Obsah (7)

§ 168§ 70§ 371§ 392§ 86§ 75§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-5698 Tsiviilasi

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Määruse kohaselt on kostja Venemaa Föderatsiooni kodanik ning kostja elukoht on Venemaa Föderatsioonis. Kohus on edastanud kostja e-postile päringu asja lahendamiseks Eesti kohtus, kuid kostja ei ole päringule vastanud.

§ 70

lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kuna kostja elukohaks on Vene Föderatsioon, tuleb kohtualluvuse määramisel juhinduda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades kohtualluvuse sätetest (edaspidi Eesti - Vene õigusabileping). Eesti - Vene õigusabilepingu art 21 p 1 kohaselt kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Leping võlgnevuse nõude kohtualluvuse osas üldpõhimõttest kõrvale kalduvaid kohtualluvuse erinorme ette ei näe. Rahvusvahelise kohtualluvuse järgi ei allu tsiviilasi Eesti kohtule ning maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 2; § 372 lg 7 ja § 75 lg-te 1, 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. detsembri 2016 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega saata tsiviilasi tagasi Viru Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja leiab, et Eesti - Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 sätestab põhireeglit, mille kohaselt nii Eesti kui ka Venemaa kohtud on pädevad arutama tsiviilasju olenemata sellest, kas kostja elukoht on Eestis või Venemaal. Hageja viitab Tartu Ringkonnakohtu
3. augusti 2016 määruse punktile 12 käesolevas asjas, mille kohaselt Eesti - Vene õigusabileping võimaldab käesolevas asjas kohtumenetlusel toimuda kas Eesti Vabariigis või Vene Föderatsioonis. Hageja on seisukohal, et kohtul ei olnud menetluslikku vajadust küsida kostjalt kirjalikku nõusolekut asja lahendamiseks Eesti kohtus. Kohtul puudus menetluslik vajadus küsida hagejalt taotlusi kostja arvamuse väljaselgitamiseks kohaldatava õiguse osas, kuna

§ 392

lg 1 p-st 41 tulenevalt kuulub asja lahendamisele kohaldatava õiguse küsimuse väljaselgitamine kohtu eelmenetluse ülesannete hulka.

§ 70

lg 2 tagab välislepingute primaarsuse.

§ 70

lg 3 sätestab, et välislepingust tulenevad erandid võivad olla kehtestatud seadusega. Käesolevas asjas kohaldatav erisus on kehtestatud

§ 86lg-s 1.

Antud norm määrab, et kui isiku elukoht või asukoht on 2 välisriigis, võib varalise nõudega hagi esitada tema vastu ka vara, mille suhtes nõue esitatakse, asukoha järgi või isiku muu vara asukoha järgi. Täiendav erand on kehtestatud

§-s

1. Hageja on seisukohal, et viidatud normid on koostoimes suunatud sellele, et vältida olukorda kus välismaalased, kes soetasid vara, sh korteriomandi Eestis, looksid olukordi, milles pole võimalik pöörduda Eestis soetatud varaga seotud võlaõiguslike nõuete sissenõudmiseks Eesti kohtusse. Majandamis- ja kommunaalkulude sissenõudmine naaberriigi kohtu kaudu raskendab ebamõistlikult korteriühistu olukorda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
3. detsembri 2016 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.
4. Maakohus jättis vaidlustatud määrusega hagiavalduse menetlusse võtmata

§ 371lg 1 p 2 alusel, kuna asi ei allu Eesti kohtule.

Hageja leiab, et

§-st 88 ja § 86 lg-st 1 tulenevalt on Eesti kohus pädev asja lahendama. Kohtu üldine kohustus kontrollida rahvusvahelist kohtualluvust tuleneb

§ 75lg-st 1.

Kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, peab kohus

§ 371lg 1 p 2 alusel keelduma hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tuleneb, et rahvusvahelised lepingud omavad prioriteeti riigisiseste seaduste (sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku) suhtes. Eesti - Vene õigusabilepingu art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. See käib ka vastavalt kummagi lepingupoole seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta. Ringkonnakohtu hinnangul saab Eesti - Vene õigusabilepingu art 1 alusel asuda seisukohale, et õigusabileping saab kohaldamisele tulla üksnes juhul, kui mõni menetlusosalistest omab Venemaa kodakondsust. Lähtudes tsiviilasja materjalidest, et ole ringkonnakohtul alust kahelda, et kostja on Venemaa kodanik. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele Eesti - Vene õigusabileping. Seega on ebaõige määruskaebuse esitaja väide, et Eesti kohtu pädevus asja lahendamiseks tuleneb

§-st 88 või § 86 lg-st

2. Eesti - Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Eesti rahvastikuregistris puuduvad kostja kohta andmed. Korteriomandi asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse (tl 81) kohaselt on kostja elukohaks XXXXXX Venemaa Föderatsioon. Seega on maakohus õigesti leidnud, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama.
3. Kuivõrd ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke