KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-15-12663 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Liis Arrak, Kaupo Paal Tsiviilasi KV Halduskoda OÜ hagi pankrotihaldur

§ 146

alusel andmed pankrotivarast tehtavate väljamaksete kohta, mille kohaselt oli hageja poolt pankrotimenetluse ajal esitatud arveid kommunaalkulude eest kokku summas 3374,96 eurot, arvetest oli tasutud 1169,68 eurot ning tasumata 2205,78 eurot. 14.01.2013 määrusega kinnitas kohus võlgniku OÜ KI Stuudio (kustutatud) pankrotimenetluses lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse. Nimetatud määrusest nähtub, et hageja tunnustatud II järgu nõudena märgiti 2258,37 eurot. Erinevalt 18.10.2012 jaotusettepaneku kinnitamise määruses toodust, fikseeriti

§ 146

alusel andmed pankrotivarast tehtavate väljamaksete kohta ja hageja poolt pankrotimenetluse ajal esitatud arved kommunaalkulude eest summas 1169,68 eurot, mis oli eelnevalt juba tasutud ja tegelik võlanõue 2205,78 eurot jäeti pankrotihalduri poolt teadvalt kohtule esitatud lõpparuandes kajastamata. Hageja nõude arvelt määras haldur endale suurema halduritasu, mille kohus ka kinnitas. Haldur eksitas kohut. 23.01.2013 edastas hageja seaduslik esindaja IK kostjale e-kirja, milles soovis kostjalt kui pankrotihaldurilt teavet võlgniku jaotusettepaneku kinnitamise kohta pankrotimenetluses. Eelmärgitud e-kirjale kostja ei reageerinud. Hageja palus ka 27.02.2013 e-kirja teel kostjal saata võlgniku lõpparuande pankrotimenetluses. Kostja saatis hagejale lõpparuande, pankrotitoimkonna koosoleku protokolli ja kohtumääruse 04.03.2013. Hageja sai seega õigusvastasest kahju tekkimisest ja halduripoolsest süülisest rikkumisest teada 04.03.2013. Ühtlasi sai hageja teada ka sellest, et lõpparuande läbivaatamise ja halduri tasu kinnitamise osas toimus pankrotitoimkonna koosolek, millest hagejat, kui pankrotitoimkonna liiget haldur ei teavitanud. 2

§ 63lg-s 1 ja VÕS § 1045 lg 1 p-s 7 sätestatust.

Kostja rikkus

§ 162

lg 7 sätestatud kohustust seeläbi, et jättis lõpparuandes tunnustatud hageja võlanõude summas 2205,78 eurot märkimata, samuti rikkus haldur

§ 55

lg 3 p 4 ja 51, kuna haldur ei teavitanud maakohut ega võlausaldajaid lõpparuandes jaotusettepanekuga kinnitatud andmete muutmisest. Lõpparuandest nähtuvalt arvestas haldur teadlikult endale tasu varasemalt kinnitatud tasumata masskohustuse täitmise asemel. Pärast pankrotivara võõrandamist oli kostja tegelikkuses teadlik, et pankrotivarast ei piisanud pankrotimenetluse kulude katmiseks vajalikke vahendeid, mistõttu oleks kostja pidanud hagejale

§ 148lg 2 alusel hüvitama kahju.

Kostja vastuväited

1. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2. Kostja ei ole halduri kohustusi rikkunud. Kuna hageja nõude sisuks on võlgniku pankrotimenetluses esitatud arved kommunaalteenuste eest, mis kuuluvad

