Obsah (7)

§ 7§ 18§ 291§ 3§ 12§ 16§ 20

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 14.03.2016. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-53203 Haldusasi Menetlusosalised Asja läbi

) § 17 lg-le 4, mille kohaselt loetakse planeering kehtestatuks, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga.

1. Harju maavanema 21.08.2012 korraldusega nr 1202-k võeti planeering vastu ja suunati avalikule väljapanekule. Kuivõrd maavalitsus otsustas arvestada avaliku väljapaneku ajal tehtud ettepanekuid ning kavandada uus maantee korrigeeritud trassialternatiivile C1, kooskõlastati Kernu valla osas muudetud teemaplaneering uuesti Kernu Vallavolikoguga ning 14.02.2013 korraldusega nr 287-k võeti vastu teemaplaneeringu uus lahendus, mis suunati avalikule väljapanekule 4.03.2013-1.04.
3. 25.04.2013 toimus teemaplaneeringu avalikustamise järgne arutelu, kus esialgse 1C trassikoridori kaasamise otsust planeeringulahendusse ei langetatud. Maavalitsuse lõpliku otsuse kohaselt kanti planeeringulahendusse lisaks avalikustatud trassikoridorile ka ettepanekus toodud esialgne eskiisi tutvustamisel esitletud 1C trassikoridor ning tähistati need 1C1 (esialgne 1C trassikordidor) ja 1C2 (4.03.2013-1.04.2013 avalikul väljapanekul olnud trassivariant). Kuivõrd trassivariant 1C1 läbib kinnistuid, mis varem jäid trassikoridorist välja, korrati planeeringu kooskõlastamist Kernu ümbersõidu osas riigiasutuste ja kohaliku omavalitsusega.
4. 26.04.2013 kirjaga esitas R. K. Harju maavanemale ettepanekud võimaliku trassikoridori asukoha osas (tl 64-65).
5. 20.06.2013 korraldusega nr 26 toetas Kernu Vallavolikogu trassivarianti 1C
7. 27.06.2013 korraldusega nr 1255-k (kättesaadav: http://viabaltica.hendrikson.ee/uploads/public/Via%20Baltica%20teemaplaneeringu%20vastuvotmin e.pdf) võttis Harju maavanem vastu teemaplaneeringu uue lahenduse Kernu ümbersõidu kahe alternatiiviga nende erinevuste ulatuses ning suunas planeeringu uuele avalikule väljapanekule 15.07.2013-12.08.
9. G.K. ja M.J. esitasid teemaplaneeringu kolmanda avaliku väljapaneku ajal vastuväite trassialternatiivi 1C1 osas, kuna see läbib neile kuuluvaid elamumaa sihtotstarbega maaüksusi. G.K. ja M.J. tegid ettepaneku, et planeeringuga kavandataks uus maantee trassile 1C
11. 29.08.2013 toimus teemaplaneeringu avalikustamise järgne avalik arutelu, mille järgselt asus maavanem seisukohale, et kehtestatavas planeeringus nähakse ette kavandatava uue I klassi maantee asukohaks trassikoridor 1C
12. 2
13. 3.09.2013 kirjaga nr 12-4/2013/3678 (tl 92) palus Harju maavanem seisukohta planeeringu alternatiividele Maanteeametilt, kes esitas omapoolse seisukoha 11.09.2013 kirjaga nr 15-4/1300126/018 (tl 93).
14. 12.09.2013 kirjaga nr 12-4/2013/3894 (tl 94) teavitas Harju maavanem M.J.it avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustest, mille kohaselt jäi rahuldamata M.J.i esitatud taotlus välistamaks trassikoridor 1C
16. 2.10.2013 kirjaga (tl 96) esitas R. K. ettepaneku nihutada kavandatav 1C1 trassikoridor lääne poole nii, et see läbiks idapoolse elamukrundi asemel läänepoolset elamukrunti.
17. 13.02.2014 e-kirjaga (tl 98) esitasid G.K. ja M.J. Harju maavanemale ettepanku nihutada trassikoridor 1C1 Kõresoo talust eemale Orava krundist üle.
18. 3.03.2014 kirjaga nr 12-4/2014/949 (tl 99) teatas Harju maavanem, et ei nõustu R. K. ettepanekuga, kuivõrd vastav muudatus tingiks antud lõigul piirkiiruse vähendamise 120 km/h-lt 100 km/h-ni ega vastaks planeeringu lähteülesandes püsitatule.
19. 3.03.2014 esitas Harju Maavalitsus Siseministeeriumile teemaplaneeringu materjalid ja menetlusdokumendid järelevalve teostamiseks ning seisukoha võtmiseks planeeringu avalikustamisel lahendamata jäänud vastuväidete osas. Siseministeerium juhtis tähelepanu asjaolule, et teemaplaneeringu koostamise menetluses ei ole Kernu vallale tehtud

§ 7lg-st 5 tulenevat ettepanekut Kernu valla üldplaneeringu muutmiseks.

