Kriminaalasi nr 1-15-10909 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.06.2016. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10909 (10230113204) Koht

§ 114

p 1, 5 (alates 01.01.2015.

§ 114

lg 1 p 1, 5) järgi üldmenetluses Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatav EVGENY MIRONCHENKO, isikukood: 37108232239; elukoht: XXXX, viibib vahi all Vanglas (XXXX); kodakondsus: VF; haridus: keskeriharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta; kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati: 01.02.2011. Harju Maakohtu otsusega

§ 184

lg 1;

§ 263

p 1, 3, 4;

§ 201

lg 1 järgi vangistusega 3 aastat 5 kuud, millest kuulus kohesele ärakandmisele 1 aasta 5 kuud vangistust ja ülejäänud karistuse osa, 2 aastat vangistust, jäi tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga; 11.07.2013. Harju Maakohtu otsusega

§ 1331

lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 2 aastat 1 kuu;

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu vangistust, karistuse kandmise algus 18.11.

1. 16.11.
2. ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud Harju Maakohtu 29.10.
3. määruse alusel, katseaja lõpp 18.12.2016.a.; ärakantud karistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, kandmata karistus 1 aasta 1 kuu 2 päeva. 1 Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: vahistamine alates 02.03.2016.a. Kaitsja Juho-Enn Aule RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Evgeny Mironchenko

§ 114

p 1, 5 (alates 01.01.2015.

§ 114

lg 1 p 1, 5) järgi ja karistada teda vangistusega 17 (seitseteist) aastat.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, moodustada liitkaristus eelmise, 11.07.2013.

Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse, 4 aasta 1 kuu vangistusega ning suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 18 (kaheksateist) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel arvata mõistetud liitkaristusest maha eelmise, s.o 11.07.2013.

Harju Maakohtu otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 15 (viisteist) aastat 6 (kuus) kuud 2 (kaks) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Evgeny Mironchenko’ kinnipidamisest, s.o alates 02.03.