§ 146

lg 1 p 4 alusel väljamaksmisele pankrotimenetluse kuluna, siis on kohus 18.10.2012 määruse põhjendavas osas hageja kommunaalteenuste arved ka pankrotimenetluse kuludena kajastanud. Kohus ei ole aga hageja arveid 18.10.2012 määruses pankrotimenetluse kuludena kinnitanud. Lõpparuandes olid õigesti kajastatud pankrotimenetlusega seoses reaalselt kantud kulutused, sh tasutud kommunaalmaksed hageja arvete alusel. Eeltoodu tõttu on väär hageja väide lõpparuandes andemete teadvalt ebaõigesti kajastamisest kostja poolt. Juhul, kui haldur oli hageja arvates esitanud lõpparuandes ebaõigeid andmeid, oleks hageja pidanud esitama kohtule vastuväite halduri poolt OÜ KI Stuudio (kustutatud) pankrotimenetluses koostatud lõpparuandele, kuid hageja seda ei teinud. Pankrotitoimkond 19.12.2012 protokollilise otsusega ja Pärnu Maakohus 14.01.2013 määrusega kinnitasid pankrotimenetluses pankotivara arvel halduri poolt jooksvalt tehtud vajalike kulutustena hagejale tasutud kommunaalmaksed summas 1169,68 eurot. Seega puudub mistahes mõistlik alus väita, et haldur on teadvalt esitanud kohtule eksitavaid andmeid

§ 146lg 1 p 4 ning § 66 lg 3 ettenähtud kulutuste suuruse kajastamisel.

Põhjendamatud on hageja väited, justkui oleks haldur endale määranud tasu summas 2505,83 eurot hageja rahuldamata jäänud nõude arvelt. OÜ KI Stuudio (kustutatud) pankrotivara suurust arvestades olnuks halduril õigus alammääras tasule summas 7226,06 eurot, kuid haldur tegi toimkonnale ettepaneku kinnitada halduri arvestuslikuna tasuna summa 2505,83 eurot. Toimkond kinnitas 19.12.2012 protokollilise otsusega halduri ettepaneku tasu maksmiseks summas 2505,83 eurot. Kohus kinnitas 14.01.2013 määrusega lõpparuande, sh ka halduri tasu, märkides, et pankrotivõlgnik ega toimkond ei ole vastuväiteid halduri tasule esitanud. 3

§ 74lg 4 sätestatuga.

Hageja väide, et hagejale ei saadetud toimkonna otsuste projekte, millega rikuti halduri

§ 55lg 3 toodud kohustust, on väär.

Kostja edastas kõnealuste otsuste projektid toimkonnaliikmetele seisukoha kujundamiseks ja allkirjastamiseks elektrooniliselt. Toimkonna liikmed AB ja ÜK allkirjastasid toimkonna otsuste protokollid digitaalselt ja tagastasid protokollid haldurile. IK haldurile omapoolselt allkirjastatud protokolle ei tagastanud. Kuna kolmeliikmelises toimkonnas piisab otsuse vastuvõtmiseks kahe toimkonna liikme allkirjast, oli otsus vastu võetud. Kostja avaldas ka

§ 143lg 5 kohase teate 09.08.2012 jaotusettepanekuga tutvumise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Panrk

S § 163 lg 1 järgi avaldas haldur ka teate lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta portaalis Ametlikud Teadaanded 17.12.

1. Hageja nõue on pahatahtlik, kuna hageja jättis kasutamata seadusest tulenevad võimalused pankrotimenetluses koostatud dokumentide ja määruste vaidlustamiseks. Käesoleva menetluse hageja, s.o juriidiline isik KV Halduskoda OÜ, ei saa esitada nõudeid füüsilise isiku IK eest ja nimel. Hagiavalduse väited seonduvalt hageja juhatuse liikme IK-ga tuleb jätta tähelepanuta. Kolmanda isiku seisukoht
2. Kolmas isik nõustus kostja positsiooniga ning leidis, et hageja ei ole tõendanud, et haldur oleks seadust rikkunud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt välja menetluskulud summas 2340 eurot kostja kasuks.
4. Asjas leidis tuvastamist, et Pärnu Maakohtu 31.03.2010 määrusega kuulutati välja OÜ KI Stuudio (kustutatud) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks kostja. 18.10.2012 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku, milles

§ 153

lg 1 p 2 sätestatud tunnustatud nõudena märgiti hageja nõue summas 2258,37 eurot. 14.01.2013 kohtumäärusega kinnitas kohus lõpparuande ja lõpetas võlgniku pankrotimenetluse.