1. 6.05.2014 kirjaga nr 4/2014/2190 selgitas Harju Maavanem Kernu Vallavalitsusele, et kui vald ei nõustu variandiga 1C1, on Maanteeametil õiguslik alus 2+1 sõidureaga maantee kavandamiseks olemasoleva maantee trassil.
2. 22.05.2014 otsusega nr 21 (tl 24) kooskõlastas Kernu Vallavolikogu teemaplaneeringu lahenduse, mis näeb ette perspektiivse I klassi maantee paiknemise 1C1 koridoris ning nõustus Kernu valla üldplaneeringu muutmisega tulenevalt teemaplaneeringu lahendusest.
3. 20.10.2014 andis siseminister teemaplaneeringule heakskiidu.
4. 14.11.2014 korraldusega nr 1-1/2133-k kehtestas Harju maavanem teemaplaneeringu (korraldus on kättesaadav veebiaadressilt http://viabaltica.hendrikson.ee/uploads/public/Via%20Baltica%20teemaplaneeringu%20kehtestamin e.pdf ning seletuskiri http://viabaltica.hendrikson.ee/uploads/public/E67_Seletuskiri_KEHTESTATUD_14.11.2014.pdf) .
5. 16.12.2014 esitasid G.K. ja M.J. Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju maavanema 14.11.2014 korralduse nr 1-1/2133-2 tühistamiseks Kernu ümbersõitu 37,2 - 45,3 km puudutavas osas. Täiendatud kaebuse tervikteksti viimane versioon on esitatud kohtule 4.05.2015 (tl 132-135). Kaebuse viimases terviktekstis esitasid kaebajad alternatiivsed kohustamisnõuded vaidlusaluse teemaplaneeringu lahenduse muutmiseks ja maantee kavandamiseks trassikoridorile 1C2 ning teise alternatiivina teemaplaneeringu lahenduse muutmiseks ja maantee trassikoridori kavandamiseks üle Orava kinnistu vastavalt R. K. 2.10.2013 kirjale lisatud joonisele.
6. 18.02.2016 määrusega tagastas kohus kaebuse alternatiivsete nõuete osas ning menetlusse jäi algselt esitatud tühistamisnõue. KAEBAJATE SEISUKOHAD
7. Kaebajate hinnangul on teemaplaneeringu kehtestamisega rikutud kaebajate subjektiivseid õigusi ning vastuollu on mindud ka avalike huvidega. Kaebajad nõuavad vaidlustatud korralduse tühistamist.
8. Trassivalik Kernu lõigul sisaldas algselt kolme varianti – valla üldplaneeringukohane ümbersõit (1A), idapoolne ümbersõit (1B) ja läänepoolne ümbersõit (1C). Võrdluste kohaselt mõjutab idapoolne ümbersõit (1B) olemasolevat ning kavandatud asustusstruktuuri ja maakasutust kõigist asukohaalternatiividest kõige vähem, olles positiivne lahendus suuremale arvule Kernu ja Haiba piirkonnas elavatele inimestele – olemasolevad eluhooned asuvad tee kaitsevööndist väljas (vähemalt 3 50 m kaugusel või enam); olemasolev teedevõrk ning juurdepääsud keskustes asuvatele teenustele ja majapidamistele säilivad; tänane põhimaantee jääb toimima kogujateena, mistõttu uute kogujateede vajadus on väiksem; säilivad kohalikud liikumistrajektoorid. Maavanem on välistanud selle alternatiivi eelkõige põhjusel, et see ümbersõit on kõige kallima ehitusmaksumusega. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16.01.2007 otsuses haldusasjas nr 3-4-1-9-06 rõhutati, et kohalik omavalitsus peab detailplaneeringu algatamise ja kehtestamise üle otsustades igal konkreetsel juhul kaaluma, missugune on avalikes huvides tehtava otsustuse mõju isikute põhiõigustele ja huvidele, kas seonduvad õiguste riived on proportsionaalsed ning kas see otsus vastab ühetaolise kohtlemise põhimõttele. Maavanema kaalutlused variandi 1B välistamisel ei ole õiguspärased. Variant 1B omab küll negatiivset mõju looduskeskkonnale, kuid see ei olnud trassialternatiivi välistamise peamiseks põhjuseks. Otsuse tegemisel on lähtutud majanduslikust kriteeriumist ning leitud, et kuna see tooks kaasa teepikkuse suurenemise 587 m võrra ning seetõttu põhimaantee teekasutajakulude kasvu, siis tuleb see alternatiiv välistada. Maavanem ei ole kaalunud, kas kaebajate ja 1C trassi äärsete teiste kinnistuomanike omandiõiguse kahjustamine raha säästmise eesmärgil on põhjendatud, eriti kui arvestada, et tasuvusarvutuste tulemus on majanduslikult negatiivne kõikide trassivariantide osas. Pärast 1B trassialternatiivi välistamist jäi valikusse 1C ja 1A. 1A osas leidis Kernu vald, et see mõjutab kohaliku elu toimimist kõigist asukohaalternatiividest kõige enam, olles negatiivne lahendus Kernu küla keskuses elavatele inimestele – olemasolev teedevõrk sisuliselt lõigatakse läbi, mistõttu likvideeritakse mitmed juurdepääsud majapidamistele ja täna toimivatele ettevõtetele; tee kaitsevööndisse ja sanitaarkaitse vööndisse jääb palju olemasolevaid eluhooneid, kus maanteel kulgevast liiklusest tulenev mürakoormus võib põhjustada lubatust kõrgema müratase. Üles jäi vaidlus 1C kulgemise osas. Teemaplaneeringu II avaliku väljapaneku järgne avalik arutelu toimus
9. aasta aprillis. Esialgse 1C trassikoridori kaasamise otsust planeeringulahendusse avalikul arutelul ei langetatud. Maavalitsuse otsuse kohaselt kanti planeeringulahendusse lisaks avalikustatud trassikoridorile ka ettepanekus toodud esialgne eskiisi tutvustamisel esitletud 1C trassikoridor ning tähistati need 1C1 (esialgne 1C trassikoridor) ning 1C2 (04.03.2013 kuni 01.04.2013 avalikul väljapanekul olnud trassivariant). Tulenevalt asjaolust, et 1C1 trassikoridor läbib kinnistuid, mis varem jäid trassikoridorist välja, korrati planeeringu kooskõlastamist Kernu ümbersõidu osas riigiasutuste ja kohaliku omavalitsusega. Kernu Vallavolikogu toetas oma 20.06.2014 otsusega nr 26 trassivarianti 1C
10. Otsust põhjendati asjaoluga, et trassialternatiiv 1C1 mõjutab ehitusjärgus elamut Orava kinnistul ning olemasolevat Kõresoo elamut ja teisi kinnistuid ning negatiivne mõju oleks suurem. Kolmanda väljapaneku järgselt eelistas maavanem ikkagi trassi 1C1, kuna alternatiivil on parem geomeetria (laugemad kurvid, parem nähtavus ja suurem liiklusohutus), väiksem pikkus ning väiksem kogujateede maht, millest tulenevalt on trassile 1C1 rajatava maantee ehitusaegsed ning hilisemad hoolduskulud väiksemad. Mis puudutab tee geomeetriat, siis vastavalt maantee trassi koridori asukohaalternatiivide määramisel ja täpsustamisel (trassilõigu kulgemisel alguspunktist lõpp-punkti) ning trassi koridori asukoha valikul tuleb arvestada I klassi maanteele esitatavate nõuetega, vastavalt millele peab planeeritav maantee vastama järgnevatele tehnilistele parameetritele: - projektkiirus 120 km/h; - minimaalne plaanikõvera raadius 1430m; - minimaalne plaanikõveriku raadius lubatud kahepoolse põikkalde korral 4000 m. Kaebajad ei ole liiklusspetsialistid, kuid kuivõrd mõlemad trassialternatiivid (1C1 ja 1C2) on teemaplaneeringu seletuskirja p 4.5 toodud joonisel kajastatud, peavad mõlemad variandid vastama I klassi maanteele esitatavatele nõuetele. Sellele viitab ka III avalikustamisel olnud seletuskirja p 4.5 sõnastus – „Planeerimisettepanekus nähakse ette I klassi maantee trassi koridor kahes asukohas, otsus eelistatud trassi asukoha osas võetakse vastu avaliku väljapaneku järgselt“. Kui mõlemad alternatiivid vastavad I klassi maanteele esitatavatele nõuetele, ei oma konkreetse trassivaliku langetamisel tee geomeetria tähtsust. Liiklusohutus on nagunii tagatud maanteele esitatavate üldiste nõuetega. Seega 4 sai jällegi otsustavaks maantee rajamisega kaasnevad kulud – maavanem on leidnud, et kuna 1C2 on pikem, on selle ehitamise ja hilisema hooldamise kulud suuremad. Maavanem ei ole hinnanud ega kaalunud trassivaliku mõju kaebaja põhiõigustele ja huvidele, samuti seda, kas seonduvad õiguste riived on proportsionaalsed ning kas tehtud otsus vastab ühetaolise kohtlemise põhimõttele. Maavanem on üldsõnaliselt väitnud, et 1C2 puhul tekivad otsesed negatiivsetele mõjud kahe olemasoleva majapidamise osas ning perspektiivne maantee tuleb lähemale teistele antud piirkonnas asuvatele olemasolevatele elamutele. Kaebajatele ei ole esitatud selgitusi, mismoodi on kavandatud nende kinnistute edasine kasutamine, sh sundvõõrandamise kavatsus (ja kui suures ulatuses) vms lahendus võimalike kahjude korvamiseks. Seetõttu ei oska kaebajad ka täpselt öelda, kas olemasolev Kõresoo majapidamine on edaspidi kasutatav või mitte. Samuti ei saa kaebajad puuduliku informatsiooni tõttu otsustada, mis saab Orava kinnistu pooleliolevast ehitisest ning ehitusõiguse elluviimise võimalikkusest Pähklioru kinnistul. Vastustaja ei ole selgitanud, millised tagajärjed saabuvad kinnistute edasisele kasutamisele ja kas on kaalutud, kuidas oleks võimalik saabuvaid tagajärgi leevendada. Sellest tuleb järeldada, et vastustaja ei ole piisavalt hinnanud trassi rajamisega kaasnevaid mõjusid, sh kinnistute edasise kasutamise osas, et välja selgitada, kas edaspidine elamuehitus Orava ja Pähklioru kinnistul on võimalik või kas olemasolev majapidamine Kõresoo kinnistul kuulub likvideerimisele. Vastavaid uuringuid teostamata ei oleks saanud anda majandusliku tasuvuse hinnanguid või arvestada nt trassilõikude läbimise kiirusi vms üksikasju. Teemaplaneeringu kolmanda väljapaneku käigus pakkusid kaebajad kompromissina välja, et nihutada kavandatav 1C1 trassikoridor lääne poole nii, et see läbiks idapoolse elamukrundi asemel Orava elamukrunti. Sellisel juhul saaks säilitada elamiskõlblikuna Kõresoo kinnistul olemasoleva majapidamise. Harju Maavalitsus vastas aga, et ta ei nõustu ettepanekuga, kuna sellisel juhul tuleb vähendada projekteeritud piirkiirust antud lõigul 120 km/h-lt 100 km/h-ni, mis aga ei vastaks planeeringu lähteülesandes püstitatule. Kuivõrd muud selgitust kaebajatele antud ei ole, siis on tegemist ilmselt eksliku arusaamaga ja määravaks said siiski teised tegurid. Kiiruse langemine lühikesel lõigul 120 km/h vähemale kiirusele 100 km/h iseenesest ei tohiks olla välistav alternatiivseid võimalusi leida. Kaebajatele ei nähtu, et kiirusel 100 km/h võiks jääda täitmata eesmärk tagada kogu trassi ulatuses Via Baltica kvaliteedi tõstmine, et tagada liiklejate ohutu ja sujuv liiklemine, kuivõrd liikumisel kiirusega 100 km/h lühikesel lõigul ei saaks kõnelda liikumisest väiksele kiirusel ning ei saaks sellest tekkida ka rohkemaid heitgaase, müra vms negatiivseid nähtuseid. Kui rajada 1C2 trass variandi 1C1 asemel, säiliks tänane olukord kõigile Kohatu küla elanikele, sest tee asukoht jääks praktiliselt samaks. Nii 1C1 kui 1C2 variandi puhul jäävad Kohatu küla majapidamised maanteest võrdsele kaugusele ning 1C2 variant mõjutab lisaks G.K. majapidamisele vaid ühte majapidamist. Hendrikson & Co koostatud teemaplaneeringu seletuskirja lk 25 p 4.1.2 – „Maade kasutamise põhimõtted ja ehitustingimused planeeritud maantee trassi koridoris ning tee ja tee kaitsevööndi alas“ kohaselt on maantee trassi koridori puhveralas (mille välispiir ühtib tee sanitaarkaitse vööndi välispiiriga), inimese elamine ja puhkamine autoliiklusega kaasnevate keskkonnamõjude tõttu tervisele ohtlik. Arendustegevuse kavandamisel tuleb arvestada maanteeliiklusest tulenevate mõjudega, nagu võimalik müra ja õhusaaste. Seetõttu ei ole puhveralas üldjuhul soovitav müra ja saastetundlike objektide rajamine, eelistatud on tootmis- ja ärimaa arendamine, mis ei tingi inimese pikaajalist viibimist nimetatud alas. Perioodil 18.03 - 31.03.2015 oli avalikul väljapanekul „Põhimaantee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla Kernu ümbersõit km 37-42 eelprojekti" koostamise raames kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne. Vastavalt aruandele kavandatakse kõnealusel lõigul uus tee 2+1 rajalise maanteena, tagades vajalikud jalgratta- ja jalgtee ühendused.
11. aprillil 2015 Maanteeametist saadud info kohaselt (lisatud 20.04.2015 menetlusdokumendile) on kõnealusel lõigul kahe tee ristumisel põhimaanteega (lisaks tankla ja söögikoht, bussipeatused ja tee ületuskoht) ette nähtud piirkiirus 70 km/h, mitte eritasandiline ristmik, mis võimaldaks kiirust 110-120 km/h. Maanteeameti kinnitusel 5 riigil eritasandiliseks ristmikuks raha ei ole, seega nähakse antud lõigus ette lokaalne kiirusepiirang 70 km/h, mis pärast ristmikke (vahetult enne Kõresoo kinnistut) tõuseb 100 km/h. Eeltoodust tulenevalt ei vasta tõele nagu planeeritaks antud lõigule kiirusepiirang 120 km/h. Maavalitsuse enda sõnul oleks kaebajate ettepanekuga võimalik arvestada, kui vähendada projekteeritud piirkiirust antud lõigul 120 km/h-lt 100 km/h ning seda on Maanteeamet nüüd ka teinud. Kuivõrd piirkiirus ei ületa Maanteeameti projekti kohaselt 100 km/h, muutuvad ainetuks ka põhjendused, miks eelistas vastustaja 1C1 varianti 1C2-le. Seejuures tee geomeetriasse, nähtavusse ning liiklusohutusse puutuvalt vastavad mõlemad alternatiivid I klassi maanteele esitatavatele nõuetele. Teemaplaneeringus toodud piirkiirust puudutavad põhjendused ei vasta tegelikkusele ning otsuse langetamisel nende aluseks võtmine on kaasa toonud ebaõige otsustuse. Kaebajad on seisukohal, et kuivõrd variandi 1C1 valikul otsustavaks saanud argument – suurem maksimaalne piirkiirus – ei rakendu, tuleb vastustajal trassivalik uuesti otsustada (põhjendada). Alternatiivina on kaebajad nõus kaaluma maantee nihutamist kõige läänepoolsema krundi nurga äärde ehk siis võimalikult lääne poole (vastavalt R. K. 2.10.2013 e-mailis näidatule).
12. Põhiseaduse (PS) § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Vastustaja korraldusega rikutakse kaebajate kui planeeritud maa-ala omanike õigusi ning piiratakse vabadusi. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 4 nõuab, et haldusorgan kaalutleks oma otsuseid. Planeeringu seletuskirjas peab olema esitatud sisulised põhjendused planeeringulahenduse proportsionaalsuse, kohasuse ja vajalikkuse kohta, et oleks üheselt mõistetav, et kohalik omavalitsus on kogunud piisavalt teavet haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohase kaalutlusotsuse tegemiseks. G.K.le kuulub Kõresoo kinnistu (katastritunnus xxxxxxxxxx), Sarapuu kinnistu (katastritunnus xxxxxxxxx) ja Pähklioru kinnistu (xxxxxxxxxx) ning tema türele M.J.ile ja kolmandale isikule Orava kinnistu (xxxxxxxxxx). Detailplaneeringuga anti ehitusõigus nii Pähklioru kui ka Orava kinnistule üksikelamu püstitamiseks. Kõresoo kinnistul asuvad kasvuhoone, kuur, kelder, majandushoone ja kahekorruseline elamu, mida G.K. kasutab abikaasaga igapäevaselt elamiseks. 2.06.2009 ehitusloa alusel on Orava kinnistul püstitatud üksikelamu vundament, samuti on sõlmitud elektriliitumine. Seoses teemaplaneeringu menetlusega on M.J. ehitustööd peatanud ning müüride ladumist ei ole alustatud. Pähklioru kinnistul ei ole ehitustöödega alustatud, kuid sõlmitud on samuti elektriliitumine. Teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt on planeeritava maanteetrassi koridori puhveralas (mille välispiir ühtib tee sanitaarkaitse vööndi välispiiriga) inimese elamine ja puhkamine autoliiklusega kaasnevate keskkonnamõjude tõttu tervisele ohtlik. Seetõttu muutuvad nimetatud kinnistud ja neil asuvad ehitised kasutuskõlbmatuteks. Harju Maavalitsusele
13. aprillis saadetud kirjas juhtisid kaebajad maavanema tähelepanu asjaolule, et 1C1 variandi elluviimisel jääks G. ja Ü. K. majapidamine kahe suure tee vahele kolmnurka, ühel pool praegune Pärnu maantee, hilisem kogujatee 40 m kaugusel majast ja planeeritav 1+2 või 2+2 Via Baltica tee ca 100 m kaugusel majast. See tähendaks senise elukeskkonna täielikku hävitamist. Lisaks jääks teisele poole Via Baltica maanteed T. ja M.J.i (kes on G.K. tütar) kodu – kahe kinnistu vaheline maa-ala oleks suure maanteega lõhestatud. G.K. on üle 60 aasta vanune diabeetik ja koos abikaasaga invaliidsuspensionärid, kes vajavad juba lähitulevikus igapäevast järelevalvet ja hoolitsust. M. ja T.J.i soov Orava kinnistule elamu ehitada on seotud otseselt vajadusega M.J.i vanemaid (K.) abistada. Uue maantee korral on igapäevane järelevalve ja vajadusel kiire reageerimine aga võimatu, kuna ühelt krundilt teisele pääsemiseks tuleb teha mitme kilomeetri pikkune ring. Nimetatud asjaolusid ei ole vastustaja hinnanud.
14. Kernu valla üldplaneeringu muutmine ei ole toimunud õiguspäraselt. Ühest küljest on tegemist subjektiivsete õiguste rikkumisega – üldplaneeringu muutmine rikub kaebajate õiguspärast ootust, et maantee rajamine saab toimuda üksnes kooskõlas kehtivate seadustega – s.o arvestades kinnistuomanike õigustega ning asjaolu, et üldplaneeringu muutmine on lubatud üksnes erandlikel ja 6 põhjendatud juhtudel. G.K. on rajanud oma kodu arvestades, et tegemist on elamumaa sihtotstarbega maaga, kuhu ei ole oodata I klassi maantee rajamist. Ka
15. aastal, kui Kernu vald kehtestas Sarapuu detailplaneeringu, mis andis ehitusõiguse Orava ja Pähklioru kinnistutele, ei olnud teemaplaneeringut veel algatatud. Seetõttu rikub teemaplaneering ja sellega muudetud Kernu valla üldplaneering M.J.i õiguspärast ootust, et ta saab ellu viia elamuehituse Orava kinnistul, eriti arvestades, et selleks on ka ehitusluba väljastatud.