1. Evgeny Mironchenko’ suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistad KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Evgeny Mironchenko’lt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras – 1075 eurot; - surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulud summas 393,57 eurot; - lasujäägi ekspertiisi kulud summas 360,46 eurot; - tulirelvaekspertiiside kulud summas 1260,66 eurot; - kiuekspertiisi kulud summas 438,43 eurot; - DNA-ekspertiiside kulud summas 2058,25 eurot; - määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 2587,68 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pangas, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank’is, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pangas või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank’is, maksekorraldusse märkida viitenumber 99916700044157 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-1510909, süüdistatava nimi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. DNA-ekspertiisi (akt nr GE-1078-10/3220) kulu summas 172,56 eurot – jätta riigi kand XXXXpoolt esitatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning VÕS § 1043 alusel mõista Evgeny Mironchenko’lt välja XXXXkasuks materiaalse kahju hüvitisena 628,32 eurot, mis tasuda XXXXarveldusarvele nr XXXX XXXX XXXX Swedbank. 2 Asitõendid ja salvestised: Toimiku juures olevad asitõendid, teabesalvestised: - 3 CD-plaati salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - kontoväljavõtted 1-l CD-plaadil, kirjavahetus vanglast – jätta kriminaalasja materjalide juurde; Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe 6, Tallinn) hoiul olevad esemed: - trikotaažmaskid, metallkang, minigrip-kotid, ümbrik – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - XXXX riietusesemed (3 jopet, tumedad püksid, must särk,) – tagastada XXXX; - XXXX kuulunud riietusesemed (jope, sh võti ja helkur, töökingad, nahkkindad, käekell) – tagastada XXXX; - sündmuskohalt ja surnukeha juurest võetud DNA-proovid, sündmuskoha jäljed, sündmuskohalt võetud esemed (kõrvitsaseemne koored, juuksekarvad, teibitükid, suitsukonid, pabertaskurätik, kiud, surnul seljas olnud riided – teksapüksid, aluspüksid, kingad, sokid, beež jope, pruun džemper, kivid kingatalla küljest; rahakott, võtmekimp, sigaretipakk, mobiiltelefon LG, paberitükid, tikutoos) hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - läbiotsimisel ära võetud kindlustuspoliisid, tingimuste leht; lepingud – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - sündmuskohalt võetud raketipüstoli rakett – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Hoiul PPA Põhja prefektuuri tagatiskontol: - XXXX taskust leitud sularaha summas 0,44 EUR – üle anda (tasuda) XXXX. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaada XXXX Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. I SÜÜDISTUSE SISU 08.03.
2. ajavahemikus alates kella 22:00 paiku kuni 09.03.
3. kella 06:00-ni, Maardus, Ringi 56 juures asuvas parkmetsas, tappis Evgeny Mironchenko XXXX , lüües teda pea piirkonda, üla- ja alajäsemetesse, mitme löögiga, kõva tömbi piiratud, pikliku löögipinnaga 3 esemega, milleks võis olla löömiseks kohandatud metalltraatidest nuut. Selliste löökidega põhjustas ta kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – põrutushaavad laubal ja juustega kaetud peanahal koos nahatüki väljarebimisega paremal pool kukla piirkonnas, vasaku käe II sõrme küüslüli lahtise killulise murru põrutus- rebimishaavaga sõrme sirutuspinnal, põrutushaava parema labakäe selgmisel pinnal, nahamarrastused mõlema labakäe selgmisel pinnal ning nahaalused verevalumid vasakul küünarvarrel, mõlemal labakäel ning paremas põlveõndlas ja põlveliigese välisküljel. Seejärel lasi tulirelvast kuuliga (kaliibriga 7-9mm) kaks eluohtlikku tervisekahjustust põhjustavat lasku, laskude järjekord ei ole tuvastata XXXX Lasuvigastustega põhjustas Evgeny Mironchenko kannatanule rindkeret läbistava kuulilaskevigastuse kuuli sisenemisavaga vasakul pool seljal VI roidevahemiku kõrgusel abaluujoone ja lülisamba kõrvaljoone vahelisel alal ning väljumisavaga paremal pool rinnal IV roidevahemiku kõrgusel koos vasaku kopsu üla(kesk) sagara vigastusega, kuulikanali suunaga tagant vasakult ette paremale; vigastuse tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust; Teise lasu tegi Evgeny Mironchenko kannatanule pea piirkonda kontaktlasuga kukla piirkonda, suunaga tagant ette, millega põhjustas killulise koljupõhimiku murru eesmises koljuaugus, joonmurrud koljupõhimikul ja vasaku kuklasagara, mõlema kiirusagara ja parema otsmikusagara lömastusega, kuuli peetumisega paremas otsmikusagaras ning nahaaluse verevalumiga parema silma laugudel. XXXX suri saadud vigastustesse lühikese ajavahemiku jooksul sündmuskohal ja tema surma põhjuseks oli rindkeret läbistav kuuli-laskevigastus. Evgeny Mironchenko pidi kannatanut elutähtsate organite s h pea piirkonda nuudiga lüües ja tulirelvast kannatanu pähe ja rindkeresse suunatud laskude tegemise käigus seadma eesmärgiks kannatanu tapmise ja teadma, et ta surm saabub, või vähemalt pidama seda võimalikuks, pannes seega teo toime kavatsetult. Seejuures, sellisel brutaalsel viisil nuudiga korduvalt kestvalt ja valu tekitavalt lüües, nii, et tekitas nahatüki väljarebenemise ja seejärel tulirelvast laskude tegemisega kannatanut tappes, väljendas Evgeny Mironchenko põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimelu kui väärtuse suhtes, pannes seega toime tapmise piinaval ja julmal viisil. Evgeny Mironchenko tappis seejuures kannatanu, tegutsedes ainelise kasu saamise eesmärgil, teades, et XXXX tegi tema enda ettepaneku peale 20.01.
4. kindlustusandjale Swedbank Life Insurance SE-le avalduse kindlustuslepingu sõlmimiseks ja nimetatud avalduse alusel väljastas kindlusandja elukindlustuse poliisi XXXX le, mille kohaselt XXXX elu kindlustati elukindlustuslepingu üldtingimuste alusel, elukindlustussummaks oli märgitud 1 000 000 krooni s o 63 911,65 EUR ja soodustatud isikuks, kellele kannatanu surmajuhtumi korral kindlustussumma 100 % välja mõistetaks, oli XXXX (ka XXXX) (i k XXXX), kes oli lähedastes suhetes Evgeny Mironchenkog Evgeny Mironchenko kasutas ära, et tema mõjusfääris oleva isiku vahendusel saab ta ise kindlustussumma väljamaksmisega varalist kasu, sealjuures elukindlustuspoliisi saamiseks mõjutas tema ise nii kannatanut kui ka soodustatud isikut kindlustusandja juurde pöörduma, väites, kannatanule, et tegemist on üksnes kindlustuskelmusega, mille tagajärjel ka kannatanu saab varalist kasu kuid ise ette nähes ja silmas pidades teo kujunemise asjaolusid, mis sõltusid üksnes temast – nimelt, kindlustuspoliisi kehtivuse ajal pani toime tapmise, eesmärgil saada osa XXXX surma korral kindlustusandja poolt väljamakstavast kindlustushüvitisest. Seega, Evgeny Mironchenko, tappes teise inimese piinaval ja julmal viisil ning omakasu motiivil, pani toime mõrva, s o

§ 114p 1, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015.

on sama tegu kuriteona kvalifitseeritav

§ 114lg 1 p 1, 5 järgi).