§ 162

lg 1 p 7 alusel märgiti hageja tunnustatud, kuid rahuldamata nõudena 2258,37 eurot. 8. Hagiavalduse kohaselt on kostja oma kohustusi rikkunud sellega, et on teadvalt jätnud lõpparuandes kajastamata jaotusettepanekuga kinnitatud hageja tegeliku kommunaalkulude nõude summas 2205,78 eurot, millest tulenevalt on haldur hageja nõude arvelt märkinud endale suurema halduritasu ning sellega on haldur ka kohut eksitanud. 9.

§ 63

lg 1 ja 2 kohaselt haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle hüvitama.

§ 148

lg 2 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste täitmiseks, on haldur kohustatud hüvitama võlausaldajale tekitatud kahju, kui ta nägi tehingu tegemisel või täitmise jätkamisel ette või pidi ette nägema, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste täitmiseks, ja ei teatanud sellest massikohustuse võlausaldajale. 4

§ 162

lg 2 p 2 kohaselt märgitakse lõpparuandes andmed

§ 146nimetatud väljamaksete kohta.

Kohtule on esitatud 19.12.2012 pankrotitoimkonna koosoleku protokoll, milles on kajastatud pankrotivarast

§ 146

alusel tehtud ja tehtavate väljamaksete hulgas muu hulgas hagejale tasutud 1169,68 eurot.

§ 74

lg 4 kohaselt pankrotitoimkond on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole tema liikmetest. Igal pankrotitoimkonna liikmel on üks hääl. Pankrotitoimkond teeb otsuseid lihthäälteenamusega, häälte võrdsel jagunemisel on otsustav esimehe hääl. Pankrotitoimkond on lihthäälteenamusega otsustanud anda haldurile nõusoleku väljamakse tegemiseks I järgu võlausaldajale Swedbank AS-le summas 40 808,19 eurot. Kinnitada pankrotihalduri tasuks 2505,83 eurot ja nõustuda halduri koostatud lõpparuandega ning kinnitada selles kajastatud

§ 146alusel tehtavad väljamaksed summas 16 803,36 eurot.

Pärnu Maakohus on 14.01.2013 lõpparuande kinnitamise määruses märkinud

§ 146

lg 1 alusel tehtavate väljamaksete (kogusummas 16 803,36 eurot) hulgas hagejale tasutud 1169,68 eurot ning

§ 162lg 2 p 7 alusel hagejale tasumata 2 258,37 eurot.

Eeltoodust nähtub, et haldur on lõpparuandes kajastanud andmed kooskõlas pankrotiseaduses sätestatuga täies ulatuses ning puudub alus väita, et kostja on jätnud süüliselt võlausaldajatele või kohtule hageja tegeliku nõude avaldamata. 11. Hagiavalduse kohaselt ei ole maakohus ega kostja hagejale edastanud 18.10.2012 ja 14.01.2013 kohtumäärusi jaotusettepaneku ja lõpparuande kinnitamise kohta, mistõttu ei saanud hageja neid vaidlustada.

§ 55sätestab halduri põhikohustused.

Viidatud sättest ei tulene halduri kohustust edastada võlausaldajatele kohtumäärusi. Puudub vaidlus, et haldur avaldas

§ 143

lg 5 ja § 163 lg 1 järgides 09.08.2012 teate jaotusettepanekuga tutvumise kohta ja 17.12.2012 lõpparuandega tutvumise kohta. Võlausaldajad vastuväiteid lõpparuandele ei esitanud. Kohus kinnitas 14.01.2013 määrusega lõpparuande ja avaldas

§ 163

lg 7 alusel teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kuivõrd kostja ei ole hagejat kaebeõigusest ilma jätnud ega hageja huve kahjustanud, ei ole kostja hagejale sellega ka kahju tekitanud.

1. Hageja on põhjendamatult leidnud, et kostja arvestas endale tasu hagejale tasumata nõude arvelt, kuivõrd halduri tasu arvestatakse pandieseme müügist saadu arvelt.
2. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 tulenevalt hageja kanda. Kostja põhjendatud menetluskuluks on kokku 2340 eurot, milline summa tuleb hagejalt vastavalt menetluskulude jaotusele kostja kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
3. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
4. Maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme, sest jättis olulises ulatuses tähelepanuta ja hindamata hageja poolt asjas esitatud väited, põhistused ja tõendid. 5

§ 146

lg 1 sätestab raha väljamaksmise järjekorra, mille kohaselt massikohustused tuleb täita enne pankrotimenetluse kulusid.

