) § 330 lg 1 kohaselt tuleb tõendid esitada kohtule enne eelmenetluse lõppemist. Kostja ei ole seda teinud. Samuti ei ole kostja põhistanud, miks ei ole ta tõendeid varem esitanud. Seega jätab kohus tähelepanuta kostja 16.03.2016 esitatud tõendid. Olgugi, et T.P. on esitanud vastuolulisi seisukohti võlgnevuse olemasolu ja selle tunnistmaise kohta, leiab kohus, et vaidlust ei saa olla selles, et kostja võlgneb hagejale 3000 eurot. Aluseid kostja esitatud taotluse alusel hagi läbivaatamata jätmiseks (
) kohtu hinnangul ei esine ja seetõttu tule vastav taotlus jätta rahulmdamata.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud Eesti Advokatuuri aukohtu 18.06.2015 määruse (tlk 32-36), millest tuleneb, et kostja kohustub tasuma hagejale 12 000 eurot hüvitist osamaksetena ja viivitamise 3 korral viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt. Kohus leiab, et nimetatud dokument on käesolevas menetluses käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 tähenduses. T.P. on tunnistanud võla olemasolu OÜ Advokaadibüroo Aivar Pilv ees. Kehtib eeldus, et võlatunnistuses lubatud kohustus tuleb täita. T.P.l tulnuks tõendada, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. T.P. on aga kohtumeneltuses avaldanud, et tunnistab 18.06.2015 advokatuuri määrusega kinnitatud kokkulepet hüvitise tasumise kohta ja täidab seda (tlk 58). Seega ei saa olla vaidluse all asjaolu, et T.P.l tuleb OÜ-le Advokaadibüroo Aivar Pilv kompromisslepingu alusel tasuda 3000 eurot. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. 18.06.2015 Eesti Advokatuuri aukohtu määrusega kinnitatud kompromissi kohaselt tulnuks T.P.el tasuda 12 000 eurot järgmiselt: 1) 3000 eurot 5 tööpäeva jooksul alates kompromissi allkirjastamisest; 2) 1500 eurot 25.07.2015; 3) 1500 eurot 25.08.2015; 4) 1500 eurot 25.09.2015; 5) 1500 eurot 25.10.2015; 6) 1500 eurot 25.11.2015 ja 7) 1500 eurot 25.12.2015 (tlk 34). T.P. tasus kokkuleppe kohaselt 3000 eurot 17.06.2015 ja 1500 eurot 24.07.2015. Järgmise makse teostas kostja 9.10.2015 summas 150 eurot selgitusega „viivised“. Selleks ajaks oli sissenõutavaks muutunud põhivõla suuruseks 3000 eurot. Hageja oli vastavalt kokkuleppele (tlk 34) arvestanud ka viivist 44,25 eurot. Laekunud maksest arvestas hageja 44,25 eurot viivise katteks ning 105,75 eurot kolmanda osamakse osaliseks katteks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust, esitas hageja 26.10.2015 avalduse maksekäsu kiirmenetluse alustamiseks ja nõudis T.P.lt sissenõutavaks muutunud osamaksete (1394,25 eurot augusti makse osaliselt + 1500 eurot septembri makse + 1500 eurot oktoobri makse) ja arvestatud viivise 29,75 eurot tasumist. Kostja tasus 4400 eurot 29.10.2015 selgitusega „vastavalt lepingule“, seega põhivõlgnevuse 4394,25 eurot ning viivistest 5,75 eurot. Viivistest jäi tasumata veel 24 eurot, kui T.P. teatas maksekäsu osakonnale, et kogu võlgnevus on tasutud. Ajaks, mil hagejal tuli esitada Tartu Maakohtule põhjendatud hagiavaldus, olid muutunud sissenõutavaks ka ülejäänud kaks osamakset. Vaidlust selles osas poolte vahel ei ole. Kostja väited, mille kohaselt on hageja käitunud pahatahtlikult, kuna on oodanud, mil kostja on viivituses kolme osamakse tasumisega ja alles siis esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse, on põhjendamatud. Samuti on põhjendamatu kostja väite, et ta ei teaostanud makseid kokkuleppe kohaselt seetõttu, et hageja ei kinnitanud makse laekumist ja kostja ei teadnud seetõttu, kas makse on teostatud või mitte. Sellist kohustust hagejal asja materjalidest nähtuvalt ei olnud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kostja kohustus tasuda 12 000 eurot kokkulepitud maksegraafiku alusel tulenes 18.06.2015 aukohtu määrusega kinnitatud kompromisslepingust. Kokkulepet selle kohta, et hageja oleks iga osamakse tasumise järel kinnitama võlgnevuse puudumist, ei olnud. Ka ei ole kostja sellisele pooltevahelisele praktikale viidanud. Kostjal oli kohustus tasuda kokkulepitud rahasumma hagejale. Kostja väited kompromissläbirääkimiste pidamisest on paljasõnalised ja tõendamata. Seega leiab kohus, et hageja enda kohustuseks oli jälgida maksegraafikut ja hoolitseda selle eest, et võetud kohustused saaksid õigeagselt täidetud. Ei ole põhjendatud süüdistada hagejat kostja enda kohustuse täitmata jätmisest tulenevate tagajärgede tekkimises. Seda, mil moel on hageja enda 4 käitumisega sundinud kostjat rikkuma omapoolset kohustust ja tekitanud hoopis kostjale kahju, kostja põhistanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal oli kohustus tasuda hagejale kindlaksmääratud osamaksetena 12 000 eurot, kuid kostja ei ole kohustust vastavalt kokkulepitule täitnud. Hagejal on seega õigus nõuda kohustuse täitmist, s.o tähtaegselt tasumata osamaksete summas 3000 eurot tasumist. Hageja nõue selles osas on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena 3000 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on viivisemääraks kokku leppinud 0,05% võlgnetavalt summalt päevas. Seega tuleb kohaldada kokkulepitud viivisemäära. Hageja on arvestanud viivist alates kohustuse kohasest täitmata jätmisest. Viivise arvestamisele kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kauks välja mõista kuni 28.12.2015 (v.a) sissenõutavaks muutunud viivis 49,50 eurot. Samuti tuleb välja mõista vastavalt taotlusele viivis 0,05% tasumata põhinõudelt päevas
Kohus märgib, et jätab tähelepanuta kõik poolte väited selle kohta, mis asjaoludel lahkus T.P. OÜ-st Advokaadibüroo Aivar Pilv või kuidas jõuti kompromissi sõlmimiseni aukohtus. Nimetatud asjaolud ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt asjassepuutuvad. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus andis 5.01.2016 määruses hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus märkis, et kui hageja ei esita menetluskulude nimekirja, loeb kohus, et hagejal ei ole tekkinud menetluskulusid käesolevas tsiviilasjas, v.a riigilõiv, mille suurus tuleneb seadusest. Hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, hagejat on menetluses esindanud seaduslik esindaja. Seega loeb kohus hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas üksnes riigilõivu. Hageja esitatud hagi hinnaks on 3597 eurot. Hagilt hinnaga 3597 eurot tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 325 eurot. Seega tuleb hageja menetluskulud summas 325 eurot kindlaks määrata ja
/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.