II MENETLUSE KÄIK 4 Käesolevas kriminaalasjas süüdistatav Evgeny Mironchenko end temale inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud ja tema seletused konkreetsete süüdistuste kohta on kajastatud järgnevalt kohtuotsuse alajaotuses III. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle kannatanu XXXX ; tunnistajad: XXXX , XXXX , XXXX , XXXX (end. XXXX, end. XXXX), XXXX, XXXX (end. XXXX), XXXX (end. XXXX), XXXX, XXXX, XXXX, XXXX , XXXX, XXXX, XXXX, XXXX; asjatundja XXXX ning süüdistatav Evgeny Mironchenko. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kohtuliku uurimise käigus esitas prokurör kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele: - sündmuskoha vaatlusprotokoll, fototabel /kd 1 t lk 3-19; 20-28/; - surnu ekspertiisiakt XXXX kohta, fotod, skeemid /kd 1 t lk 35-72/; - vaatlusprotokoll /kd 1 t lk 73-76/; - teabesalvestise vaatlusprotokoll, teabesalvestis CD-l /Kd 1 t lk 77-82/; - asitõendite vaatlusprotokoll, fototabel /kd 1 t lk 83-97/; - läbiotsimismäärus ja läbiotsimisprotokoll /kd 1 t lk 98-116/; - asitõendi vaatlusprotokoll /kd 1 t lk 117/; - läbiotsimismäärus ja läbiotsimisprotokoll /kd 1 t lk 129-130; 131-133; 164-168/; - asitõendi vaatlusprotokoll, fototabel /kd 1 t lk 134/; - asitõendi vaatlusprotokoll, fototabel /kd 1 t lk 169/; - läbiotsimisprotokoll, fototabel /kd 1 t lk 136-145/; - DNA-ekspertiisi akt /kd 2 t lk 18-47/; - lasujäägiekspertiisi akt /kd 2 t lk 89-91/; - DNA-ekspertiisi akt /kd 2 lk 127-134, 135/; - tulirelvaekspertiisi akt, õiend, akt /kd 2 t lk 94-99; 100; 101/; - tulirelvaekspertiisi akt /kd 2 t lk 102-108/; - tulirelvaekspertiisi akt /kd 2 t lk 112-118/; - kiuekspertiisi akt /kd 2 t lk 121-123/; - Swedbank Life Insurance SE päringud ja vastused päringutele /kd 4 t lk 1-2; 3-4; 5; 6-7; 8; 916; 17-20/; - AS Swedbank vastus päringule /kd 4 t lk 21-23/; - AS SEB panga vastus päringule /kd 4 t lk 110; 111; 115-128/; - Anna XXXX’ kahtlustatava kinnipidamise protokoll /kd 6 lk 3-6/; - vaatlusprotokoll /kd 6 t lk 8-25/; - Evgeny Mironchenko’ kahtlustatava kinnipidamise protokoll /kd 6 lk 87-90/; - asitõendite vaatlusprotokoll, fototabel /kd 6 t lk 94-107/; Muu iseloomustav materjal: - täiendav ekspertiisimäärus ja õiendid ekspertiiside maksumuste kohta /lk 48-49, 83-86, 183185, 211-217, 218-223/; - asitõendite hoiuruumi paigutamise aktid /lk 186-191/; - tõend isiku maksustatava tulu kohta /kd 6 lk 172-173/; - sularaha hoiule andmise määrus /kd 6 lk 192, 204/; 5 - karistusregistri teatis ja kinnipeetava andmed /t lk 229-230; 257-263/; - 11.07.