§ 146

lg 2 sätestab, et kui jaotamisele kuuluvast varast ei jätku kõigi samas järjekorras rahuldamisele kuuluvate nõuete rahuldamiseks, tehakse väljamaksed võrdeliselt vastavate nõuete suurusega. Halduri tasu on

§ 150lg 1 p 3 kohaselt pankrotimenetluse kulu, seega neljanda järjekorra väljamakse. Korteriomandi majandamiskulud on Pank

S § 461 lg 2 kohaselt massikohustus, seega kolmanda järjekorra väljamakse. 18. Haldur rikkus süüliselt oma kohustust ka sellega, et hoidis teadlikult massivõlausaldaja seaduslikku esindajat, kes oli ka pankrotitoimkonna liige, pankrotimenetluses massivõlausaldaja kahjuks muudetud lõpparuande osas teadmatuses. Maakohus on küll viidanud

§ 148

lg-le 2, kuid on jätnud tähelepanuta, et hageja suurim etteheide kostjale oligi selles, et kostja ei teavitanud massikohustuse võlausaldajat sellest, et pankrotivarast ei jätku massikohustuse täitmiseks. Hageja edastas kostjale 23.01.2013 e-kirja küsimusega jaotusettepaneku kinnitamise kohta. Lõpparuannet kinnitav kohtumäärus allkirjastati 14.01.

1. Seega, kui pankrotihaldur oleks hageja kirjale vastanud, oleks hageja jõudnud lõpparuannet kinnitava kohtumääruse ka vaidlustada. Kostja jättis lõpparuande kinnitamiseks ja allkirjastamiseks IK-le teadlikult edastama, ei teavitanud hagejat peale jaotusettepaneku kinnitamist, et pankrotivarast ei jätku massikohustuse täitmiseks ning jättis teadlikult vastamata hageja seadusliku esindaja pöördumisele ajal, kui hagejal oli veel võimalus vaidlustada lõpparuannet kinnitav kohtumäärus.
2. Maakohus jättis tähelepanuta ja hindamata, et jaotusettepaneku koostamise hetkeks oli korteriomand müüdud ning pankrotihaldurile pankrotivara suurus ja ulatus teada. Samuti jättis maakohus tähelepanuta, et PankS § 461 lg 1 sätestab pankrotihaldurile kohustuse tasuda pankrotivaraks oleva korteriomandiga kaasnevad majandamiskulud, millist kohustust kostja tahtlikult rikkus. Vastused apellatsioonkaebusele
3. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata.
4. Kolmas isik palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus teeb ise uue otsuse, millega rahuldab hagi.
6. Maakohus leidis õigesti, et haldur ei rikkunud oma kohustusi sellega, et jättis hagejale edastamata 18.10.2012 ja 14.01.2013 kohtumäärused. Kohtumäärusi toimetab menetlusosalistele kätte kohus ja halduril sellist kohustust seadusega pandud ei ole. Seega ei saa haldur vastutada selle eest, et hageja ei saanud väidetavalt realiseerida oma kaebeõigust nimetatud kohtumäärustele.
7. Maakohus leidis õigesti, et haldur ei rikkunud oma kohustusi sellega, et ta ei teavitanud massikohustuse võlausaldajat sellest, et pankrotivarast ei jätku massikohustuse täitmiseks.

§ 148

lg 2 järgi kui pankrotivarast ei jätku massikohustuse täitmiseks, on haldur kohustatud hüvitama võlausaldajale tekitatud kahju, kui ta nägi tehingu tegemisel või täitmise jätkamisel ette või pidi ette 6

§ 146

lg 1 p 3 järgi ehk enne punktis 4 sätestatud pankrotimenetluse kulusid, siis ei saa olla tegemist olukorraga, kus pankrotivarast ei oleks jätkunud massikohustuse täitmiseks. 25. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hagi siiski ebaõigesti rahuldamata jätnud, tehes Pärnu Maakohtu 18.10.2012 jaotusettepaneku kinnitamise määrusest vale järelduse, et maakohus ei ole nimetatud määruses kinnitanud hageja poolt kommunaalkulude arvete alusel esitatud nõuet. Maakohtu 18.10.2012 jaotusettepaneku kinnitamise määruse põhjendavas osas on märgitud

