4-16-4772 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-16-4772 Kohtukoosseis Andres Parmas Vaidlustatud k

§ 209

lg 1 sätestab, et kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlase avalduse alusel oma määrusega aresti täitmisele pööramise edasi lükata. 4.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega võimaldati K. Kolesovil ära kanda talle mõistetud arest ositi, s.o vähemalt kahe päeva kaupa, kuid süüdlane ei täitnud kohtuotsust, suhtudes ükskõikselt temale pandud kohustustesse. Seda ilmestab ka asjaolu, et K. Kolesov esitas kohtule aresti täitmisele pööramise edasilükkamise taotluse alles siis, kui politsei hakkas teda taga otsima. Seejuures ei ole õnnestunud isikut tabada kohtule esitatud elukoha aadressil. Eeltoodu viitab sellele, et K. Kolesov on tahtlikult hoidunud kõrvale aresti kandmisest ja kohtul puudub veendumus, et edaspidi asub süüdlane vabatahtlikult aresti kandma. 4.
4. K. Kolesov ei too oma taotluses välja asjaolusid, mis takistasid tal täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti ega esita selle kohta tõendeid. Paljasõnaline väide, et karistuse täitmine osutus võimatuks tööalaste kohustuste tõttu, ei tingi taotluse rahuldamist. K. Kolesov teadis ka väärteo toimepanemise ajal, et tal on töökoht, kuid see ei takistanud tal süütegu toimepanemast. Aresti kandmise tähtaeg oli
5. detsember 2016 ehk K. Kolesovil oli piisavalt aega, et korraldada töökohustuste täitmine viisil, mis võimaldaks karistuse kandmist. MÄÄRUSKAEBUS
6. Pärnu Maakohtu
7. veebruari
8. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdlane K. Kolesov, kes palub aresti kandmise tähtaja edasilükkamist ja määratud aresti kandmist ositi, s.o kahe päeva kaupa. Süüdlane selgitab, et aresti kandmine järjest ei ole võimalik tööalaste kohustuste tõttu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et K. Kolesovi määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja maakohtu määruse tühistamiseks, põhjendades seda järgmiselt. 6.1.

§ 209lg 1 kohaselt teeb aresti täitmisele pööramise edasilükkamise otsustuse lahendit täitmisele pöörav kohus. Analoogselt Kr

MS §-ga 415 on tegemist reeglina ühekordse toiminguga, s.o otsuse täitmist ei lükata edasi korduvalt.

§ 212lg 1 küll näeb ette, et 17. peatükis 2

§ 209lg-s 1.

6.

1. Samuti märgib ringkonnakohus, et süüdlase selgitused selle kohta, et tal ei olnud võimalik aresti ära kanda Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega määratud tähtajaks, on paljasõnalised ja nende kinnituseks ei ole esitatud ühtegi tõendit. Tööalase hõivatusega ei saa õigustada kohtu määratud karistuse täitmata jätmist. K. Kolesovile oli määratud aresti kandmiseks kahe kuu pikkune tähtaeg, mis võimaldanuks süüdlasel korraldada tööalaste kohustuste täitmine viisil, mis tagaks karistuse kandmist. Mõistetud karistus peab avaldama nii üld- kui ka eripreventiivset mõju ega pea olema isiku jaoks mugav. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et isiku käitumine viitab kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise soovile. Muu hulgas ei ole politseil osutunud võimalikuks tabada süüdlast tema esitatud elukoha aadressil ja tema tegelik asukoht on teadmata.
4. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes

§ 194lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1 alusel jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 1.

veebruari 2017. a määruse muutmata ja süüdlase määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3