1. Harju Maakohtu otsus ja kokkulepe /lk 242-250 kokkulepe nummerdamata; kd KV 130-138; 139-142). - tsiviilhagi ning selle lisad ja Sotsiaalkindlustusameti pensioniameti tõend /kd 3 lk 37-41, 45/; - CD-plaadid salvestistega (sündmuskoha vaatlus ja kõnesalvestused politsei lühinumbrile), läbiotsimisel leitud dokumendid, elukindlustuspoliis, kahjukäsitlemise üldtingimused, ümbrik juriidiliste teenuste osutamise lepingu kohta; - kaitsjatasu puudutava dokumentatsioon /kd KV lk 100-119/. Antud tõendite avaldamisele pooled vastu ei vaielnud. Kohus järgnevalt nimetab kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendeid ja materjale, mis ei tulene süüdistusaktist või mille osas esines pooltel vastuväiteid, või mille puhul taotleti eeluurimisel antud ütluste avaldamist. 01.03.
2. kohtuistungil: Prokurör taotles avaldada ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu tunnistaja G. Filippovitš’i poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (kd 3 lk 52, 59) laused alates ,,umbes 1-2 nädalat’’ ja lõpeb „veel mingite inimestega’’ ja ,,jaanuaris 2010 XXXX rääkis’’ ja lõpeb ,,traumeerimise korral aitama’’. Kaitsja ütluste avaldamisele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja prokurör avaldas ülekuulamise protokollist (kd 3 lk 46-59) laused: „Umbes 1-2 nädalat tagasi mainis XXXX ise jutuajamises, et hakkas kauplema puruga, oletan, et see on narkootiline aine. Millal ta hakkas sellega tegelema, pole mulle teada, kuid oletan, et juba uuel aastal,
3. aastal. XXXX ei rääkinud mulle, kellelt ta „puru’’ saab, kuid viimasel ajal hakkas ta sageli mainima, et tal on kokkusaamine XXXX ja läks lühikeseks ajaks kuhugi är Millal täpselt XXXX puru sai, kus hoidis, kelle seas levitas, seda ma ei te Võin vaid öelda, et XXXX il hakkas pidevalt mobiiltelefon helisema ja ta kohtus pidevalt XXXX ja veel mingite inimestega’’. Teine vastuolu lk 59: „Jaanuaris 2010 XXXX rääkis, et keegi oli soovitanud, et ta kindlustaks oma elu ühele miljonile kroonile. XXXX ütles, et tal saab olema keegi elukaaslane, kelle nimele see kindlustussumma kirjutatakse. Samuti rääkis XXXX sedagi, et ta satub autoga avariisse ning vigastab endal midagi. Selle eest saab ta kohe 25 tuhat krooni, aga seejärel hakkab igakuiselt aasta jooksul saama 4.5 tuhat krooni. Kes nimelt hakkab olema XXXX i elukaaslane, seda XXXX ei öelnud, aga me ei küsinud k Samuti ei küsinud ma ka seda, miks ei võiks kindlustussummat saada keegi lähedastest sugulastest. Mõni päev pärast seda vestlust XXXX ütles, et ta peab sõitma panka ja sõlmima lepingu. Ta ei öelnud kellega või millisesse panka ta sõidab. Kui XXXX tagasi sõitis, siis ta ütles, et pangas töötav naisterahvas viibib praegu puhkusel ning väljub tööle alles nädala pärast. Mina sain sellest niimoodi aru, et jutt oli naisest, kes pidi pangas XXXX i elukindlustuse lepingu sõlmim Miks XXXX just nimelt seda naist ootas, seda mina ei te Samuti oli juttu ka sellest, et XXXXema, kes nagu hiljem selgus, et tema oligi just nimelt see elukaaslane, kes pidi saama miljon krooni pärast XXXX i surma, ta töötab mingisuguses haiglas, varem ta hooldas haigeid Maardu haiglas. Anna ema pidi XXXX it tema traumeerimise korral aitama.“ Prokurör taotles avaldada tunnistaja XXXX poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (kd 3 lk 66-73) tunnistajale meenutamiseks laused alates ,,pärast ema kõnet’’ ja lõpeb ,,tema vastas, et XXXX ’’, ja samuti algusega ’’tütar kuulis’’, lõpeb sõnadega ,,tütarlast XXXX ’’. Kaitsja ütluste avaldamisele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja prokurör avaldas ülekuulamise protokollist (kd 3 lk 66-73) laused: ,,Pärast ema kõnet helistas XXXX tütarlaps. 6 Telefonitorust kostuva hääle järgi oli kuulda, et XXXX helistas tütarlaps. XXXX ei maininud tema nime ja ma ei küsinud temalt selle tütarlapse nime. Ma ei kuulnud, mida nimelt rääkis tütarlaps XXXX telefoni teel. XXXX ütles talle, et ta varsti tuleb. Jutuajamine oli neil väga lühike. Pärast seda jutuajamist küsisin XXXX , kuhu ta läheb ja XXXX vastas, et läheb baari Flamingo, et tal on vaja kokku saad Ma küsisin kellega ja XXXX vastas, et tütarlapse ja poisig Ma küsisin, et mis poisiga ja tema vastas, et XXXX . Hiljem on ta rääkinud oma tütrega nendest kõnedest kinos. ,,Tütar kuulis, et telefonikõnede ajal nimetas XXXX tütarlast XXXX .’’ Prokurör taotles avaldada ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu tunnistaja XXXX poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (kd 3 lk 101) laused alates ,,mina 08.03.2012.a baaris’’ ja lõpeb sõnadega ,,olnud koos XXXX iga’’. ja ,,me jõudsime baari Flamingo’’ ja lõpeb sõnadega ,,me ei ole kunagi suhelnud“. Kaitsja ütluste avaldamisele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja prokurör avaldas ülekuulamise protokollist (kd 3 lk 95-102) laused: „Mina 08.03.
4. baaris Flamingo XXXX XXXX ei näinud. Kui ma 08.03.2010.a õhtul olin baaris Flamingo, siis ei rääkinud XXXX midagi sellest, et ta oli juba siin olnud koos XXXX iga.“ ja ,,Me jõudsime baari Flamingo tagasi umbes kell 01:45-01:
5. Tüdrukud tantsisid, mina seisin meie lauakese juures ja vaatasin tüdrukuid. Sel ajal tulid baari XXXX, XXXX, XXXX ja veel üks noormees, keda mina nägin esimest kord XXXX tean ainult nimepidi, kuid ma ei tunne teda ja me ei ole kunagi suhelnud.“ Prokurör taotles avaldada ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu tunnistaja XXXX poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (kd 3 lk 188-189) laused alates ,,umbes
6. aasta talvel’’ ja lõpeb sõnadega ,,XXXX ’’, lk 189 algab sõnadega ,,küsimus: millised suhted’’ ja lõpeb sõnadega ,, umbes