§ 7

lg 5 kohaselt arvestatakse maakonnaplaneeringu koostamisel kehtestatud üldplaneeringutega või kokkuleppel kohalike omavalitsustega tehakse vajaduse korral ettepanek nende muutmiseks. Haiba-Kernu, kui ühtse teise taseme tõmbekeskuse väljaarendamise on valla üldplaneeringu üks põhilahendusi. Selleks on Haiba ja Kernu vahele reserveeritud ulatuslik elamuala, kuhu on kavandatud kompaktne asustus, mida Kohatu küla poolsest küljest on hakatud juba realiseerima. Trassi kulgemine Haiba ja Kernu vahel takistab üldplaneeringu edasist realiseerumist kavandatud elamumaade väljaarendamise osas ning kahe asustusala „kokkukasvamist“. Kehtestatud üldplaneeringu muutmine saab toimuda vaid mõjuvatel põhjustel. Antud juhul ei sisalda maavanema 6.05.2014 kiri, millega tehti Kernu vallale ettepanek valla üldplaneeringu muutmiseks, mõjuvaid põhjendusi. Sisuliselt on tegemist ähvardusega, et kui vald ei nõustu variandiga 1C1, siis on Maanteeametil õiguslik alus 2+1 sõidureaga maantee kavandamiseks olemasoleva maantee trassil. Üldplaneeringu muutmine, selleks mõjuvaid põhjuseid omamata, on sisult õigusvastane. Maanteeametilt saadud informatsiooni põhjal on reaalne olukord selline, et liikumiskiirus maantee trassil jääb ca 70 km/h, kuna kahetasandilist ristmikku välja ei ehitata. Seetõttu on uue tee kasutamise ajaline võit praktiliselt olematu. Olemasoleva liikluskorralduse kohaselt tuleb läbi Kernu küla sõita 60 km/h ja selle lõigu pikkus on täiesti võrreldav 1C1 maantee vastava lõigu pikkusega (ca 1 km). See aga tähendab, et uue maantee kasutamisest tulenev ajavõit, mida otsustamisel on märgitud suurima plussina, ei vasta tõele. Seega on riigil kavas rajada uus 2+1 maantee uude kohta, selle asemel, et laiendada olemasolevat maanteed ja näha ette 2+1 möödasõidu kohad nagu on Ääsmäelt Kernuni. Vastustaja ei ole hinnanud uue sama tasemega maantee rajamise vajadust ja kulutusi olemasoleva maantee laiendamise ja rekonstrueerimisega võrreldes. Ilmselgelt on olemasoleva maantee rekonstrueerimine ja laiendamine seotud väiksemate kuludega kui uue (sama tüüpi) maantee rajamine. 29. Kaebajad on seisukohal, et avaliku huvina tuleb käsitleda nõuet, et haldusakt vastab õigusnormidele. Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 4 nõuab, et haldusorgan kaalutleks oma otsuseid. Planeeringu seletuskirjas peab olema esitatud sisulised põhjendused planeeringulahenduse proportsionaalsuse, kohasuse ja vajalikkuse kohta, et oleks üheselt mõistetav, et kohalik omavalitsus on kogunud piisavalt teavet haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohase kaalutlusotsuse tegemiseks. Kuivõrd eeltoodud nõuded ei ole teemaplaneeringu kehtestamise otsuses täidetud, ei ole üldplaneeringu muutmine toimunud õiguspäraselt. Üldplaneeringu muutmise küsimuses ei ole toimunud avalikku diskussiooni, valla elanikud ei ole saanud üldplaneeringu muutmise osas ettepanekuid ja vastuväiteid esitada. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-54-03 väljendanud põhimõtet, et „kirjaliku motiveerimise eesmärk ei ole ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Just kaalutlusotsuse tegemisel sunnib kirjaliku põhjendamise nõue haldusorganit otsuse positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning tehtavat valikut põhjalikumalt läbi mõtlema“. Planeerimismenetlus on reeglina küllalt pikk ja sisuliselt mahukas. Seetõttu on eriti oluline, et kõigil väljapanekutel, eriti aga

§ 18

-21 kohasel nn lõplikul avalikul väljapanekul oleks planeeringu tekstis läbi kirjutatud selged ja arusaadavad selgitused, põhjendused ja kaalutlused, miks just selline planeeringulahendus on selles kohas kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Juhul, kui planeering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut ning selle alusel muudetakse kehtivat (Kernu valla) üldplaneeringut, peab planeering avalikul väljapanekul ka vastavat teavet ja üldplaneeringu muutmise põhjendusi sisaldama. Riigikohus on 27.01.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-79-09 selgitanud, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on võimalik 7 vaid erandlikult - näiteks üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral. Kuigi käesoleval juhul ei ole menetluslikult tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, peab üldplaneeringut muutev teemaplaneering samuti vastavaid kaalutlusi ja põhjendusi sisaldama. Seega saab kehtestatud üldplaneeringu muutmine toimuda vaid mõjuvatel põhjustel. Vaidlustatud teemaplaneering vastavaid kaalutlusi ega põhjendusi ei sisalda, mistõttu on tegemist õigusvastase aktiga. Kuivõrd avalik huvi seisneb ka selles, et haldusakt oleks õiguspärane, rikub vaidlustatud teemaplaneeringu kehtestamise otsus avalikke huve. VASTUSTAJA SEISUKOHAD

1. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades selleks järgmised põhjendused.
2. Kaebajate väited ei anna alust Harju maavanema 14.11.2014 korraldus nr 2133-k tühistamiseks, millega on kehtestatud „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“ teemaplaneering.
3. Peaasjalikult taanduvad kaebajate väited sisuliselt sellele, et nad on rahulolematud, et teemaplaneeringu trassikoridori valikusse jäi nendele kuuluvale või nendele kuuluvate kinnistute vahetusse lähedusse trassikoridor. Kaebajatele kuuluvad Sarapuu ja Kõresoo kinnistud on maatulundusmaa sihtotstarbega, Orava ja Pähklioru kinnistud elamumaa sihtotstarbega, kusjuures märkimist väärib, et Pähklioru katastriüksuse sihtotstarve on muudetud 10.07.2014 katastriandmetega. Seega on kaebajad planeeringumenetluse käigus muutnud maa sihtotstarvet.
4. Kaebajad heidavad ette, et trassivaliku põhjendamisel on asutud pooldama varianti 1C (ehk kaevata korraldusega kehtestatud variant 1C1), mis rikub kaebajate õigusi kõige enam ning põhjendused, miks on välistatud variandid 1A ja 1B, ei ole piisavad 1C variandi eelistamiseks. Sellest tulenevalt on kaebajad seisukohal, et trassivalik on tehtud liiga kergekäeliselt ning tõsiseltvõetavad põhjendused 1A ja 1B variandist loobumiseks puuduvad. Vastustaja selle seisukohaga ei nõustu.
5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes käsitab peatükk 5 trassivariantide võrdlust. Võrdluses on selgitatud ning välja toodud kriteeriumid, millest on variantide hindamisel lähtutud. Variandi 1A puhul on täheldatud ühte positiivset mõju, milleks on mõju puudumine looduskeskkonnale, või siis vähene mõju. Positiivsete mõjudena on märgitud veel majanduslikud, kultuuriväärtuslikud ning maksumuse ja ressursikasutuse mõjud. Kokku on 1A variandi puhul täheldatud ühte selget positiivse eelistuse põhjust, kolme nappi eelistuse põhjust ning nelja kriteeriumi puhul ei olnud eelistust võimalik tuvastada. Variandil 1C, mis ühtib korraldusega kehtestatud 1C1 koridoriga, on selgeid positiivseid eelistusi kokku neli, ehk kõige rohkem, kaks nappi eelistuse põhjust ning ainult kaks eelistuse puudumise põhjust. Sellest tulenevalt on ilmselge, et kaebajate väide, justkui oleks variant 1B kõrvale jäetud üksnes majandusliku ebaotstarbekuse tõttu, on ebatäpne. 1B variandi puhul räägivad selle eelistamise vastu positiivsete majanduslike mõjude puudumine, põhjendamatu mõju kultuuriväärtustele, halb mõju looduskeskkonnale ning tõesti, ühe põhjusena ka maksumus ja ressursikasutus. Siinkohal peab aga rõhutama, et isegi kui trassivariandi 1B puhul oleks olnud peamiseks selle kõrvale jätmiseks ebaproportsionaalne maksumus ning hoolduskulud võrreldes teiste variantidega, oleks ka see olnud oluline avalik huvi. Riigieelarve raha kulutamine on avalik huvi ning ei saa olla vaidlust selles, et eelarve raha kulutamise otstarbekuse ja ökonoomsuse näol on tegemist tervet riiki huvitava küsimusega, mitte üksnes nende isikutega, kes jäävad teemaplaneeringuga hõlmatud alasse. Seega ei nähtu teemaplaneeringu materjalidest, et trassivariante oleks puudulikult kaalutud.
6. Kuivõrd kõik materjalid on avalikult kättesaadavad nii internetist kui ka planeeringumaterjalidest, ei pea vastustaja vajalikuks kõiki teemaplaneeringus esitatud seisukohti ja põhjendusi üle korrata. Vastustaja möönab, et trassivariant 1C1 ehk esialgne 1C mõjutab kaebajaid kõige enam, kuid tegemist on olukorraga, kus on piisavalt kaalutud nii kahjustatud õigusi, avalikku huvi ning teemaplaneeringu eesmärke ja teostatavust. 1C trassivariandi elluviimisel jääb Pähklioru kinnistu sisuliselt täies ulatuses ehitatava teemaa alla ning selle kinnistu osas tuleb läbi viia kinnisasja sundvõõrandamine. Lisaks tuleb 8 sundvõõrandada osaliselt maad ka Kõresoo kinnistust. Tegemist on aga õigusaktidest tulenevate menetlustega, mis küll kitsendavad kaebajate omandipõhiõigust, kuid mille teostamine on avalikku huvi silmas pidades vajalik ja proportsionaalne. Sundvõõrandatakse üksnes vajalik maa-ala ning muus osas on kinnistuid võimalik kasutada. See, et näiteks Orava kinnistult pääseks Kõresoo kinnistule, tuleb tõepoolest teha ring läbi Kohatu liiklussõlme (praeguse Kohatu tankla piirkond), kuid see vajadus tuleneb ehitatava maanteeklassi ohutuse tagamise vajadusest. Orava kinnistule viib eraldi sõidukiga läbitav tee.
7. Kaebajad heidavad ette, et Kernu valla üldplaneeringu muutmine ei ole põhjendatud ning M.J. viitab, et teemaplaneering takistab talle kuuluval Orava kinnistul detailplaneeringuga kavandatu elluviimist. See väide ei haaku asjas kogutud tõenditega ning planeeringulahendusega. Orava kinnistut, kus on alustatud ehitustegevusega, ei hakka planeeritud maantee kunagi läbima ning samuti jääb kinnistu välja teekaitsevööndist. M.J. saab talle kuuluva poolelioleva ehitise valmis ehitada.
8. Mis puutub kaebajate väiteid, et teemaplaneering on vastuolus kehtiva õigusega, ei ole kaebajad mõistnud seda, et planeerimismenetluses kehtib planeeringute hierarhia. Kõrgema astme planeeringuga on võimalik muuta madala astme planeeringuid (planeerimisseaduse § 7 lõige 5), nii nagu on võimalik põhjendatud juhtudel muuta madalama astme planeeringuga kõrgema astme planeeringuid. Kernu Vallavalitsus on teemaplaneeringut kooskõlastades sellele heakskiidu andnud ning Kernu valla üldplaneeringu muutmine toimubki teemaplaneeringu menetluse käigus, mis tagab, et kõik isikud saavad oma seisukohti väljendada. Täiendava menetluse läbiviimist planeerimisseadus ette ei näe ning selle nõudmine oleks asjakohatu ning ebaproportsionaalselt ressursimahukas.
9. Selgitamaks trassikoridori 1C1 eelistust 1C2-e, märgib vastustaja, et lõplik otsus, kumb trassialternatiiv kehtestatakse, langetati pärast kõigi esitatud argumentide, seisukohtade, ettepanekute ning vastuväidete kaalumist. Selle otsuse kohaselt kavandatakse Kernu ümbersõit trassialternatiivile 1C1, kuna alternatiivil on parem geomeetria (laugemad kurvid, parem nähtavus ja suurem liiklusohutus), väiksem pikkus ning väiksem kogujateede maht, millest tulenevalt on trassile 1C1 rajatava maantee ehitusaegsed ning hilisemad hoolduskulud väiksemad. 1C1trassikoridor möödub lähedalt ühest olemasolevast ning ühest rajamisel olevast majapidamisest. Samas räägivad trassialternatiivi 1C2 kahjuks asjaolud, et sellele alternatiivile uue maantee rajamisel kaasneksid suuremad kulud tee ehitamisel ning hooldamisel, kuna lisaks pikemale teele tuleb ehitada ka uusi kogujateid, mida 1C1 puhul ei rajata. 1C2 koridoris on tee geomeetria halvem, sest kasutada tuleb väiksema raadiusega kurve, mis vähendavad nähtavust ning seetõttu ka liiklusohutust. Lisaks otsestele negatiivsetele mõjudele kahe olemasoleva majapidamise osas tuleb alternatiivi 1C2 puhul perspektiivne maantee lähemale ka teistele antud piirkonnas asuvatele olemasolevatele elamutele. Lisaks on selle lahendusega nõus Kernu Vallavolikogu, Maanteeamet ning seda on toetanud Kohatu ja Kernu küla elanikud.
10. Põhjus, miks maavanem otsustas planeeringusse jätta trassivariandi 1C1 ja mitte arvestada R. K. ettepanekuga nihutada uus maantee lääne poole üle Orava kinnistu, seisneb selles, et 02.10.2013 R. K. poolt esitatud ettepanekuga oleks võimalik arvestada vaid juhul, kui vähendada projekteeritud piirkiirust antud lõigul 120 km/h-lt 100 km/h-ni. See aga ei vastaks planeeringu lähteülesandes püstitatule ja ühtlasi halveneks tee geomeetria, sest kasutada tuleb väiksema raadiusega kurve, mis vähendavad nähtavust ning liiklusohutust. Lisaks tähendaks trassi nihutamine uusi piiranguid teistele maaomanikele, kelle maadele uus maantee nihkuks. Lisaks on Orava kinnistul paikneva üksikelamu vundamendi realiseerimine, st valmisehitamine, jätkuvalt võimalik, kuna teemaplaneering ei välista seda ning ühtlasi ei jääks elamu ka uue maantee tee. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et Harju Maavalitsus on kaalunud ning analüüsinud esitatud ettepanekuid, samuti teavitanud nendest vajalikul määral avaldajaid ja ühtlasi palunud hinnangut Maanteeametilt.
11. 15.05.2015 täiendavalt esitatud seisukohas (tl 144-146) selgitab vastustaja, et kuigi esmalt ehitatakse 2+1 maantee, ei väära see seda, et maanteeamet ehitab siiski välja 2+2 maantee, mille tarbeks on vaja, et maakonnaplaneering võimaldab trassikoridori sellisena, mis vastab kõikidele nõuetele. 9 KERNU VALLA SEISUKOHT
12. Kernu vald toob esitatud seisukohas välja, et vaidlusalusele trassikoridorile Kohatu külas jääb ette Kernu Vallavolikogu 16.04.2009 otsusega kehtestatud detailplaneeringu ala, mis hõlmab kolme kinnistut - Orava, Sarapuu ja Pähklioru, millest ehitusõigus on antud M.J.ile kuuluvale Orava kinnistule (kinnistul ehitusjärgus elamu, so vundament, ehitusluba väljastatud 2.06.2009) ja G.K.le kuuluvale Pähklioru kinnistule (kavandatud elamukrundiks), kus ehitust ei ole veel alustatud.
13. Vaidlusaluse korralduse kohaselt koostatakse järgmise etapina maantee ehitusprojekt, mis määrab täpse maa-ala tee rajamiseks ning tee-ehitusprojekti koosseisu kuuluvas krundijaotuskavas määratakse tee-ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestav tehniliselt vajalik tee maa, mille ulatuses nähakse ette maa võõrandamine ja sellel maal paiknevate hoonete ning rajatiste likvideerimisvajadus. Seetõttu selguvad Sarapuu detailplaneeringu elluviimise täpsed võimalused peale tee-ehitusprojekti koostamist. Siiski või kindlalt öelda, et Sarapuu detailplaneeringu elluviimine muutub vähemalt osaliselt võimatuks ning vallale teadaolevalt saaks planeeringut realiseerida üksnes Orava kinnistu osas.
14. Teemaplaneeringumenetlusest eraldiseisvat valla üldplaneeringu muutmise menetlust läbi ei ole viidud ega pidanudki viima. Otsus, millega kooskõlastati teemaplaneering valla territooriumi osas, oli menetlustoiming Harju maavanema poolt läbiviidud teemaplaneeringu menetluses ning see ei rikkunud kaebajate õigusi. Seejuures on maaplaneering selle kehtestamise järel teetrassi asukoha osas asunud üldplaneeringu asemele ning planeerimisseadus näeb riigimaanteede planeerimisel ette üldplaneeringu muutmise võimaluse. Kernu valla hinnangul on teemaplaneeringu menetlus toimunud kooskõlas planeerimisseadusega. Põhjendatud oli Harju maavanema ettepanek muuta valla üldplaneeringut vastavalt teemaplaneeringule, mis näeb ette Via Baltica perspektiivse I klassi maantee paiknemise 1C1 trassikoridoris, ning kooskõlastada teemaplaneeringu lahendus Kernu valla territooriumi osas. Volikogu ei pidanud Haiba ja Kernu külade vahele üldplaneeringuga kavandatud elamuala tähtsamaks Via Baltica maanteetrassist. Lisaks mõjub Haiba ja Kernu külade vahele üldplaneeringuga kavandatud elamualale Via Baltica perspektiivse I klassi paiknemine ühtviisi nii 1C1 trassikoridoris kui kaebajate soovitud 1C2 trassikoridoris. Maavanem on vaidlustatud korralduses kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt. Kaebajate väited nõuete rikkumise kohta on sedavõrd üldsõnalised, et neid pole võimalik täpsemalt käsitada. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Kohus leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldamata.
16. Vaidlusaluse korralduse ajal kehtinud planeerimisseaduse (