§ 146

alusel tehtavate väljamaksetena kokku 6900,90 eurot, sh ka hageja KV Halduskoda OÜ poolt esitatud majandamiskulude arved 3374,96 euro ulatuses, sh 1169,68 eurot tasutuna ja 2205,78 eurot tasumata. Seetõttu on maakohus 18.10.2012 määrusega kinnitanud KV Halduskoda OÜ-le

§ 146alusel väljamakstava kuluna ka vaidlusaluse summa 2205,78 eurot.

Asjaolu, et maakohus ei ole määruse resolutsioonis märkinud

§ 146

alusel tehtavate väljamaksete summat, ei tähenda seda, et maakohus ei ole nimetatud väljamakseid kinnitanud, sest kohtule esitatav jaotusettepanek on üks tervik ja kui kohus selle kinnitab, siis on sellega kinnitatud kõik summad, mis selles on märgitud, muu hulgas ka

§ 146alusel tehtavate väljamaksete summad.

26. Hageja vaidlusaluse nõude näol on tegemist korteriomandi majandamiskuludega ehk massikohustusega, mis kuulub väljamaksmisele

§ 146lg 1 p 3 alusel enne jaotise alusel raha väljamaksmist.

Põhjendatud ei ole vastuses apellatsioonkaebusele esitatud kostja seisukoht, et kuivõrd

§ 461

lg 2, mille kohaselt korteriomandi majandamiskulud on massikohustus, jõustus alles 23.03.2014, siis on hageja tuginenud apellatsioonkaebuses sättele, millele ta ei ole tuginenud hagis ja see ei ole TsMS § 631 lg 1 järgi lubatav. Hageja on hagis algusest peale toetunud asjaolule, et majandamiskulude arvete alusel arvestatud võlgnevus on massikohustuseks. Nii on hageja hagiavalduses muu hulgas märkinud, et lõpparuandest nähtuvalt on kostja teadvalt arvestanud endale tasu hageja võlanõude arvelt ja varasemalt kinnitatud tasumata massikohustuse täitmise asemel (hagiavalduse lk 6). Hageja peab vaidlusalust summat õigustatult massikohustuseks, kuna

§ 148

lg 1 p 2 järgi on võlgniku poolt täitmata lepingutest tulenevad kohustused, kui haldur on jätkanud kohustuse täitmist, massikohustused. Pooltel ei ole vaidlust, et vaidlusalune majandamiskulu tekkis pärast pankroti väljakuulutamist. Seda tõendab ka asjaolu, et majandamiskulu summas 3374,96 eurot oli märgitud jaotusettepanekusse

§ 146alusel väljamakstava kohustusena.

Asjaolu, et hageja on viidanud

§ 461

lg-le 2, s.o sättele, mis ei kehtinud vaidlusaluse kohustuse tekkimise ajal, ei tähenda seda, et hageja oleks sellega esitanud uue asjaolu või aluse oma nõudele, vaid tegemist on hageja poolt antud õigusliku kvalifikatsiooniga (hinnanguga), millega kohus tulenevalt TsMS § 436 lg 7 järgi seotud ei ole. 27. Pärnu Maakohtu 14.01.2013 lõpparuande kinnitamise määruse (tl 21-29) kolmandalt leheküljelt nähtuvalt esitas pankrotihaldur 19.12.2012 kohtule kinnitamiseks lõpparuande. Kuna võlausaldajad, sh ka hageja, lõpparuandele vastuväiteid ei esitanud, kinnitas maakohus 14.01.2013 määrusega lõpparuande esitatud kujul. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema poolt kohtule kinnitamiseks esitatud lõpparuandes kajastus täitmata massikohustusena hageja poolt nõutav summa 2205,78 eurot. Lõpparuande kinnitamise määruse kuuendal leheküljel kajastub hageja nõue teise järgu nõudena. Hageja tõendas oma väiteid selle kohta, et kostja esitas lõpparuandes kohtule valeandmeid, lõpparuannet kinnitava määrusega. Kostja viited sellele, et lõpparuande kinnitas pankrotitoimkond, mis kajastub vastavas protokollis, ei ole asjakohased. Pankrotitoimkonna koosoleku protokollist ei ole võimalik teha 7

§ 146alusel väljamakstava nõudena 2205,78 eurot.