7. aasta jaanuaris-veebruaris’’. Kaitsja ütluste avaldamisele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja prokurör avaldas ülekuulamise protokollist (kd 3 lk 183-189) laused: „Umbes
8. aasta talvel, kui ma suhtlesin XXXX iga juba tihedamalt, tegi XXXX mulle ettepaneku lisa teenimiseks. Minu teenistuse mõte seisnes selles, et ma pidin kindlustama oma elu ja tervise teatud rahasumma peale, millest me eriti ei rääkinud. Kus täpselt ma end kindlustama pidin seda ma ei tea, sellest me ei rääkinud. Pärast seda, kui ma olen oma elu ja tervise kindlustanud, siis teeb keegi võltsitud dokumendid selle kohta, et olen midagi katki murdnud, näiteks käe või jal Selle eest oleksin ma pidanud saama kindlustuslepingu kohaselt mingisuguse rahasumma, vist käis jutt 30 000 kroonist. Selle raha oleksin ma pidanud saama kas kohe või osade kaupa, täpselt ma ei mälet Osa saadud rahast oleksin ma pidanud jagama XXXX iga, aga tema omakorda nende inimestega, kes oleks aidanud vormistada valedokumendid minu valetrauma koht Kes need inimesed on, seda ma ei te Ma ei tea, kas XXXX ise oli sõlminud sellise kindlustuslepingu oma elule selleks ajaks, kui ta mulle selle tegemist pakkus. Niivõrd kui ma tean, pakkus XXXX sedasama ka XXXX , võibolla veel kellelegi treeningukaaslastest. Mina keeldusin XXXX i pakkumisest, sest tollel ajahetkel oli mul ametlik töökoht. Niivõrd kui ma tean, siis ka XXXX keeldus XXXX i pakkumisest. Võimalik, et XXXX pakkus seda ka XXXX . Lk 189, vastuseks küsimusele, ,,Evgeny Mironchenko’ga tutvusin mina koos XXXX uga juhuslikult baaris klaasi õlle taga, pärast tutvustasime samamoodi baaris Mironchenko’le XXXX XXXX, sest puhkasime koos. Tõenäoliselt juhtus see pärast seda, kui XXXX hakkas käima koos meiega treeningutel ja me hakkasime tihedamini suhtlema, s.t umbes
9. aasta jaanuaris-veebruaris.“ 02.03.
10. kohtuistungil: Prokurör taotles avaldada ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu tunnistaja XXXX ’ poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (kd 3 lk 108-109) laused alates „08.03.2010’’ ning lõpeb sõnadega lk 109 ,,pärast läks minema.“ Kaitsja ütluste avaldamisele vastu ei vaielnud. Kohus 7 rahuldas prokuröri taotluse ja prokurör avaldas ülekuulamise protokollist (kd 3 lk 103-110) laused: „08.03.2010.a saabus meie juurde Teider. See oli tavaline päev, ma ei pidutsenud, sest meil ei olnud rah Õhtul, umbes kell 24 hakkas minu mobiiltelefon numbriga XXXX helisema, kuid ma ei jõudnud kõnet vastu võtt Ma vaatasin ja nägin, et mulle XXXX. Ma ütlesin elukaaslasele, et helistas XXXX. Elukaaslane helistas kellelegi, jutuajamine kestis 2-5 minutit. Ma küsisin, mis on? Elukaaslane vastas, et pole midagi ja läks suitsetama, ta suitsetab alati, kui närveerib. Ta ei öelnud, kellega ta oli rääkinud ja mis teemal. Seejärel, umbes öö esimesel tunnil, s.o 08.
11. ööl vastu 09.03.2010.a, helistas keegi minu elukaaslasele. Elukaaslane ütles, et talle helistas tema sõber XXXX, ütles, et ta varastati paljaks või peksti läbi, ajal, kui ta baarist väljus ning kutsus minu elukaaslase enda seltsis alkoholi tarvitam Ma ei tahtnud elukaaslast ära lasta, me läksime temaga selle tõttu tülli, kuid elukaaslane ütles, et läheb vaid pooleks tunniks, kõigest veidikeseks ajaks. Elukaaslane oli absoluutselt kaine, sest meil ei ole praegu raha alkoholi ostmiseks. Minu elukaaslane joob alkoholiga väga harva ja ainult veidi õlut. Ma olin elukaaslase peale pahane, kuid ta läks siiski umbes kell 1 öösel minem Enne äraminekut ütles ta mulle, et läheb baari. XXXX ja mina jäime telerit vaatam Umbes 5-10 minuti pärast saatis XXXX oma telefonilt XXXX sõnumi, et tuleb ka nende juurde õlut jooma ning läks end sättima ja umbes viie minuti pärast läks minema.“ Prokurör taotles avaldada ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu tunnistaja XXXX poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (kd 5 lk 144) laused alates ,,Flamingo baari’’, lõpeb sõnadega ,,Flamingo baari’’. Kaitsja ütluste avaldamisele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja prokurör avaldas ülekuulamise protokollist (kd 5 lk 140-145) laused: ,,Flamingo baari jõudsime me Romaga umbes kell 2 öösel, võib-olla veidi varem. Baaris oli palju inimesi, kuid mina neid ei tundnud. Umbes 15-20 minuti pärast helistasin ma XXXX, tema telefoninumbrit ma ei mälet Ma küsisin, kus XXXX viibib. XXXX vastas, et ta on XXXX juures kodus kusagil Avaral tänaval, kaupluse Säästumarket juures, täpset aadressi ma ei te XXXX ütles, et tuleb Flamingo baari’’. Kaitsja taotles avaldada ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu tunnistaja XXXX poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (kd 3 lk 87) laused alates „9 марта 2010’’, lõpeb sõnaga ,,давно''. Prokurör ütluste avaldamisele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas kaitsja taotluse ja kaitsja avaldas ülekuulamise protokollist (kd 3 lk 85-90) laused: „9 марта 2010 года я по своим делам позвонила Ане Красновой на телефон нр. 56342120 и она сказала, что у неё умер друг. Этот звонок был приблизительно в 20.
12. Когда XXXX сказала, что этим другом является Виктор Матюхин, я очень расстроилась, так как знала его давно.’’ Tõlge: „09.03.2010.a helistasin ma oma asjus XXXX telefoninumbril XXXX ning viimane ütles, et tal suri sõber. See kõne toimus kell 20.