; 23.03.2014-30.06.2015 kehtinud redaktsioon) § 26 lg 1 kohaselt on planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Vastavalt Riigikohtu 24.05.2010 otsusele asjas nr 3-3-1-29-10 võimaldab nimetatud säte kaebuse esitamist nii subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu kui ka avalikes huvides ehk nn populaarkaebusena. Need erinevad kaebuse osad peavad olema piiritletavad ja eristatavad. Ka kohtul lasub sellise kaebuse menetlemisel kohustus selgelt eristada, millises osas on kaebus esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks ja millises osas soovitakse kaitsta avalikku huvi vastuolu tõttu seaduse või muu õigusaktiga. Kaebajad väidavad, et vaidlusaluse korraldusega on rikutud nende subjektiivseid õigusi ning vastuollu on mindud ka avalike huvidega. Kaebajad leiavad, et teemaplaneeringu trassivalik, mis on kaevatava korraldusega kehtestatud variant 1C1 kasuks, rikub kaebajate õigusi kõige enam ning põhjendused, miks on välistatud variandid 1A ja 1B, ei ole piisavad 1C1 variandi eelistamiseks. Kaebajad on seisukohal, et trassivalik on tehtud liiga kergekäeliselt ning tõsiseltvõetavad põhjendused 1A ja 1B 10 variandist loobumiseks puuduvad. Kaebajale G.K. kuuluvad Kõresoo, Sarapuu ja Pähklioru kinnistu ning kaebajale M.J. ja kolmandale isikule Orava kinnistu. Kõresoo kinnistul asuvad kasvuhoone, kelder, majandushoone ja kahekorruseline elamu, mida G.K. koos abikaasaga kasutab igapäevaseks elamiseks. Orava kinnistule on ehitusloa alusel püstitatud üksikelamu vundament ja sõlmitud elektriliitumine, kuid teemaplaneeringu menetlusega seoses on ehitustööd peatatud. Pähklioru kinnistul ei ole ehitustöödega alustatud, kuid sõlmitud on samuti elektriliitumine. Subjektiivsete õiguste riivele viidates märgivad kaebajad, et planeeringu elluviimisel jääb G.K. majapidamine kahe suure tee vahele kolmnurka, mis toob kaasa senise elukeskkonna täieliku hävitamise. Lisaks jääb teisele poole planeeritavat Via Baltica maanteed T. ja M.J.i kodu ning kahe kinnistu vaheline maa-ala oleks suure teega lõhestatud. G.K. on 60 aasta vanune diabeetik ja koos abikaasaga invaliidsuspensionärid ning vajavad lähitulevikus hoolitsust. Orava kinnistule maja ehitamine oli M.J.il kavandatud seotult otsese vajadusega aidata oma vanemaid. Uue maantee korral tuleb teisele kinnistule pääsemiseks teha mitme kilomeetri pikkune ring. Kaebajate hinnangul pidanuks korralduses sisalduma vastavate asjaolude hinnang. Samuti leiavad kaebajad, et valla üldplaneeringu muutmine teemaplaneeringuga rikub kaebajate subjektiivse õigusena nende õiguspärast ootust, et maantee rajamine toimub kooskõlas kehtiva õigusega. G.K. on rajanud oma kodu teadmisega, et tegemist on elamumaa sihtotstarbega maaga, kuhu pole oodata I klassi maantee rajamist. Samuti ei olnud teemaplaneeringut algatatud

