohus ei välista seda momenti, et kannatanu, kartes J, hirmus tema ees, otsustas osa süüst panna temale mittetuttava Semjonovi õlule. Semjonov ei tunnista oma süüd. Tema väitel ei olnud ta teadlik, et J oli enne korterisse sisenemist rakendanud kannatanu suhtes vägivalda. Ta sai vaid aru, et kannatanu soovib telefoni pantida. Ta küsis veel kannatanult üle, kas ta ikka on kindel, et soovib telefoni pandimajja viia. Asjaolust, et kannatanut oli enne ähvardatud, sai ta teada alles pärast seda, kui telefon oli juba pandimajja viidud. (tl166-171). Semjonovi ütlustes ei näe kohus vasturääkivusi. Nagu eeluurimisel kui ka kohtuistungil on ta andnud analoogseid ütlusi ja kohtul ei ole alust tema ütluste väljajätmisest tõendite hulgast. Sündmuskohal viibinud tunnistajad ei kinnita Semjonovi seotust kannatanult ähvardamisega telefoni äravõtmisel. Tunnistaja S G nägi, et esikus oli N J, M-nimeline tüdruk, tundmatu noormees välimuse järgi vanuses 16-17 aastat, Jegor Semjonov, O K. Tundmatu noormees ütles, et tahab pantida oma telefoni. Jegor Semjonov kohe ütles, et ei hakka telefoni pantima. Tunnistaja nõustus aitama telefoni pantida. Tunnistaja pole kuulnud, et Semjonov oleks nõudnud noormehelt telefoni. Pandimajja sisenesid kõik koos. Telefoni eest anti 71 eurot. Tunnistaja võttis leti pealt raha, kuid kui nad läksid välja, andis kogu raha noormehele ära. Noormees ise andis sellest rahast 5 eurot (tl 6667). Tunnistaja S G ütlused tõendavad ainult A.R mobiiltelefoni pantimise asjaolusid, kuid mitte Semjonovi süüd. Tunnistaja O K nägi, et esikus oli N J , M -nimeline tüdruk, A R , S G , Jegor Semjonov. A R ütles, et tahab pantida oma telefoni. Jegor Semjonov vastas, et ei hakka telefoni pantima. S G nõustus aitama telefoni pantida. Tunnistaja A M (tl 69-73) nägi kuidas J tuli kannatanu juurde sõnadega „Lähme, räägime omavahel“. Just nimelt peale kümneminutilist vestlust J ütles kannatanu „Mul on probleemid, pean 7 1-16-9624 ära minema. Pärast räägin sulle mis juhtus!“ Päeva pärast A R teatas talle, et temalt võeti ära mobiiltelefon. Tunnistaja A M ütlused tõendavad J süüd kuid mitte Semjonovi süüd, kuna nimelt peale vestlust J teatas kannatanu, et tal on midagi ebameeldivat juhtunud. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate M , K ja G ütluste usaldusväärsuses, sest need on loogilised, järjepidevad, ei ole vastuolulised ning on kooskõlas teiste kriminaalasja materjalidega. Ainsad tõendid, mis Semjonovit süüdistavad on kannatanu ja kannatanu xxx L R ütlused. Semjonovi poolsest ähvardamisest on rääkinud lisaks kannatanule viimase ema. Kuid tema on sellest saanud teadlikuks oma poja vahendusel ning samuti kuulates pealt kannatanu ja Semjonovi vahelist telefoni vestlust. Nendest ütlustest ei ole aga võimalik teha ühest järeldust, kas ähvardamine, millest jutt ning mille eest Semjonov vabandas, leidis aset enne telefoni üle andmist. Nende ütluste pinnalt ei saa tuvastada, kas kõnes räägiti ähvardustest, mida saaks seostada röövimisega. R ütluseid selles osas, mida ta kuulis oma pojalt, ei saa tõendina kasutada, kuivõrd tegemist on kuuldustega ning lisaks on R tõendi allikana ebausaldusväärne. Kohus jätab L R ütlused tõendite kogumist välja. Vaadeldava süüteokoosseisu /
lg 2 p 4, 7 / objektiivsed tunnused seisnevad võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Kuritegu loetakse lõpuleviiduks kui toimepanija poolt tehtud tegu sisaldab kõiki kuriteo tunnuseid, mis on kriminaalseadusega ette nähtud. Järelikult kui puudub kasvõi üks kooseisu tunnus, siis ei saa süütegu olla kvalifitseeritud lõpuleviidud kuriteona. Lõpuleviidud kuriteo olemasolu tunnistamine eeldab momendi, millisest alates võib kuriteo lõpuleviimist konstateerida, kindlakstegemist. Siinkohal on määravaks kuriteo koosseisu objektiivse poole konstruktsioon. Kui kuriteo koosseis on formaalne (selle konstruktsioonis ei ole ühiskonnaohtlikke tagajärgi), siis on kuritegu lõppenud teo toimepanemise momendist, millised on ette nähtud kriminaal-õiguslike normide dispositsioonis. Röövimine loetakse lõpuleviiduks just nimelt kallaletungi momendist võõra vara varastamise eesmärgil toimepanduna vägivalla kasutamisega või vägivalla kasutamise ähvardamisega. Kohus loeb tõendatuks, et N J nõudis füüsilise vägivalla ähvardusel R mobiiltelefoni tema käsutusse andmist just õues, s.t enne seda kui nad sisenesid Semjonovi juurde korterisse. Vägivald peab olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või vältimisele. Just N J ütles kannatanule: «Räägime praegu heaga, muidu pärast on hullem.