13. kui XXXX ütles, et see sõber on XXXX , läks mu meel väga kurvaks, sest tundsin teda (XXXX it) juba ammu“. Kaitsja taotles avaldada ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu tunnistaja XXXX’ poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (kd 3 lk 117) lause, mis algab sõnaga „oma’’, lõpeb sõnaga 20.00 paiku’’. Prokurör ütluste avaldamisele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas kaitsja taotluse ja kaitsja avaldas ülekuulamise protokollist (kd 3 lk 111-114; 115-118) lause: ,,Oma eelmise ülekuulamise protokolli juurde, mis toimus 18.03.2010.a, oskan täiendada niipalju, et 08.03.2010.a Evgeny Mironchenko tuli meie juurde külla, nii nagu ma rääkisin tol ajal, ilmselt kella 19.00 paiku. Jelena tuli kella 20:00 paiku’’. 8 Prokurör taotles avaldada 01.02.2011.a kohtuotsuse (t lk 231-241) ja lisaks XXXX seletuskirja (t lk 44-46). Kaitsja antud tõendite avaldamisele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja avaldas nimetatud tõendid. 09.03.
14. kohtuistungil: Prokurör taotles avaldada ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu tunnistaja XXXX’ poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (kd 3 lk 231-232) laused alates lk 231 algab sõnadega ’’XXXX oli’’ ja lõpeb sõnadega ’’tapmisest rääkis’’, lk 232 algab sõnadega ’’XXXX ilmus’’, lõpeb sõnadega ,,raha vaja’’. Kaitsja ütluste avaldamisele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja prokurör avaldas ülekuulamise protokollist (kd 3 lk 227-232) laused: „XXXX oli auto Mazda Xedos, bordoo värvi, millel ma temaga tihti sõitsin. Üks kord, samuti 2009.a sügisel nägin tema autos juhi istme all metalltrossi tükki. See oli pikk, umbes 40 cm, paksust umbes 3 cm diameetriga, ääred olid siledad nagu ära viilitud. Metall oli tumepruuni värvi, kuid mitte roostes. Minu küsimuse peale, milleks talle see tross autos, vastas Anna, et enesekaitseks. Veel enne uut-aastat 2009.a talvel müüs Anna auto ära, aga asjad sellest autost, seal hulgas ka trossi, võttis koju kaas Tal oli ühetoaline korter aadressil XXXX. Algul vedeles tross koridoris põrandal, siis lebas juba toas põrandal ukse juures. Ma enam ei küsinud XXXX, milleks talle see tross. Me olime XXXX sõbrad ja ma käisin tema juures korteris praktiliselt iga päe XXXX XXXX käis ka tihti XXXX juures. Ta /meessoost vorm - tõlgi märkus/ tegeles tema /naissoost vorm - tõlgi märkus/ lasteg Kevade alguses sõitsin ma Tšehhi mõneks päevaks. Enne sõitu nägin ma trossi Anna korteris. Ja XXXX t nägin samuti enne sõitu. Kui ma Tšehhist tagasi tulin, sain tuttavatelt teada, et XXXX on tapetud. Paari päeva pärast läksin ma XXXX juurde. Trossi tema korteris ma juba ei näinud. Alguses ta lihtsalt ütles mulle, et XXXX on tapetud, ilma üksikasjadet Umbes nädala pärast aitasin Annal kolida teise korterisse Ringi tänaval ( maja ja korteri numbrit ma ei mäleta, maja on roosat värvi). Ka kolimisel ei näinud ma trossi ja uues korteris seda juba ei olnud. Ja paar päeva pärast kolimist juba uues korteris rääkis XXXX mulle XXXX tapmisest järgmist: ta /naissoost vorm - tõlgi märkus/ oli olnud koos XXXX iga, XXXX , kelle hüüdnimi on XXXX ja veel mingi noormehega baaris Lahe. XXXX läks XXXX Lahest välja ja nad kadusid. Tema/naissoost vorm - tõlgi märkus/ läks Flamingosse, seejärel läks koju. Järgmisel päeval sai teada /naissoost vorm - tõlgi märkus/ sellest, et XXXX on tapetud. Ta /naissoost vorm -tõlgi märkus/ küsis, kas ma mäletan trossi, mida ta /naissoost vorm - tõlgi märkus/ autos vedas. Ütlesin, et mäletan. Ta /naissoost vorm - tõlgi märkus/ ütles, et selle trossiga pekstigi XXXX , peksti selle trossiga tal pea puruks, peksti puruks käed-jalad ja sellest läks tross segamini / räbaldus. Ta /naissoost vorm - tõlgi märkus/ ütles samuti, et lõpus tehti kaks kontroll-lasku püstolist XXXX pähe ja südamesse. Tema /naissoost vorm - tõlgi märkus/ sõnade järgi panid tapmise toime Miron ja noormees, kes oli temaga /naissoost vorm - tõlgi märkus/, XXXX iga ja Mironiga baaris Lahe vahetult enne sed Anna nuttis kogu aeg, kui ta mulle tapmisest rääkis. Miron ilmus Maardusse 2009.a talvel. Ma kuulsin, et ta on Kohtla-Järvelt. Sellest ajast alates hakkasidki nad Annaga suhtlem Ja siis tegigi Anna mulle ettepaneku minu elu kindlustada ja viis mind Mironiga kokku. Miron selgitas mulle kindlustamise tingimusi. Minu elu kindlustatakse minu nimel suure summa peale (summat Miron ei nimetanud). Kindlustussumma saajaks saab olema XXXX. Mingi aja jooksul on vaja tasuda kindlustusmakseid. Mina neid maksma ei pea, neid maksavad mingid inimesed, nagu ta selgitas, need inimesed, kes seisavad Mironi üle. 2-3 kuu pärast tehakse nende tuttava arsti kaudu võltsitud tõend selle kohta, et mul on vigastatud selgroog ja ma ei saa liikud Anna saab kindlustussumma, mis jagatakse selle kokkuleppe osaliste vahel. Mina saan 50 000 krooni, Anna saab 300 000 või 400 000 krooni, arstile antakse 100 000 krooni. Ülejäänud summa jagatakse Mironi ja nende inimeste vahel, kes seda asja sponseerivad. Ma mõtlesin, et 50 000 krooni rahuldaksid mind ja olin nõus. Me 9 leppisime Mironiga kokku, et ta järgmisel päeva koos Annaga ja veel kellegagi sõidab minu juurest hommikul läbi ja me sõidame kindlustust vormistam Järgmise päeva hommikul magasin sisse. Nagu ma hiljem teada sain, sõitsid nad minu maja juurde, kuid kuna nad ei teadnud täpselt, kus minu korter on, ei suutnud nad mind leida, et üles ajad Nii läks see tehing nurj Rohkem mulle kindlustust ei pakutud. Anna ütles, et teine kord mulle kindlustust ei pakut (pärandatut „ei" uskud Allkiri) Ma sain aru, et see on kelmus ja ma ise väga ei tahtnud seda teh 2009.a detsembris küsis Anna, ega mul ei ole tuttavaid, kellele võiks teha ettepaneku kindlustad Ma küsisin mõnelt tuttavalt, kuid keegi polnud huvitatud sellest ettepanekust. Saades aru, et see on kelmus, inimesed lihtsalt keeldusid. Umbes 2-3 päeva enne minu ärasõitu Tšehhi 2010.a kevadel sain ma Annalt teada, et XXXX tegi sellise kindlustuse, nagu mulle oli pakutud ja tundub, et samadel tingimustel. Kuulsin, et XXXX olid olnud suured võlad ja ilmselt oli talle raha vaja.’’ 29.03.