28.

§ 63

lg 1 järgi haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle hüvitama. Esitatud asjaoludest on tuvastatav, et haldur rikkus oma kohustust, jättes lõpparuandes märkimata ja välja maksmata KV Halduskoda OÜ-le 2205,78 eurot, mis oli maakohtu 18.10.2012 määrusega kinnitatud jaotusettepanekus väljamakstavana

§ 146alusel.

Apellandi väitel rikkus haldur oma kohustusi ka sellega, et märkis lõpparuandesse

§ 146

alusel väljamakstava kuluna halduritasu summas 2505,78 eurot, tagades sellega massikohustuse arvel omale suurema halduritasu. Väide on sisuliselt õige, sest haldur ei saa endale välja maksta halduritasu enne, kui ei ole välja makstud raha järjekorras eespool olevate nõuete alusel (

§ 146lg 1 punktid 1-4).

Kuna massikohustus jäi osaliselt täitmata ja vastav summa välja maksmata, siis saabki iseenesest teha järelduse, et haldur sai tasu välja maksmata jäänud massikohustuse arvel. Käesoleval juhul tuleks siiski täpsustada, et hagejale tekkis kahju mitte halduritasu määramise tõttu, vaid halduri poolt massikohustuse täitmiseks väljamakse tegemata jätmise tõttu. 29. Pankrotitoimkonna koosoleku protokollist (tl 31-35) nähtub, et pankrotivarast

§ 146alusel tehtavate väljamaksetena hageja vaidlusalust nõuet ei kajastatud.

Kostja väitel ei olnud alust lõpparuandes vaidlusalust nõuet märkida, kuna lõpparuanne oli sellisel kujul heaks kiidetud pankrotitoimkonna 13.-17.12.2012 koosoleku protokolliga, kusjuures hageja seaduslik esindaja, kes oli pankotitoimkonna liige, hääletamisest osa ei võtnud. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et pankrotitoimkond oli lõpparuande heaks kiitnud, ei välista halduri vastutust lõpparuandes kajastatud andmete õigsuse eest ega kõrvalda kohustuse rikkumist. Pealegi eitab hageja, et IK, olles hageja seaduslik esindaja ja ühtlasi pankrotitoimkonna liige, oleks olnud teadlik nimetatud koosolekust ja kostja ei ole tõendanud, et IK nimetatud koosolekust teadlik oli. 30. Ringkonnakohus märgib, et lõpparuandele vastuväite esitamata jätmine ei välista iseenesest halduri vastutust kahju tekitamise eest massikohustuse võlausaldajale, vastasel juhul muutuks

§ 63

lg 1 sisutühjaks.

§ 163

lg 2 sätestatud vastuväite tähtaegselt esitamata jätmine toob

§ 164

lg 2 järgi kaasa üksnes edasikaebeõiguse kaotamise pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale, kuid ei välista kahjunõuet halduri vastu. Ka ei ole vastuväite esitamata jätmine lõpparuandele ringkonnakohtu hinnangul käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades aluseks VÕS § 139 lg 2 kohaldamisele. Hageja seadusliku esindaja e-kirjaga (tl 30) loeb kohus tõendatuks, et hageja seaduslik esindaja on palunud lõpparuande edasikaebe tähtaja jooksul kostjalt informatsiooni, kas jaotusettepanek on kohtu poolt kinnitatud. Kirjast on võimalik järeldada, et selleks hetkeks ei olnud IK teadlik ei jaotusettepaneku kinnitamisest kohtu poolt 18.10.2012, lõpparuande esitamisest kohtule kinnitamiseks 19.12.2012 ega kohtu lõpparuande kinnitamisest 14.01.