1. aastal, kui kehtestati Sarapuu detailplaneering, mis andis ehitusõiguse Orava ja Pähklioru kinnistutele, mistõttu rikub teemaplaneering ja sellega muudetud valla üldplaneering M.J.i ootust viia ellu elamuehitus Orava kinnistul, arvestades, et selleks on väljastatud ka ehitusluba. Avaliku huvina on kaebajad käsitlenud haldusaktile, sh planeeringu seletuskirjale, kehtestatud nõudeid. Kuivõrd teemaplaneeringu kehtestamise otsuses ei ole täidetud haldusmenetluse seadusest tulenevad nõuded kaaltulusotsuse kohta ei ole üldplaneeringu muutmine toimunud kaebajate hinnangul õiguspäraselt. Kaebajate hinnangul ei ole valla elanikud üldplaneeringu muutmise küsimuses saanud esitada ettepanekuid ja vastuväiteid, sest selle planeeringu muutmise küsimuses ei ole avalikku diskussiooni toimunud. Viidates Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-79-09 leiavad kaebajad, et ka üldplaneeringut muutev teemaplaneering saab olla erandlik ja toimuda mõjuval põhjusel ning peab sisaldama vastavaid kaalutlusi ja põhjendusi. Kuivõrd vaidlustatud haldusakt ei ole õiguspärane, rikub see avalikke huve. Lisaks on kaebajad kaebuses välja toonud, et Haiba-Kernu kui ühtse tõmbekeskuse väljaarendamine on valla üldplaneeringu üks põhilahendusi, milleks on Haiba-Kernu vahele reserveeritud ulatuslik elamuala, kuhu on kavandatud kompaktne asustus, mida Kohatu poolsest küljest on hakatud realiseerima. Trassi kulgemine Haiba ja Kernu vahel takistab üldplaneeringu edasist realiseerumist kavandatud elamumaade väljaarendamise osas ning kahe asustusala kokku-kasvamist.
2. Vaidlus puudub selles, et teemaplaneeringuga kavandatud maanteetrassi rajamise tõttu on takistatud Sarapuu detailplaneeringu elluviimine täies ulatuses. Antud juhul on selge, et teemaplaneering välistab Sarapuu detailplaneeringuga kavandatud ehitusõiguse realiseerimise praeguse Kõresoo kinnistu Sarapuu ja Pähklioru katastriüksustel (katastritunnused xxxxxxxx ja xxxxxxxxxx; omanik G.K.). Kernu vald on selgitanud, et kuigi Sarapuu detailplaneering hõlmab kolme kinnistut (Sarapuu, Pähklioru ja Orava), ei ole Sarapuu kinnistule detailplaneeringuga ehitusõiguse andmist kavandatud (tl 71 pöördel). Samuti on selge, et Pähklioru maatükil ei ole ehitusõiguse realiseerimisega alustatud ning sõlmitud on elektriliitumine. Orava kinnistu (katastritunnus xxxxxxxxx; omanikud M.J. ja tema abikaasa T..J.) suhtes on väljastatud ehitusluba ja alustatud ehitamisega (vundament valmis) ning sõlmitud elektriliitumine. Kuigi täpne maa-ala tee rajamiseks selgub teemaplaneeringu kehtestamise korralduse kohaselt järgmise etapina, mille käigus koostatakse tee-ehitusprojekt, on selge, et Sarapuu detailplaneeringu elluviimine muutub osaliselt võimatuks. Esitatud kaardimaterjali ja selgituste kohaselt nähtub, et Pähklioru maatükk jääb täies ulatuses tee maa alla ning vajalik on selle sundvõõrandamine. Samuti nähtub esitatud andmetest, et osaliselt jäävad tee maa alla ka Sarapuu katastriüksus (millel ehitusõigus puudub) ja Kõresoo 11 katastriüksus, kus paiknevad G.K.le kuuluv elamu ja kõrvalhooned (selgitused tl 76; aerofoto ja joonis tl 103-104). Ebaõige on aga M.J.i väide, et planeeringu tõttu on takistatud ehitusõiguse realiseerimine Orava kinnistul. Vastustaja on selgitanud, et Orava kinnistul paikneva üksikelamu valmisehitamine on jätkuvalt võimalik, kuna teemaplaneering seda ei välista ning ühtlasi ei jääks elamu ka uue maantee kaitsevööndisse (tl 91, aerofoto tl 103 ja joonis tl 104). Ka planeeringu menetluses on kaebajatele selgitatud, et kavandatud trassikoridor välistab detailplaneeringutega kavandatud elamute ehitamise Sarapuu ja Pähklioru kinnistutele (tl 94), kuid ehitusõiguse realiseerimist Orava kinnistu osas ei ole välistatud. Seega ei saa teemaplaneering rikkuda kaebaja M.J. õigust elamu ehitamiseks temale kuuluval kinnistul. Samas tuleb möönda, et teemaplaneeringu realiseerimisel muutub M.J.i elukeskkond ja mõjutatud on ka tema kinnisasja kasutamine, kuivõrd planeeritav maantee rajatakse M.J.i vahetus naabruses asuvale kinnistule. Seejuures on kaebaja G.K. omandiõiguse riive antud juhul selge konkreetselt Sarapuu, Pähklioru ja Kõresoo katastriüksuste suhtes. G.K. jääb teemaplaneeringu realiseerimisel ilma detailplaneeringuga saadud õigusest realiseerida Pähklioru katastriüksusel ehitusõigus ning kaotab täielikult nimetatud katastriüksuse osas omandiõiguse ja osaliselt omandiõiguse Sarapuu ja Kõresoo katastriüksuste suhtes.
3. Kohus kontrollinud vastustaja kaalutlusi (mis sisalduvad vaidlusaluses korralduses, selle seletuskirjas ning selles viidatud ja korralduse lahutamatuks osaks olevas keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes) leiab, et vaatamata asjaolule, et trassi asukoha valikuga riivatakse G.K. õigusi, ei ole mõistlik eeldada, et planeeringu võib jätta vastu võtmata, kui sellega kaasneb kaebajale kahju tekkimine. Planeeringut ei saaks vastu võtta, kui see ei vastaks seaduse nõuetele või planeeringu lähteeesmärgile ja -tingimustele, kui see ei ole saanud nõuetekohast kooskõlastust, läbimata oleks kohustuslik järelevalvemenetlus või see on vastuolus kõrgemat järku planeeringuga, aga ka siis, kui muudel olulistel asjaoludel ei ole see realiseeritav. Käesolevalt selliseid asjaolusid ei esine.
4. Kaebajad on väitnud, et trassivalik ei ole toimunud õiguspäraselt. Kaebajate hinnangul ei ole Haiba ja Kernu piirkonna inimestele positiivseim trassivalik 1B välistamine õiguspärane ning vastustaja ei ole kaalunud, kas kinnistuomanike omandiõiguse kahjustamine raha säästmise eesmärgil on põhjendatud, eriti, kui tasuvusarvestuste tulemus on negatiivne kõikide trassivariantide osas. Planeeringumenetluses on koostatud keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille aruande peatükis 5 on esitatud trassivariantide võrdlus. Võrdluses on selgitatud ning välja toodud kriteeriumid, millest on variantide hindamisel lähtutud. Variandi 1A puhul on täheldatud ühte positiivset mõju, milleks on mõju puudumine looduskeskkonnale, või siis vähene mõju. Positiivsete mõjudena on märgitud veel majanduslikud, kultuuriväärtuslikud ning maksumuse ja ressursikasutuse mõjud. Kokku on 1A variandi puhul täheldatud ühte selget positiivse eelistuse põhjust, kolme nappi eelistuse põhjust ning nelja kriteeriumi puhul ei olnud eelistust võimalik tuvastada. Variandil 1C, mis ühtib korraldusega kehtestatud 1C1 koridoriga, on selgeid positiivseid eelistusi kokku neli, ehk kõige rohkem, kaks nappi eelistuse põhjust ning ainult kaks eelistuse puudumise põhjust. 1B variandi puhul selle eelistamisel on nimetatud positiivsete majanduslike mõjude puudumist, põhjendamatut mõju kultuuriväärtustele, halba mõju looduskeskkonnale ning ka maksumust ja ressursikasutust. Kaebajate väide, justkui oleks variant 1B kõrvale jäetud üksnes majandusliku ebaotstarbekuse tõttu, on ka kohtule nähtuvalt ebatäpne, kuivõrd 1B variandi puhul räägivad selle eelistamise vastu oluliseks peetvad väärtused, so ennekõike looduskeskkonna säilitamine, kultuuriväärtuste kaitse, mille kõrval arvestades selle rajamiseks vajaminevat ressurssi on oluliseks rajamiseks vajaminev ebaproportsionaalne maksumus, edasi juba hoolduskulud võrreldes teiste variantidega. Kuigi 1B trassivaliku juures on märgitud, et variant on positiivne lahendus suuremale arvule Kernu ja Haiba piirkonnas elavatele inimestele (olemasolevad eluhooned asuvad teekaitsevööndist väljas, juurdepääsud keskustele ja majapidamistele säilivad, kohalikud liikumistrajektoorid säilivad, 12 põhimaantee jääb toimima sõiduteena), nähtub seletuskirjast ka kaalutlus, et variant omab negatiivset mõju looduskeskkonnale (trass kulgeb üle turvastunud ala, mille paksus pole teada, lõikab läbi terviklikud metsamassiivid, killustab loomastiku elupaiku, trassi alla jääb enim I kaitsekategooriasse kuuluva must-toonekure toitumispaiku). Samuti on toodud välja negatiivne mõju kultuurilistele väärtustele (trass läbib Õta Linnamäe kahe künka vahelt, kahjustades linnamäe kui pärandkultuuri objekti terviklikkust). Seega on järgitud avalikku huvi, kuivõrd lahenduste valikul on oluline välja selgitada ka majanduslikult parim lahendus. Trassivariantide ebaõiget kaalutlust ei nähtu sellest, et 1B jäeti kõrvale üksnes ja ainult majanduslikel põhjustel ning ekslik on väide, et erahuvi kaalub alati üles avaliku huvi. Seejuures ei ole kahtlust, et ka majanduslik kaalutlus lähtub avalikust huvist. Kuigi tasuvusarvutuse tulemus on majanduslikult negatiivne kõikide trassivariantide osas nähtub vaidlusaluse korralduse seletuskirjast (lk 13), et projekti puhasväärtus 1A korral on -4,33 miljonit eurot, 1B korral -11,37 miljonit eurot ning 1C korral 2,62 miljonit eurot. Seega on trassivariant 1B teistest majanduslikus mõttes oluliselt kahjulikum, millist kaalutlust on vastustaja kahtlemata õiguspäraselt ka arvestanud. Korralduse seletuskirjast nähtub üheselt (lk 17-18), et trassivalikute juures on arvestatud kohaliku elu toimimisega. Trassivariant 1A, mis mõjutas kohaliku elu toimimist enim, on samuti jäetud kõrvale. Trassivariandi 1C puhul on märgitud kaalutlusena ka asjaolu, et trassi kulgemine takistab üldplaneeringu realiseerimist Haiba ja Kernu vahel kavandatud elamumaade väljaarendamise osas, samuti asjaolu, et kavandatav trass läbib detailplaneeringu ala, millel on elamumaa sihtotstarbega krundid ja kus toimub ka reaalne ehitustegevus. 1C eelistamise kasuks räägib seletuskirja järgi aga see, et olemasolev teedevõrk säilib peaaegu tervikuna ning Kernu ja Haiba vaheline ühendus ei muutu trassi rajamisega halvemaks, kuna läbi lõigatakse ainult Kernust lääne poole jääv riigimaantee, millele rajatakse peatee ületamiseks risttee. Samuti on märgitud, et 1C ümbersõit suurendab põhitee pikkust minimaalselt (90 m) ja on väikseima ehitusmaksumusega. Lisaks on korralduse seletuskirjas selgelt märgitud, et 1A negatiivsed mõjud looduskeskkonnale on väiksemad kui 1B variandi puhul, kuid suuremad, kui 1C ümbersõidu korral. Kohtu hinnangul nähtub selliselt selgelt millistest kaalutlustest tulenevalt osutus valituks trassivariant 1C ning miks on välistatud teised trassikoridorid. Valitud on erinevate kriteeriumite osas enim eelistusi saanud trassikoridor. Seejuures arvestati kaalumisel, et 1C trassivariant läbib detailplaneeringu ala. Seega on nimetatud asjaolu siiski trassivaliku tegemisel arvestatud ning väide, et G.K. õigustesse puutuvat pole hinnatud, on ebaõige. Seoses vastuväidetega trassi asukoha osas 37-
5. kilomeetril pakuti planeeringumenetluses välja kaks alternatiivset lahendust – variant 1C1 (esialgne 1C trassikoridor) ning kaebajate eelistatud 1C