15. kohtuistungil: Prokurör taotles avaldada ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu tunnistaja XXXX ’u poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (kd 5 lk 10) laused, viimane lõik algab sõnadega „kolm neli kuud’’ Kaitsja ütluste avaldamisele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja prokurör avaldas ülekuulamise protokollist (kd 5 lk 5-11) laused: ,,Kolm neli kuud enne XXXX surma XXXX Mironchenko uuesti minuga kohtus ja näitas kindlustuspoliisi. Vastavalt sellele poliisile XXXX peaks saama vist miljon krooni sellisel juhul, kui XXXX midagi juhtub’’. Kaitsja taotles avaldada ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu tunnistaja XXXX ’u poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (kd 5 lk 10) lause, mille kohaselt kuulis tunnistaja XXXX seda, kes antud kohas viibisid. Prokurör vaidles avaldamisele vastu ja viitas, et avaldamine ei ole KrMS § 66 lg 21 järgi võimalik, kuna XXXX on neid ütlusi kuulnud teise isiku käest, XXXX (XXX), kes on ka tunnistaja üle kuulatud. Kohus jättis antud ütlused avaldamata, kuna vahetu tõendiallikas on üle kuulatud. Süüdistatav taotles avaldada ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu tunnistaja XXXX poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (kd 3 lk 167) viimase lõigu. Kaitsja toetas antud taotlust. Prokurör vaidles avaldamisele vastu ja leidis, et vastuolu ei esine. Kohus jättis antud ütlused avaldamata, kuna vastuolu ei esine. Süüdistatav taotles avaldada seoses uute asjaoludega ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu kannatanu XXXX poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (kd 1 lk 20) lause algusega „umbes
16. a jaanuar’’. Kaitsja toetas antud taotlust. Prokurör vaidles avaldamisele vastu ja leidis, et antud asjaolude kohta sai küsimusi esitada varasemas ristküsitluses, tegu pole uue asjaolug Kohus avaldas seoses vastuoludega kannatanu ülekuulamise protokollist (kd 1 lk 1620, 22-24) ütlused süüdistatava viidatud ulatuses tõlgi vahendusel: ,,От одного человека, имя которого я пока не могу назвать, мне стало известно, что 08.03.2010 года в каком-то баре, названия я не знаю, находился человек по имени Александр по фамилии XXXX или XXXX, примерно 1978 года рождения, который звонил моему сыну и обещал его убить. Больше мне ничего не известно’’. Süüdistatav taotles avaldada seoses uute asjaoludega ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu kannatanu XXXX poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (kd 1 lk 18) laused algusega alt 16 rida algab ja lõpeb alt 10 real. Kaitsja toetas antud taotlust. Prokurör vaidles avaldamisele 10 vastu ja leidis, et antud asjaolude kohta on kannatanu ristküsitlusel vastanud. Kohus jättis antud ütlused avaldamata, kuna vastuolu ei esine. Prokurör taotles avaldada tunnistaja XXXX deponeeritud ütlused, taotluse ja helisalvestise (kd 6 lk 70-82). Kaitsja leidis, et avaldamine on vajalik. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja avaldas antud tõendid, kuna nimetatud tunnistaja asukoht ei ole tead Kohtus kuulati antud salvestist vahetult. 30.03.
17. kohtuistungil: Prokurör taotles avaldada ekspertiisiaktid ja õiendid (kd 4 lk 50-68) seoses Evgeny Mironchenko narkoepisoodig Kaitsja vaidles avaldamisele vastu, leides, et need tõendid ei asjakohased. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja avaldas ekspertiisiaktid ja õiendid, kuna need seostuvad ka käesoleva kriminaalasjag Kohus jättis rahuldamata prokuröri taotluse teises kriminaalasjas tehtud gaaspüstolit puudutava ekspertiisi tõendina avaldamiseks, kuna see ei seostu käesoleva kriminaalasjag Kaitsja taotles avaldada XXXXpassi koopia ning (kd 6 lk 61). Prokurör leidis, et selle avaldamine ei ole põhjendatud, sest pass aegus
18. aastal, s.o enne notariaalset dokumenti. Kohus jättis passi koopia tõendina avaldamata, kuna pass on aegunud. Kaitsja taotles avaldada XXXX ülekuulamise protokolli (kd 6 lk 28). Prokurör vaidles avaldamisele vastu ja märkis, et tegu on tunnistajaga, kelle ütlused on deponeeritud ja need on juba varasemalt, mistõttu ei ole KrMS § 291 alusel avaldamine võimalik. Kohus jättis antud tõendi avaldamata, kuna kaitsja ei osanud viidata avaldamise alusele, kuid prokurör viitas sättele, mille järgi selle tõendi avaldamine võimalik ei ole. Kaitsja taotles avaldada kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus XXXX osas (kd 6 lk 69). Prokurör vaidles avaldamisele vastu, kuna määruses ei sisaldu ühtegi põhjendust. Kohus jättis antud tõendi avaldamata, kuna avaldamise põhjendus jääb arusaamatuks ning asjaolu, et ta oli kahtlustatav, nähtub ka prokuröri poolt juba varem esitatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist. Kaitsja taotles avaldada XXXX poolt tehtud avalduse (kd 1 lk 109), mis on notariaalselt kinnitatud ja lisaks kirjalikule avaldusele on see ka mälupulga peal olemas. Kohus jättis antud mälupulga tõendina avaldamata, kuna varasemalt on selle osas samasisuline seisukoht vastu võetud, teada ei ole, kelle hääled seal on. Kohus avaldas tõlgi vahendusel XXXX kirjaliku avalduse sisu. Prokurör taotles avaldada ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu süüdistatava E. Mironchenko poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (k 6 t lk 130) osa, mis puudutab tema liikumisi. Kaitsja leidis, et avaldamine ei ole põhjendatud, kuna vastuolu ei esine, sest isik 6 aastat hiljem ei mäleta sündmusi ja on ka tunnistanud, et võib kuupäevas eksid Kohus jättis antud ütlused avaldamata, kuna süüdistatav võib eksida kuupäevas, ta külastas XXXX mitu päeva ja ei olnud endas kindel, mistõttu vastuolu ei esine. Poolte seisukohad: 11 Prokurör leidis, et Evgeny Mironchenko’ süü