1. Kostja ei ole oma väiteid hageja seadusliku esindaja kui pankrotitoimkonna liikme informeerimisest tõendanud.
2. Hagejale on halduri kohustuse rikkumisega (massikohustusena võlgnetava summa välja maksmata jätmine) tekkinud kahju, kuna pankrotivara realiseerimisest saadud raha on välja makstud ja pankrotivõlgnik on käesolevaks ajaks registrist kustutatud. Vaidlust ei ole poolte vahel asjaolus, et hageja massikohustus 2205,78 eurot jäi täitmata ja sellest tulenevalt on hagejale tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1). Kui haldur oleks massikohustuse lõpparuandes märkinud ja hagejale vastava väljamakse teinud, ei oleks hagejal kahju tekkinud (VÕS § 127 lg 4). Kostja ei ole tõendanud, et ta ei 8

§ 163

tulenevalt koostab lõpparuande haldur ja ta vastutab lõpparuandes kajastatud andmete õigsuse eest. Seega on hageja nõue põhjendatud ja kostjalt kuulub väljamõistmisele kahju hüvitis 2205,78 eurot (

§ 63lg 1 alusel).

1. Puudub vaidlus, et kostja ei ole kahju hagejale hüvitanud. Poolte e-kirjavahetusest (tl 36) nähtuvalt pidi hageja saama teada talle tekkinud kahjust 04.03.2013, kui kostja talle lõpparuande edastas. Hageja pretensiooniga (tl 39-43) loeb kohus tõendatuks, et hageja nõudis kostjalt 17.04.2013 kahju 2205,78 euro hüvitamist, andes selleks tähtaja 15 päeva , s.o 02.05.
2. Kostja on vastanud 16.05.2013 e-kirjaga (tl 44), et ei näe endal kahju tekkimises süüd. Seega hiljemalt nimetatud kuupäeval pidi kostja olema teadlik hageja nõudest. Arvestades, et hageja andis kostjale 15 päeva nõude täitmiseks, tuleks lisada 16.05.2013 vastusele 15 päeva nõude võimalikuks täitmiseks. Nimetatust tulenevalt järeldab ringkonnakohus, et hageja nõue muutus sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) 01.06.
3. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudelt seadusjärgses määras (VÕS 113 lg 1 II lauses sätestatud määras) alates 17.04.
4. Kuivõrd kostja ei ole oma rahalist kohustust täitnud, on hageja nõue viivise osas osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele VÕS 113 lg 1 alusel. Kostja ei ole viivise nõudele vastuväiteid esitanud ega selle vähendamist taotlenud.
5. Ringkonnakohus arvestab viivise välja otsuse tegemise kuupäeva seisuga (16.05.2013 25.11.2016) (TsMS § 367 II lause). Kostja on olnud viivituses oma kohustuse täitmisega kuni kohtuotsuse kuulutamiseni kokku 1289 päeva. Viivise arvestuskäik (võlaperiood, % aastas, % päevas, summa päevas, perioodis Päevi, perioodi summa) on järgmine: 16.05.2013 - 30.06.2013; 8,75; 0,023973; 0,52878; 46; 24,324018 01.07.2013 - 31.12.2013; 8,5; 0,023288; 0,513675; 184; 94,5162 01.01.2014 - 30.06.2014; 8,25; 0,022603; 0,498567; 181; 90,240627 01.07.2014 - 31.12.2014; 8,15; 0,022329; 0,492523; 184; 90,624232 01.01.2015 - 30.06.2015; 8,05; 0,022055; 0,48648; 181; 88,05288 01.07.2015 - 31.12.2015; 8,05; 0,022055; 0,48648; 184; 89,51232 01.01.2016 - 30.06.2016; 8,05; 0,021995; 0,485151; 182; 88,297482 01.07.2016 - 24.11.2016; 8; 0,021858; 0,482138; 147; 70,874286 Kokku kuulub kostjalt seisuga 25.11.2016 väljamõistmisele viivis 636,44 eurot hageja kasuks. Alates 26.11.2016 kuulub viivis väljamõistmisele protsendina põhinõudest 2205,78 eurot VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Viivisenõue jääb rahuldamata 23,8 euro ulatuses, mis moodustab alla ühe protsendi hagi rahuldatud osast.
6. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Ringkonnakohus poolte menetluskulusid kindlaks ei määra ega neid pooltelt välja ei mõista. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-142-15, p 22 ja 23). /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 9