← Eesti

3-16-380/22

Obsah (7)§ 252§ 249§ 254§ 248§ 121§ 104§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 22.06.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-380 Haldusasi S.A.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu mit

) § 252 lg 3 järgi jõustub esialgse õiguskaitse määrus selle teatavakstegemisel, kui määruse teinud kohus või määruse peale esitatud määruskaebust läbivaatav kohus ei määra teisiti. S.A. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 02.10.2015 lahkumisettekirjutuse nr 1033449217 tühistamiseks. Halduskohtu 29.10.2015 määrusega haldusasjas nr 3-15-2692 peatati esialgse õiguskaitse korras PPA lahkumisettekirjutuse täitmine 30 päevaks. Nimetatud kohtumääruse põhjenduste punktis 8 selgitas kohus, et

§ 252

lg 4 kolmanda lause kohaselt rakendub sellisel viisil kohaldatud esialgne õiguskaitse

§ 249

lõikes 4 sätestatud tähtpäevani ehk asjas kohtuotsuse, kaebuse läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui menetlusosalised esialgse õiguskaitse määrust ei vaidlusta. Kohus ei määranud 29.10.2015 määruses teistsugust jõustumise korda. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai PPA nimetatud määruse kätte 05.11.2015 ning seega tuli PPA-l kohtumäärust viivitamatult täita. Menetlusosalised 29.10.2015 kohtumäärust ei vaidlustatud. Kohtumäärusele vaatamata tegi PPA väljasaatmise toiminguid. S.A.ile väljastati 11.02.2016 Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonna poolt tagasipöördumistunnistus ning PPA kooskõlastas FMT-ga isiku üleandmise, mis pidi toimuma 12.02.2016 kell 12.00 Narva silla piiripunktis. Seega oli PPA tegevus vastuolus esialgse õiguskaitse määrusega. PPA on 19.02.2016 vastuskirjas haldusasjas nr 3-15-2692 selgitanud, et tegemist ei olnud pahatahtliku määruse mittetäitmisega. Kuna haldusasja nr 3-15-2692 menetluse eest vastutav üksus on PPA Lõuna prefektuur, 2

(4)3-16-380 kuid isiku väljasaatmise eest vastutab PPA migratsioonibüroo, siis ei jõudnud viimasele informatsioon kehtivast õiguskaitsest. PPA kinnitas, et kohtule vastamise ajaks oli kõiki asjaosalisi üksusi esialgsest õiguskaitsest informeeritud ning lahkumisettekirjutuse täitmine peatatud. 11.

§ 254

lg 1 esimese lause järgi võib esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest halduskohus isikut trahvida

§-s 248 sätestatud korras.

§ 248

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest määrata süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. 12. Kohtul puudub alus kahelda PPA kinnituses, et 12.02.2016 planeeritud S.A.i lahkumisettekirjutuse sundtäitmise näol oli tegemist eksitusega, mis ei olnud tingitud ametnike pahatahtlusest, vaid puudulikust infovahetusest. PPA on möönnud enda tegevuse ekslikkust ning kinnitanud, et juhtumi järgselt on kõiki asjassepuutuvaid üksuseid S.A.i suhtes kohaldatud esialgsest õiguskaitsest teavitatud. Antud juhul ei kaasnenud S.A.ile ka määruse mittetäitmisega pöördumatuid tagajärgi – isiku väljasaatmist ei viidud lõpule, kuna isik esitas PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse. S.A. ei ole ka põhjendanud, kuidas trahvi määramine aitaks kaasa tema õiguste kaitsele. Eeltoodud põhjustel ei ole kohtu hinnangul antud juhul tingimata vajalik PPA-le trahvi määramine ning seega jätab kohus S.A.i trahvitaotluse rahuldamata. Kaebuse tagastamine 13.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

  1. Tallinna Halduskohus jättis 08.03.2016 määrusega S.A.i riigi õigusabi taotluse rahuldamata ning sama määrusega rahuldas S.A.i taotluse menetlustähtaja pikendamiseks. Määruse resolutsiooni p 2 kohaselt tuli S.A.il halduskohtu 23.02.2016 kohtumääruses osundatud puudused kõrvaldada 15 päeva jooksul 08.03.2016 määruse jõustumisest arvates. S.A. esitas halduskohtu 08.03.2016 määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.04.2016 määrusega rahuldamata. Kuna S.A. Tallinna Ringkonnakohtu määrust ei vaidlustanud, jõustus ringkonnakohtu määrus ja seeläbi ka halduskohtu 08.03.2016 määrus 21.05.
  2. Seega tulnuks S.A.il tasuda riigilõiv kaebuselt hiljemalt 06.06.
  3. S.A. on 08.04.2016 kohtule selgitanud, et soovib talle tekitatud kahju hüvitamist kohtu äranägemisel, kuid rahaline hüvitis peaks olema 100 000 eurot. Nimetatud summalt kuulub riigilõivuseaduse § 60 lg 2 alusel tasumisele riigilõivu 750 eurot. Kaebaja ei ole nõutavat riigilõivu tasunud ega ringkonnakohtu määruse jõustumise järgselt riigilõivu tasumise küsimuses halduskohtu poole pöördunud. Riigilõivu tasumata jätmise näol on tegemist puudusega, mida kõrvaldamata ei ole võimalik kaebust menetleda. Halduskohtu 23.02.2016 ja 08.03.2016 määrustes sisaldus hoiatus, et kui kaebaja jätab kohtumääruses osundatud puudused määratud tähtajaks kõrvaldamata (sh riigilõivu tasumata), tagastab kohus kaebuse selle esitajale.
  4. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus kaebajale

§ 104lg 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel läbivaatamatult tagastada.

16.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 3

(4)3-16-380 (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.