, § 48911- 48913, § 50870- 50872, § 50874 kohus määras: Tunnistada
lg 1 p 1 ja § 50872 alusel lubatavaks Soome Vabariigi Salpausselkä prokuratuuri (Salpausselän syyttäjänvirasto) 22.08.2015 otsuse nr 634S/12250/2015 täitmine Eesti Vabariigis Urmas Priske suhtes. Urmas Priskele 22.08.2015 otsuse nr 634S/12250/2015 alusel mõistetud rahaline karistus summas 115 (ükssada viisteist) eurot pöörata
Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank – EE932200221023778606; SEB Pank – EE891010220034796011; Nordea Bank – 17001577198 või Danske Bank – EE
) § 4896 lg 3 järgi on kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel lubatud, kui puuduvad käesoleva seadustiku §-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei esine
§-s 436 sätestatud keeldumise aluseid ning on täidetud
§-s 477 sätestatud tingimused. Esmalt märgib kohus, et kuivõrd rahvastikuregistri kohaselt kui ka kohtule esitatud tunnistuse kohaselt on Urmas Priske elukohaks Rapla maakond, Märjamaa vald, Märjamaa alev, Muru tänav 6-10, siis on Pärnu Maakohtul käesoleval juhul
lg 1 p-st 1 tulenevalt pädevus otsustada isiku suhtes tehtud otsuse tunnustamise ja täitmise üle. Taotluse kohaselt on asja menetletud kirjalikult ning kohtule esitatud tunnistuses kinnitatakse, et asjaomast isikut teavitati otsuse teinud riigi seaduse kohaselt isiklikult või vastavalt siseriiklikule õigusele pädeva esindaja kaudu tema õigusest asi vaidlustada ja sellise õiguskaitsevahendi tähtaegadest. Trahv ja informatsioon isiku õigusest trahvi vaidlustada sai U. Priske isiklikult kätte. U. Priske ei ole trahvi vaidlustanud. Aegumise tähtaeg 21.08.2020.
järgi on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus teatud süütegude eest, mille hulka kuuluvad ka liiklussüüteod. Käesoleval juhul on kohtule esitatud tunnistuses Soome Vabariigi poolt märgitud, et Urmas Priske poolt toime pandud süüteo puhul on tegemist liiklussüüteoga, sh süüteoga, mis seondub töö- ja puhkeaja nõuetega, sõiduaja nõuetega ja autoveol ohuga seonduvate nõuetega. U. Prisket on karistatud selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit ületades kiiruse piirangut 32 km/h. Seega on U. Priske karistatud liiklussüüteo eest, mille karistatavust Eesti seaduste järgi kontrollima ei pea.
lg 2 kohaselt on muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuritegude puhul Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud üksnes juhul, kui vastav tegu on Eestis kuriteona karistatav. Kirjeldatud asjaoludel toimepandud süütegu on Eesti Vabariigis käsitletav väärteona ning kvalifitseeritav liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vastavalt karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 47 on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Seega saab Eestis mõista juhtimisõiguseta sõitmise rikkumise eest karistuseks rahatrahvi kuni 400 eurot. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Urmas Priskele Soome Vabariigi Salpausselkä prokuratuuri (Salpausselän syyttäjänvirasto) poolt nimetatud rikkumise eest karistuseks mõistetud 115 eurot ei ületa Eesti Vabariigis nimetatud rikkumiste eest ettenähtud karistuste maksimaalset määra ning seetõttu ei kuulu Soome Vabariigis Urmas Priskele mõistetud rahaline karistus vähendamisele
Kohtu hinnangul ei esine antud asjas ka välisriigi kohtulahendi tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid
Sealjuures on kohtule esitatud tunnistuses märgitud, et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud ja sellist otsust, mis on väljastatud, ei ole täidetud. Vastavalt
lg 1 p-le 4 võib täitev riik sisse nõutud rahalise karistuse või rahatrahvi summat vähendada riigisisese õiguse kohaselt sama liiki tegude eest sätestatud rahalise karistuse või rahatrahvi maksimaalse summani.
lg 1 sätestab, et kui otsust ei ole võimalik täielikult või osaliselt täita, asendatakse see vangistuse, aresti või üldkasuliku tööga Eesti karistusseadustiku kohaselt. Asendamine on lubatud üksnes juhul, kui taotlev riik sellist asendamist on lubanud. Vastav luba peab olema märgitud rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistusel. Kohtule esitatud tunnistusel on märgitud, et juhul, kui rahalise karistuse määramise otsust ei ole võimalik tervikuna või osaliselt täita, ei luba otsuse teinud riik täidesaatval riigil kohaldada alternatiivseid meetmeid. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning lähtudes
lg 1 p 1 ning § 50872, asub seisukohale, et Soome Vabariigi Salpausselkä prokuratuuri (Salpausselän syyttäjänvirasto) poolt 22.08.2015 tehtud otsuse täitmine tuleb tunnistada lubatavaks.
alusel rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha kantakse Eesti riigituludesse. Seega tuleb Urmas Priskele Soome Vabariigi Salpausselkä prokuratuuri (Salpausselän syyttäjänvirasto) 22.08.2015 tehtud otsusega määratud rahaline karistus summas 115 eurot kanda Eesti riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.