) § 34 lg-le 1 on hariduse omandamise võimaldamise eesmärk on kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist. Sama §-i lg 3 kohaselt kindlustab vanglateenistus üldhariduse ja kutsehariduse omandamiseks ja tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse läbiviimiseks vajalike üldotstarbeliste ruumide ning õppeklasside ja -töökodade olemasolu, samuti tööpraktika võimaluse vanglas õpetatavatel erialadel.
lg 6 kohaselt vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel. Vastavalt
lg-le 1 võimaldatakse kinnipeetaval omandada kutseharidus, samuti osaleda tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituses, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kutsehariduse andmisel eelistatakse erialasid, mis on vabaduses nõutavamad. Kui kinnipeetavale ei koostata käesoleva seaduse § 16 lõike 1 kohaselt individuaalset täitmiskava, otsustatakse kinnipeetava kutsehariduse ja tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadusest.
lg 1 p 4 kohaselt kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava, milles nähakse muuhulgas ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus. Sama §-i lg 2 kohaselt arutatakse kinnipeetava individuaalset täitmiskava kinnipeetavaga. Arvestades kaebaja karistuse kestust 17.12.2015-15.06.2017 on kaebajale koostatud vangla poolt ja 23.03.2016 kinnitatud individuaalne täitmiskava (ITK; tl 11-12), milles aga hariduse omandamist ette ei ole nähtud. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-31-12 märkinud järgmist: „Õigus haridusele on sätestatud põhiseaduse § 37 esimeses lauses ning
lg 1 ja § 35 lg 2 annavad kinnipeetavale võimaluse omandada üldkeskharidus.
lg-st 6 tuleneb aga vanglale kohustus aidata kaasa kinnipeetava hariduse omandamisele.“. Sarnaselt viidatud kohtuasjale on kinnipeetaval võimalus omandada ka kutseharidust ning vanglal lasub
34 lg 6 ja § 36 lg 1 alusel kohustus aidata kaasa kinnipeetava hariduse omandamisele. Riigikohus on samas kohtuasjas märkinud, et kui kinnipeetava ITK-s puudub üldkeskhariduse omandamise jätkamise kohta vastav märge, ei ole kinnipeetaval võimalik jätkata õpinguid üldkeskhariduse omandamiseks. Kinnipeetavale hariduse omandamise võimaldamine on vangla kaalutlusotsus. ITK muutmisel lasub vanglal seega kohustus kaaluda, kas eelnevas ITK-s ettenähtud õppimisvõimaluse muutmiseks esinevad olulised vajadused ja kas ITK muutmine kaalub üles kinnipeetava õiguse jätkata juba alustatud õpinguid. Kolleegium peab seetõttu asjakohaseks ITK vaidlustamist üldkeskhariduse omandamise osas. Samuti on Riigikohus märkinud, et täitmiskava kinnitades seob vangla end selles kirjeldatud täideviimisprogrammiga. Seega on kohtupraktikas aktsepteeritud ITK vaidlustamist hariduse omandamisega seonduvalt. Seetõttu pidanuks kaebaja puutuvalt tema hariduse omandamisega vaidlustama tema suhtes kinnitatud ITK-d, mida kaebaja aga teinud ei ole. Kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda vaid tema täitmiskavas tema suhtes märgitud abinõude realiseerimist (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2009, § 16 komm. 5.1). 2 Arvestades, et kaebaja ei ole kehtivat ITK tema hariduse omandamise osas vaidlustanud, kaebaja ei väida, et ta pole saanud IKT arutamisel osaleda (
lg 2), siis ei ole kaebajal käesoleval juhul võimalik nõuda vanglalt kutsehariduse omandamist. 9. Kohus selgitab lisaks, et kinnipeetaval puudub ka subjektiivne õigus nõuda kutsehariduse omandamist talle meelepärases valdkonnas, kuna vanglale on kutsehariduse andmise valdkondade valimisel jäetud seadusandja poolt teatud valikuruum, kuivõrd
lg 1 teise lause kohaselt eelistatakse kutsehariduse andmisel erialasid, mis on vabaduses nõutavamad. Veel märgib kohus, et Justiitsministri 31.05.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 1 lg 1 kohaselt on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Tallinna Vangla on kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel kaalunud hariduse omandamise vajadust ning on leidnud, et hariduse omandamise vajadus ei ole kaebaja põhjusriskiks. 10. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.