6. Vastavate trasside pikkus ja andmed on toodud korralduse seletuskirja lk 19 olevas tabelis. Tabelis on toodud 1C1 põhitee pikkusena 1987 m, sõidutee pikkusena 400 m ning olukorra kirjeldusena asjaolu, et olemasolevad majapidamised jäävad selle trassialternatiivi korral ühele poole I klassi maanteed, sõiduteena saab pikemal lõigul kasutada olemasolevat maanteed, samuti asjaolu, et trass läbib kehtestatud detailplaneeringu ala. Trassialternatiivi 1C2 kohta on põhitee pikkusena toodud 2134 m ja sõidutee pikkus 1035 m ning olukorra kirjeldusena asjaolu, et üks majapidamine lõigatakse selle trassivaliku korral ülejäänud külast ära, põhitee pikeneb ning vajalik on rajada rohkem sõiduteid. Korralduse seletuskirjast nähtub, et 1C1 valiku tingis selle parem geomeetria, väiksem pikkus ning väiksem sõiduteede maht võrreldes alternatiiviga 1C
7. Samuti on seletuskirjas välja toodud, et trassile 1C1 rajatava maantee ehitusaegsed ja hilisemad hoolduskulud on väiksemad. KSH aruandes on märgitud järgmist: „Teemaplaneeringu ja KSH aruande avalikustamisel esitati planeerimisettepanekule, mis oli vormistatud lõigule 1A, vastuväiteid nii kohalike elaniku kui Kernu valla poolt. Arvestades trassivariantide võrdlustulemusi, Kernu valla seisukohta (avalikustamise perioodil kujundas Kernu vald oma esialgse seisukoha eelistatud trassi asukoha osas ümber), avalikustamise perioodil laekunud ettepanekuid ja vastuväiteid ning asjaolu, et teemaplaneeringu eesmärk on pikas perspektiivis 2+2 maantee koridori reserveerimine, otsustati Harju Maavalituse poolt muuta teemaplaneeringu lahendust ja näha ette I klassi maantee kulgemine trassil 1C. Lisaks 13 tuleb märkida, et esialgne trassivariant 1C oli välja töötatud selliselt, et vastaks enam I klassi maantee nõuetele (suuremad kõverusraadiused, lühem teepikkus), aga ühtlasi läbis trass kehtestatud elamumaa sihtotstarbega detailplaneeringut. Hiljem teemaplaneeringu protsessi käigus kaaluti leevendava meetmena ka kohendatud 1C trassi, kus trassi kulgemine nähti ette detailplaneeringu alast mööda (mille tulemusena suurenes ka teepikkus). Lõplikuks 1C lahenduseks jäi planeeringusse Harju Maavalituse otsusel siiski esialgne, planeeringu eesmärgile (riiklik põhimaantee) enam vastav lühem 1C variant. Samuti on lühemale 1C trassile rajatava maantee ehitusaegsed ning hilisemad hoolduskulud väiksemad. (KSH Aruanne p 3.9 ja 5.1.2). Ka vaidlustatud korralduses endas on selgelt märgitud, et 1C1 trassikoridori alternatiivil on parem geomeetria (laugemad kurvid, parem nähtavus ja suurem liiklusohutus), väiksem pikkus ning väiksem kogujateede maht, millest tulenevalt on trassile 1C1 rajatava maantee ehitusaegsed ning hilisemad hoolduskulud väiksemad. Samuti on välja toodud, et trassikoridor möödub lähedalt ühest olemasolevast ning ühest rajamisel olevast majapidamisest. Korralduses on märgitud, et 1C2 kahjuks räägivad suuremad kulud tee ehitamisel ja hooldamisel, uute kogujateede ehitus (mida 1C1 puhul ei rajata), halvem geomeetria (väiksema raadiusega kurvid, mis vähendavad nähtavust ja seetõttu ka liiklusohutust). 1C2 puhul tuleb lisaks otsestele negatiivsetele mõjudele kahe olemasoleva majapidamise osas perspektiivne maantee lähemale ka teistele antud piirkonnas olemasolevatele elamutele. Veel on kaebajatele edastatud vastustaja seisukoht ja kaalutlused trassivaliku ja planeeringu avalikustamise tulemuste kohta 12.09.2013 kirjaga nr 12-4/2013/3894 (tl 94). 12.09.2013 kirjas on selgitatud kaebajatele, et trassialternatiiv 1C1 möödub lähedalt ühest olemasolevast ning ühest rajamisel olevast majapidamisest ning vastava koridori rajamine välistab Sarapuu detailplaneeringuga Sarapuu ja Pähklioru kinnistutele kavandatud elamute ehitamise. Samuti nähtub kirjast, et 1C2 alternatiivile maantee rajamisega ei ole küll Sarapuu detailplaneeringutega kavandatud elamute ehitamine välistatud, kuid sellele alternatiivile tee rajamisel kaasnevad suuremad kulud ehitamisel ja hooldamisel ning vajadus ehitada uusi kogujateid. Märgitakse, et 1C2 koridoris on tee geomeetria halvem, sest kasutada tuleb väiksema raadiusega kurve, mis vähendavad nähtavust ja liiklusohutust ning perspektiivse maantee asukoht saab olema lähemal ka teistele antud piirkonnas olemasolevatele majapidamistele. Lisaks on vastustaja esitanud omapoolse seisukoha (tl 99) ka G.K. poolt 13.02.2014 täiendavalt esitatud ettepanekule trassikoridori nihutamiseks Kõresoo talust eemale üle Orava kinnistu. G.K.le on selgitatud, et vastava ettepanekuga oleks võimalik arvestada vaid juhul, kui vähendada piirkiirust antud lõigul 120 km/h-lt 100 km/h-ni, mis ei vastaks planeeringu lähteülesandes püstitatule ja ühtlasi halvendaks tee geomeetriat, sest kasutada tuleb väiksema raadiusega kurve, mis vähendavad nähtavust ja liiklusohutust; trassi nihkumine tähendaks uusi piiranguid teistele maaomanikele, kelle maadele uus maantee nihkuks. Eelnevast nähtub, et vastustaja on planeeringumenetluses trassivaliku tegemisel kaalunud üheselt ja selgelt erinevaid kriteeriumeid, samuti kaebajate huve ja elanike huve laiemalt ja selle kohta on vastustaja esitanud ka oma selgitused.
8. Kaebajate hinnangul vastavad trassialternatiivid 1C1 ja 1C2 mõlemad I klassi maanteele esitatavatele nõuetele, kuivõrd mõlemad on toodud teemaplaneeringu seletuskirja joonisel. Seetõttu ei oma trassivaliku otsuse langetamisel kaebajate hinnangul tähtsust tee geomeetria ning liiklusohutus on nii või teisti tagatud maanteele esitatavate üldiste nõuetega. Samuti leiavad kaebajad, et hinnatud ei ole mõjusid nende põhiõigustele ja huvidele ning määravaks sai pigem maantee rajamisega seonduvad kulud. Kuigi üldised nõuded liiklusohutusele võivad iga trassivaliku puhul olla tagatud, ei tähenda see kohtu arvates seda, et haldusorgan ei võiks teha valikut kõikidest variantidest ohutuma trassivaliku kasuks või üldse ohutuse küsimust kaaluda. Vaidlusaluse korralduse kohaselt keskendub trassi valik liikluse sujuvuse ja ohutuse, teekasutajate teenindamise ning liikluskeskkonna taseme parandamisele. 14 Seejuures on tegemist riigi olulisima maanteega ja rahvusvahelise trassikoridoriga. Seega on ohutuse küsimus maantee rajamisel olulise tähtsusega. Antud juhul ei ole iseenesest vaidlust selles, et 1C1 trassikoridoril on parem geomeetria. Seejuures on ilmselge, et parema geomeetriaga tee (parem nähtavus, laugemad kurvid) on liiklejatele ohutum. Sellest tulenevalt ei saa kuidagi vastustajale ette heite, et trassivaliku puhul eelistati ohutumat varianti. Samuti ei nõustu kohus sellega, et 1C2 trassivaliku puhul sai otsustavaks üksnes teeohutuse kriteerium, vaid nähtub ka asjaolu, et 1C2 trassivalikuga lõigatakse üks majapidamine ülejäänud külast ära ning esineb vajadus rajada enam sõiduteid, mida 1C1 valiku puhul rajada ei tule. Veel on leitud, et 1C1 trassil on ehitus- ja hilisemad hoolduskulud väiksemad. Seejuures on arvesse võetud asjaolu, et 1C1 trass läbib kehtestatud detailplaneeringu ala. Samuti on võetud arvesse asjaolu, et trass 1C2 puhul rajatakse maantee lähemale ka teistele antud piirkonnas asuvatele olemasolevatele majapidamistele (12.09.2013 kiri M.J.ile teemaplaneeringu tulemuste ja trassivaliku kohta – tl 94). Seega on 1C1 eelistamisel kaalutud nii teeohutusalaseid küsimusi, kui majanduslikke kriteeriume, samuti isikute, sh kaebajate õigustesse puutuvat, mistõttu ei ole õige kaebajate väide, et määravaks sai vaid tee ehitamise kuludega seonduv. Kaaludes erinevaid kriteeriume ja huve, on langetatud valik trassivariandile 1C
10. Kaebajad on ka väitnud, et vastustaja, välistades kaebajate ettepaneku trassi nihutamiseks lääne poole üle Orava kinnistu, on ebaõigesti võtnud arvesse asjaolu, et tehniliste parameetrite kohaselt tuleb arvestada I klassi maanteele esitatavate nõuetega, mille kohaselt peab planeeritav maantee vastama muuhulgas parameetrile, mille järgi projektkiirus maanteel on 120 km/h. Vastustaja hinnangul peaks sellise ettepaneku realiseerimisel vähendama piirkiirust antud lõigul 120 km/h-lt 100 km/h-ni, mis ei vastaks planeeringu lähteülesandes püstitatule. Kaebajad osundavad, et maanteeametist saadud info kohaselt ei ole riigil eritasandilise ristmiku ehitamiseks raha ja kõnealusel lõigul on nähtud ette piirkiirus 70 km/h, mitte eritasandiline ristmik, mis võimaldaks kiirust 110-120 km/h. Kaebajate hinnangul saab nende ettepanekuga trassi nihutamiseks arvestada ning piirkiirust puudutavad põhjendused ei vasta tegelikkusele, vastustaja peaks trassivalikut uuesti põhjendama. Kohus nõustub nimetatud küsimuses vastustaja seisukohaga, et kuigi kohtumenetluses on selgunud, et esialgu kavandatakse ehitada välja 2+1 maantee, kus piirkiirus ei vasta teemaplaneeringus märgitud nõuetele, ei väära see seda, et tulevikus saab välja ehitada teemaplaneeringu kohase 2+2 maantee, mille tarbeks on vaja, et maakonnaplaneering võimaldab trassikoridori sellisena, mis vastab kõikidele nõuetele. Asjaolu, et praegu ei ole majanduslikult võimalik teemaplaneeringut realiseerida kogumahus, ei tähenda, et see õigustaks teemaplaneeringu kehtestamist viisil, mis oleks vastuolus selles püstitatud eesmärgiga ja vajalike ressursside tekkimisel. Lisaks nähtub, et trassivalikul ei olnud põhjuseks siiski mitte üksnes piirkiiruste seadmise küsimus, vaid tee oluliste parameetrite ehk geomeetria halvenemine, st nähtavuse halvenemist ja see ei vastaks liiklusohutuse nõuetele. Samuti on arvestatud teiste maaomanike õigustega, kelle maadele uus maantee nihkuks. Nagu võib aru saada, siis haldusorgan on kohtu hinnangul õigesti märkinud, et siiski ei ole kaebajatest G.K. omandanud Pähklioru maatükki ehituskrundina, kuna katastriüksuse sihtotstarve maatulundusmaast elamumaaks muudeti 10.07.2014, so ca 5a peale teemaplaneeringu menetluse algatamist, mil võis eeldada, et elamut sinna ei saa ehitada.
11. Asjaolu, et kaebajate kinnistud saavad olema maanteega eraldatud ning M.J. peab G.K. kinnistule pääsemiseks tegema mitme kilomeetrise pikkuse ringi, ei tähenda, et kehtestatud teemaplaneering tuleks ainuüksi seetõttu tühistada. Antud juhul on selge, et ligipääs mõlemale kinnistule saab olema tagatud ning M.J. saab ka teemaplaneeringu realiseerimisel oma vanemaid abistada. Kohtu hinnangul ei saa kaebajad eeldada ja oodata, et neile kuuluvad kinnistud peavad alatiseks jääma nö mitte-eraldatuks või et selline ootus ületaks avalikku huvi ohutu tee rajamiseks. Sellist õigust ei taga lõpmatuseni ka kehtestatud detailplaneering ega valla üldplaneering. Kohus selgitab, et joonehitise trassi koridori asukohavaliku erisus seisneb selles, et vastavalt

