2-16-8952/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017.a, Tartu Tsiviilasja number 2-16-8952 Tsiviilasi Irina Aljošina hagi Korteriühistu Viru 22A vastu kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind apellatsiooniastmes 582,17 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. novembri 2016.a otsus (
3. detsembri
4. a täiendav otsus) Menetluse alus ringkonnakohtus KÜ Viru 22A apellatsioonkaebus Menetlusosalised Apellant (kostja): Korteriühistu Viru 22A (reg kood 80378994), lepinguline esindaja Jüri Sakkart Vastustaja (hageja): Irina Aljošina (IK XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jevgeni Šimonjuk Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda KÜ Viru 22A apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu
5. novembri 2016.a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-16-8952 menetlusse võtmisest ja lugeda apellatsioonkaebus tagastatuks KÜ-le Viru 22A. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ASJAOLUD
6. Viru Maakohus tegi
7. novembril
8. a tsiviilasjas nr 2-16-8952 otsuse, millega rahuldas osaliselt Irina Aljošina hagi korteriühistu Viru 22A vastu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1 582,17 eurot kahju hüvitamiseks. Maakohus tegi
9. detsembril
10. a asjas täiendava otsuse, millega täiendas kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Kohtuotsuse resolutsioonis on ekslikult märgitud, et kohus täiendab Viru Maakohtu
11. oktoobri
12. a kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-16-8952, ehkki asja materjalidest nähtuvalt toimus
13. oktoobril
14. a tsiviilasjas kohtuistung, kohus tegi otsuse
15. novembril
16. a. Korteriühistu Viru 22A esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
17. novembri
18. a otsuse tühistamist ja asjas uue lahendi tegemist, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohus leiab, et KÜ Viru 22A apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu
20. novembri
21. a otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
22. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Käesoleval juhul on apellatsioonkaebuse hind 582,17 eurot, millises osas maakohus hagi rahuldas. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
23. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja hindab tõendeid maakohtust erinevalt, ei tähenda automaatselt, et maakohus on rikkunud asja lahendamisel menetlusnormi või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme. Ringkonnakohus märgib, et korteriomaniku ja korteriühistu vaheline suhe ei ole käsitatav lepingulise suhtena, kuid maakohus ei ole seda ka lepingulise suhtena kvalifitseerinud ning apellatsioonkaebuses toodud etteheited on selles osas asjakohatud. Samuti ei ole alust heita maakohtule ette üllatusliku kohtulahendi tegemist VÕS § 115 kohaldamisel, kuna VÕS § 115 näol on tegemist üksnes kõige üldisema kahju hüvitamist reguleeriva sättega, mis hõlmab nii lepingust kui ka lepinguvälisest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumist. Muuhulgas hõlmab VÕS § 115 lg 1 korteriomaniku kahju hüvitamise nõudeid korteriühistu vastu maja haldamisega seotud kohustuste rikkumise tõttu. Korteriühistul on KOS § 15 lg-te 5 ja 6 järgi mh kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-61-14, p 30). Maja haldava korteriühistu tegevusetus, 2 sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine, võib olla omakorda tema solidaarse vastutuse aluseks (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-12-13, p 51). Korteriühistu ei saa jääda passiivseks, vaid tal lasub hoolsuskohustus kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh lekkeid. Korteriomanikul, kelle korteriomandi reaalosa torustik läbib, on lisaks kohustus teavitada teisi korteriomanikke (olgu ka valitseja või korteriühistu vahendusel) torustikust lähtuvatest ohtudest, sh torustiku amortiseerumisest ja lekkimisest. Korteriomanike ühine kohustus on tagada, et elamu tehnosüsteemid oleksid korras. Sellest tulenevalt on korteriomanikud kohustatud kontrollima tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendama puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduse kõrvaldamiseks, sh andma nõusoleku selleks vajalike otsuste vastuvõtmiseks või kokkulepete sõlmimiseks ja kulude kandmiseks (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-116-11, p 23). Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul rahuldas maakohus hagi üksnes osaliselt ning seega jäi purunenud torustikust tulenenud veelekkega kaasnenud kahju ca 35 % ulatuses hageja enda kanda. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust võimalus, et kahju eest võib olla vastutav ka korteri nr 11 omanik. Kui oma kohustusi on rikkunud nii korteriühistu kui ka teine korteriomanik, siis on korteriühistu jt vastutavate isikute vastutus solidaarne (vt VÕS § 137 lg-t 1). VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja omal valikul esitada nõude ka üksnes ühe solidaarvõlgniku vastu. Seega ei tule ühe solidaarvõlgniku vastu hagi esitamise korral kontrollida, kas ka teise potentsiaalse solidaarvõlgniku puhul on nõude rahuldamise eeldused täidetud. Solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid reguleerib VÕS § 69, sh tekib kohustuse täitnud solidaarvõlgnikul tagasinõue teiste võlgnike vastu, v.a talle endale langevas osas. Eeldatakse solidaarvõlgnike osade võrdsust.
24. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. Apellant on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud
25. jaanuaril 2017.a riigilõivu 175 eurot. Arvestades apellatsioonkaebuse hinda kuulus tegelikult tasumisele 125 eurot, seega on riigilõivu tasutud 50 eurot nõutavast enam. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele kui apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse. Ringkonnakohus selgitab, et apellandil on TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 6 alusel õigus taotleda ringkonnakohtult apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 175 euro tagastamist kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3