) § 656 lg 2 teise lause, § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2 alusel vaidlustatud maksekäsu ja saadab võlausaldaja nõude
¹ lg 4 esimese lause alusel hagimenetluse alustamiseks Harju Maakohtule.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet esitanud, teeb kohus määrusena maksekäsu summa sissenõudmise kohta.
lg 1 alusel võib võlgnik nõude vastu esitada makseettepaneku teinud kohtule vastuväite makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et vastuväite võib esitada makseettepanekule lisatud blanketil või muus vormis. Vastuväite põhjendamine ei ole vajalik. Maakohus tegi
lg 4 kohaselt võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta sama paragrahvi esimeses kolmes lõikes sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil.
lg 4 tekstist nähtuvalt on tegemist normiga, mis võimaldab kohtul lugeda tavalise elektronpostiga esitatud menetlusdokument piisavaks, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus. Selline norm soodustab tsiviilasja lahendamist mõistliku aja jooksul, sest elektronposti teel on võimalik dokumente edastada oluliselt kiiremini kui muude sidevahenditega. Seetõttu on
§-s 2 märgitud tsiviilkohtumenetluse ülesande tagamiseks soovituslik
Siiski on normi rakendamine kohtu õigus ja rakendamise eelduseks kahtluse puudumine saatja isikus (vt Riigikohtu 29. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12, p 8). 2
Käesoleval juhul tähendab see, et põhjendamatu on lugeda võlgniku vastuväide esitatuks vormipuudusega, aga kasutada sama e-posti aadressi järgnevalt võlgnikuga suhtlemiseks, sh lugedes makseettepaneku samal aadressil võlgnikule kättetoimetatuks. Maksekäsu kiirmenetluses sõltub makseettepaneku ja maksekäsu määruse tegemine ainuüksi sellest, kas võlgnik vaidleb makseettepanekule vastu või mitte. Sealjuures ei pea võlgnik vastuväidet põhjendama (
detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-14, p 13 teine lõik). Vastuväide võib olla vormivaba (
Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendamatult võlgniku tähtaegselt esitatud vastuväite makseettepanekule arvestamata ja tegi maksekäsu.
¹ lg 4 teise lause kohaselt maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on võlausaldaja pädevaks kohtuks nimetanud Harju Maakohtu, millest tulenevalt annab ringkonnakohus asja üle pädevale kohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus võib avalduse saamisel kontrollida, kas asi allub talle kohtualluvuse reeglite järgi (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-22-14, p 14 esimene lõik).
lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 488¹ sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus menetluskulude jaotust ei märgi ja menetluskulusid kindlaks ei määra.
/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.