§ 291

lg-le 6 toimub joonehitise projekti koostamine kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel, kui 15 joonehitise asukoht on valitud maakonnaplaneeringuga. See tähendab, et joonehitise ehitamise aluseks (ehitusõiguse andmiseks) ei ole vaja koostada täiendavalt üldplaneeringut ega detailplaneeringut. On ilmne, et sellise regulatsiooni eesmärk on olnud vältida joonehitise rajamise sõltuvusse seadmist kohaliku omavalitsuse otsustest. Seega on tegemist olulise erandiga

§ 3lg-s 3 sätestatud põhimõttest kitsenduste kehtestamise kohta kinnisomandil.

Kahtlemata on joonehitise puhul tegemist olulise riiklikke huve väljendava ehitise planeerimisega, mis loob erinevaid arenguvõimalusi ümbruskonnale, edendab turismi jms. Kõrgematele nõudmistele vastavate maanteede ehitamine tõstab liiklusohutust, samuti suureneb ja lihtsustub inimeste ja kaupade vedu mööda maismaad. Samas on sellises mastaabis projektide puhul paratamatu, et nendega kaasneb õiguste riive suurele hulgale isikutele. Antud juhul on elamu on reaalselt valmis ehitatud G.K.le kuuluval Kõresoo katastriüksusel ning M.J.ile kuuluval Orava kinnistul on valmis ehitatud elamu vundament. Seejuures M.J. saab elamu sõltumata vaidlusalusest planeeringust valmis ehitada ning alles jääb ka G.K. igapäevaseks elamiseks kasutatav elamu ühes kõrvalhoonetega. Reaalselt jääb G.K. ilma õigusest rajada detailplaneeringu alusel elamu Pähklioru katastriüksusele, mis jääb kavandatava maantee koridori, kuid ehitusõiguse realiseerimist nimetatud kinnistul ei ole alustatud. Arvestades korralduses toodud avalikku huvi võimalikult ohutu ja majanduslikult otstarbeka ning keskkonda säästva maantee rajamiseks, samuti asjaolu, et G.K.le jääb suuremas enamuses alles elamiseks kasutatav kinnistu ühes sealsete hoonetega ja M.J.ile jääb ehitusõigus piiranguteta, ei ole kaebajate õiguste riive sedavõrd intensiivne. Korralduse andmisel on kaalutud enamuse küla elanike huvi ning valik on langetatud majanduslikke, keskkonna, ohutuse ja muid kriteeriume paralleelselt arvestades kõige vähem maaomanike ja küla elanikke riivava trassikoridori kasuks. Asjaolu, et planeering toob kaasa kaebajatele elukeskkonna muutuse ja kinnisomandi kitsendused, on kõiki kriteeriume arvesse võttes siiski paratamatu. Kaebajatel on võimalik oma rikutud õiguste hüvitamiseks esitada asjakohased nõuded. G.K. kinnistute sundvõõrandamine tuleb läbi viia kooskõlas kehtivate õigusaktidega tagades G.K.le omandiõigusest ilmajäämisel õiglane hüvitis. 52. Ebaõige on kaebajate väide, et üldplaneeringu muutmise küsimuses ei ole toiminud avalikku diskussiooni ning valla elanikud pole saanud üldplaneeringu muutmise osas ettepanekuid ja vastuväiteid esitada. Kohus selgitab, et

§ 7

lg-tes 4 ja 5 on sätestatud, et kui maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering ei kajasta kehtestatud maakonnaplaneeringus sätestatut, on kehtestatud maakonnaplaneering valla ja linna detailplaneeringute koostamise või projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks ning maakonnaplaneeringu koostamisel tehakse kokkuleppel kohalike omavalitsustega vajaduse korral ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Seega asub maakonnaplaneering kehtestamise järel üldplaneeringu asemele teetrassi asukoha osas ning üldplaneeringu muutine toimub teemaplaneeringu menetluse käigus vastavalt teemaplaneeringu menetlust reguleerivatele normidele.

§ 12

lg 1 kohaselt ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri, ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.

§ 16

lg 8 kohaselt võib iga isik planeeringu koostamise ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Kirjalikele ettepanekutele vastab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus või maavanem nelja nädala jooksul ettepaneku saabumise päevast arvates. Laekunud ettepanekutele vastatakse esitamise viisi või ettepaneku esitaja soovi kohaselt posti või elektronposti teel.

§ 18

lg 3 kohaselt teeb maavanem otsuse maakonnaplaneeringu vastuvõtmise kohta ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku maakonna keskuses ja teistes linnades ning planeeritava maa-ala valdade keskustes.

§ 18

lg 6 p-de 1 ja 2 kohaselt teatab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus või maavanem vastavas ajalehes planeeringu avaliku väljapaneku ning maakonnaplaneeringu või üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha 16 hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Teates tuleb anda informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustada lühidalt planeeringu sisu ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivaid mõjusid.

§ 20

lg 1 annab igale isikule õiguse esitada avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ja vastuväiteid. Korraldusest nähtub, et teemaplaneeringu ja KSH aruande avalikud väljapanekud toimusid Saue linnas, Saku, Saue, Kernu valdade keskustes ning Harju Maavalitsuses 24.09.2012-25.10.2012, uute lahenduste osas 4.03.2013-1.04.2013 ja 15.07.2013-12.08.2013 (teine ja kolmas avalik väljapanek). Seejuures avalikustati teemaplaneering koos kõigi lisadega ka Harju Maavalitsuse veebilehel ning teemaplaneeringu tarbeks loodud veebiportaalis http://viabaltica.hendrikson.ee. Teated avalikest väljapanekutest ja avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast ilmusid ka asjakohastes ajalehtedes ning valdade veebilehtedel. Iga avaliku väljapaneku järgselt toimusid avalikud arutelud vastavalt 22.11.2012, 25.04.2013 ja 29.08.

1. Korraldusest nähtub ka, et esimese avaliku väljapaneku käigus esitati kokku 27 kirjalikku ettepanekut, vastuväidet ja küsimust, mille esitati maavalitsuse poolsed seisukohad ning avalikustamise järgsel avalikul arutelul loobusid vastuväidetest 6 isikut. Samuti said kõik esitada vastuväiteid ja ettepanekuid ka teise ja kolmanda avaliku väljapaneku käigus. Korralduses toodud andmetel esitati teise avaliku väljapaneku käigus 2 ettepanekut ja vastuväidet, millele esitati samuti vastused. Kolmanda avaliku väljapaneku käigus esitati 3 ettepanekut ja vastuväidet (sh kaebajate vastuväide), millele samuti esitati maavalitsuse seisukohad. Korralduse andmetel võeti kolmanda avaliku arutelu järgselt kahe isiku (sh kaebajate) suhtes esitatud vastuväidete osas seisukoht peale kõigi esitatud argumentide, seisukohtade, ettepanekute ning vastuväidete kaalumist ning tehti otsus trassivaliku suhtes ja teavitati sellest vastuväidete esitajaid. Seega on põhjendamatud kaebajate väited justkui avalikku diskussiooni poleks toimunud. Antud juhul on toimunud teemaplaneeringu avalikud väljapanekud ja kõigile on teemaplaneeringu menetluse käigus antud võimalus esitada omapoolseid ettepanekuid ning osaleda avalikel aruteludel. Kuivõrd üldplaneeringu muutine toimub teemaplaneeringu menetluse käigus vastavalt teemaplaneeringu menetlust reguleerivatele normidele on selge, et avalik diskussioon on toimunud sellega ka üldplaneeringu muutmise küsimuses ning avalikkusele on vaidlustatud planeeringu menetlemise käigus olnud tagatud nõuetekohane võimalus menetluses osalemiseks.
2. Kaebajad on märkinud, et valla üldplaneeringuga oli Haiba ja Kernu vahele reserveeritud ulatuslik elamuala. Seejuures on esitanud kaebajad üldise väite, et üldplaneeringu muutmine saab toimuda üksnes mõjuval põhjusel ning seda muutev teemaplaneering peab sisaldama vastavaid kaalutlusi ja põhjendusi. Kohus on eelnevalt esitanud oma seisukohad seonduvalt kaalutlusõiguse teostamisega ning on seisukohal, et kaalutlemine on toimunud õiguspäraselt. Seejuures on selgitanud kohus kaebajatele seadusest tulenevat võimalust üldplaneeringu muutmiseks teemaplaneeringuga. Kohus lisab, et vaidlusaluse korralduse kohaselt on Via Baltica riigi põhimaantee, mis kuulub üleeuroopalisse Trans European Network Transport teedevõrgustikku ning tegemist on peamise põhja-lõuna suunalise ühendusteega Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Kesk-Euroopa vahel. Seejuures on märgitud, et tegemist on riigi ühe olulisema rahvusvahelise trassikoridoriga. Samuti on välja toodud selgelt, et teemaplaneering lähtub üleriigilistes planeeringutes „Eesti 2010“, „Eesti 2030+“ seatud eesmärkidest, samuti „Harju maakonna arengustrateegia 2025“ dokumendist. Seega on tegemist üleriigilise tähtsusega maanteega, mille puhul oluline avalik huvi on ilmne. Kohtu hinnangul ei kaalu avalik huvi tee rajamiseks üle huvi ja ootust, et Haiba ja Kernu külade vahele rajatakse elamuala. Asjaolu, et üldplaneeringuga oli kavandatud Haiba ja Kernu vahele ulatuslik elamuala kompaktse asustusega ja mida Kohatu küla poolsest küljest hakati realiseerima, ei tähenda, et see tooks kaasa planeeringu kehtestamise tühistamise. Trassi rajamine toimub avalikes huvides ning kaaludes erinevaid huve ja kriteeriume, on kehtestatud just selline trassikoridor. Seejuures on selge, et Kohatu ja Kernu küla elanikud on enamuses sellist varianti ka toetanud. 17 Kohus juhib tähelepanu Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-12-07, kus kohus märkis, et kehtestatud üldplaneering ei tekita isikutele abstraktset kaitstavat usaldust sellega kindlaks määratud tingimuste muutumatuna säilimiseks. Isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda.
3. Kohus leiab, et kokkuvõtteks on haldusorgan õigesti kaalunud avalikku ja erahuvi ja jõudnud õiguspärase tulemuseni. Asjaolu, et kaebajatele vaatamata kõigele valitud trassivalik ei sobi ja kaasneb omandiõiguse riive, ei tähenda, et teemaplaneeringu kehtestamise korraldus tuleb sel põhjusel tühistada. Kaalutlused trassivaliku osas on esitatud nii planeeringumenetluses kui vastuväidetele vastates ning igati on kaalutud era- ja avalikku huvi, arvestatud erinevaid asjaolusid ja mõjusid, sh kaebajate õigusi ja G.K.le kaasnevat omandiõiguse olulist riivet. Seetõttu on põhjendamatu kaebajate väide, et neisse puutuvat omandiõiguse kahjustamist ei ole kaalutud ja kaalutlused trassivaliku osas ei ole olnud õiguspärased. Esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.
4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Karin Kalmiste Kohtunik 18