“ Tunnistaja A M nägi kuidas läks kannatanu juurde sõnadega „Lähme, räägime omavahel“. Just nimelt peale seda kümneminutilist vestlust Jungiga ütles kannatanu, et „Mul on probleemid, pean ära minema. Pärast räägin sulle mis juhtus!“ Päeva pärast A R teatas talle, et temalt võeti ära mobiiltelefon. Tunnistaja A M ütlused tõendavad J aga mitte Semjonovi süüd. Kogu röövimise objektiivne koosseis oli pandud enne Jegor Semjonovi korteri ust ja kannatanu käitumine J. Semjonovi korteris mitte mingil moel ei avastanud, et J pani tema suhtes toime röövimise. Telefon ei olnud panditud Semjonovi poolt, vaid oli tehtud kolmanda isiku poolt. Semjonov keeldus telefoni pantimast. Tunnistaja S G, kes andis oma nõusoleku telefoni 8 1-16-9624 pantimiseks, ei olnud vastutusele kutsutud. Tunnistajad S G ja O K nägid, et esikus oli N J, Mnimeline tüdruk, A R, Jegor Semjonov. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et A R väljendas oma tahet pantida telefoni. Seda psühholoogilist atmosfääri, milline oli kujunenud Semjonovi korteris, nad ei hinnanud ja ei võtnud kui vaimset vägivalda kannatanu suhtes, kuigi kõik ülalnimetatud isikud seisid korteri koridoris ja kõik osalesid vestluses. Seega kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et Semjonov pani toime röövimise. Ülaltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et Jegor Semjonovi käitumises puuduvad
Mõistes süüdistatavat õigeks tugineb kohus sellele, et olemasolevad tõendid on ebapiisavad tema süü tõsikindlaks järeldamiseks. Süüdistuse sisu Jegor Semjonovi suhtes on rajatud oletustel. KrMS § 6 lg 3 kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kohtul on tekkinud kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus, mis tuleb tulenevalt KrMS § 7 lg-st 3 tõlgendada süüdistava kasuks ning süüdistatav tuleb õigeks mõista süüdistuses
Jegor Semjonovi süü kuriteo toimepanemises
lg 1, § 201 lg 2 p 1, § 349 järgi on tõendatud kohtus uuritud ja avaldatud kriminaalasja materjalidega, nimelt: Kannatanu J S ütlused (tl 92-95), et Jegor Semjonov omastas tema tütre A J arveldusarvelt 2641,83 eurot, samuti varastas tahvelarvuti. •Kannatanu A J ütlused (tl 98-102), et Jegor Semjonov omastas A J arveldusarvelt 2641,83 eurot, samuti varastas tahvelarvuti. •Kahtlustatava Jegor Semjonovi ülekuulamise protokoll (tl 115-119, 166-171) – tunnistab oma süüd osaliselt. •Tunnistaja M B ütlused (tl 147-150), et Jegor Semjonov kasutas 06.07.2015.a lepingu sõlmimisel oma xxx N S ID-kaarti. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava, kannatanute J S ja A J, tunnistaja M B ütluste usaldusväärsuses, sest need on loogilised, järjepidevad, ei ole vastuolulised ning on kooskõlas omavahel. Hinnates ja seostades kõiki kohtu poolt uuritud tõendeid, kohus ei näe vastuolusid Jegor Semjonovi, M B, J S ja A J ütluste vahel. Vaadeldava süüteokoosseisu /
lg 1/ objektiivsed tunnused seisnevad teisele isikule varalise kahju andmete ebaseadusliku sisestamise ja muutmise varalise kasu saamise eesmärgil. Objektiivne külg on tõendatud süüdistatava Jegor Semjonovi, kannatanute ja tunnistaja ütlustega ning kohtuliku uurimise käigus uuritud toimiku materjalidega. Subjektiivsest küljest süüdistatav Jegor Semjonov tegutses otsese tahtlusega, st teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. Kuriteo /
lg 2 p 1/ objektiivne külg on omastamine, nimelt isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramine. Objektiivne külg on tõendatud Jegor Semjonovi, kannatanute ja tunnistaja ütlustega. Subjektiivsest küljest süüdistatav Jegor Semjonov tegutses otsese tahtlusega, s.t teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. Kuriteo /
/ objektiivne külg on tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine, nimelt teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Objektiivne külg on tõendatud Jegor Semjonovi, kannatanu N S ja tunnistaja M B ütlustega. Subjektiivsest küljest süüdistatav Jegor Semjonov tegutses otsese tahtlusega, s.t 9 1-16-9624 teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. Süüdistatava tegudes sisalduvad inkrimineeritava kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. 5.Tsiviilhagid VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kuigi ka kriminaalmenetluse raames esitatav tsiviilhagi peab üldjuhul vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus tsiviilhagile ette nähtud nõuetele, on kriminaalmenetluse eripärast lähtuvalt nende nõuete osas siiski mõned erisused. Süüdistusakti kohaselt on kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid. Kannatanu J S esitas tsiviilhagi summas 3225,96 eurot (tl 109-110). Kannatanu N S esitas tsiviilhagi summas 58,73 eurot (tl 129130). Süüdistatav ei ole kohtumenetluse käigus tsiviilhagide osas mingeid vastuväiteid esitanud. Kannatanu J S tsiviilhagi summas 3225 eurot 96 senti on tõendatud kannatanu J S ülekuulamise protokolliga, kannatanu A J ülekuulamise protokolliga, müügitellimusega nr 202726419, Swedpanga vastusega, hagiavaldusega. Tekitatud kahju suurust tõendavad hagiavaldusele lisatud dokumendid: müügitellimus nr 202726419 ja panga arveldusarve väljavõte. Kohus leiab, et hagi aluseks olev sündmus on tõendatud kogutud kriminaalasja materjalidega. Kannatanu N S tsiviilhagi summas 58 eurot 73 senti on tõendatud kannatanu N S ülekuulamise protokolliga, meeldetuletusega, liitumis-ja teenuse osutamise lepinguga. Kohus rahuldab esitatud tsiviilhagid, kuna hagid on tõendatud. Kannatanud ei ole hagide hinda suurendanud. Hagid kuulub rahuldamisele, sest see on kuriteoga tekitatud otsene kahju. Hagide summad tuleb välja mõista kahju tekitajalt - süüdistatavalt Jegor Semjonovilt. 6. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus
lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas
lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdistatav Jegor Semjonov pani toime teise astme kuriteo. Ta on varem kohtulikult karistatud, teda on karistatud vangistusega, ta on kandnud karistus tingimisi. Kuid vastavaid järeldusi ta sellest ei teinud, ning ta pani taas toime uue tahtliku kuriteo. Ta ei töötanud. Jegor Semjonovi karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna võib arvestada süü tunnistamist ja kahetsemist.
lg 1 alusel tuleb liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva 10 1-16-9624 kohtumaja 26.02.2016 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohus leiab, et on otstarbekas kohaldada Jegor Semjonovi suhtes
Karistuse määramisel kohus arvestas kannatanu J S palvet mitte määrata süüdistatavale reaalset karistust, et too saaks lähimal ajal kahju heastada. 7.Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub Jegor Semjonovilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 645 eurot. Lisaks tuleb KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes mõista Jegor Semjonovilt riigituludesse välja järgmised menetluskulud: kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 348 eurot, kaitsja Igor Belugini poolt 13.12.2016 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 274 eurot 56 senti. Kaitsja taotlus on põhjendatud. Vabastada Jegor Semjonov sundraha 645 eurot tasumisest täies ulatuses, kuna tegemist on liitkaristusega
MS § 180 lg 3 alusel jätta osa kaitsja tasust, so 200 eurot, riigi kanda. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §-dest 233, 238, 311, 313, 315. (allkirjastatud digitaalselt) Galina Jasnjuk Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.