§ 114

p 1, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Prokuröri hinnangul süüdistatava E. Mironchenko puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Prokurör taotles Evgeny Mironchenko’ süüdi tunnistamist

§ 114

p 1, 5 järgi ja tema karistamist vangistusega 18 aastat, liita

§ 65

lg 1 alusel eelmise otsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõista 20 aastat vangistust, millest arvata maha eelmise otsuse järgi ära kantud karistus, saades lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 17 aastat 28 päeva vangistust. Kannatanu tsiviilhagi palus prokurör välja mõista süüdistatavalt, arvestades kannatanule makstud hüvitist. Kaitsja leidis, et süüdistatav tuleks talle esitatud süüdistustes õigeks mõist Ta leidis, et ükski asjas kogutud tõend ei kinnita tapmise toimepanemist süüdistatava poolt ja tõlgendades tekkinud kahtlusi süüdistatav kasuks, tuleb E. Mironchenko esitatud süüdistuses õigeks mõist Süüdistatav kohtuistungil end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Ta märkis, et tema kaitseõigusi on rikutud, tal puudus ka võimalus tunnistaja XXXX küsitlemiseks. Samuti on tal alibi tapmise toimepanemise ajaks. rõhutas, et tema suhtumine kodututesse on lugupidav, asjas kogutud tõendid tema süüd ei kinnita ja isikud on andnud tema kohta valeütlusi. Kannatanu palus süüdistatavale ranget karistust ning taotles temalt välja mõista ka esitatud tsiviilhagi. III KOHTU JÄRELDUSED Kohus, viinud läbi kohtuliku uurimise, ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab järgmist: Kohus esmalt peatub süüdistatava poolt kohtukõnes viidatud väitel, et tema kaitseõigusi on riivatud, kuna tal puudus võimalus küsitleda ristküsitlusel osalejaid, esitada tõendeid. Kohus on selle võimaluse süüdistatavale andnud, nii tema kaitsja kui ka ta ise on aktiivselt ristküsitlusel küsitlemise õigust kasutanud (kd KII lk 146, 58, kd KIII lk 28 jne süüdistatava küsimused tunnistajatele, süüdistatava küsimused kannatanule kd KIII lk 36). Paljudel juhtudel süüdistatav ei omanud küsitlemissoovi (kd KIII lk 48 jne). Ka oli süüdistatav vabaduses kuni kohtuni, tal oli võimalik valida endale ise kaitsja, seda ta ei teinud, teda kaitses määratud korras vandeadvokaat Aule, kellega oli süüdistataval vaba võimalus kohtuda, kaitsepositsiooni ette valmistada, tõendeid esitada, selleks oli piisavalt aega ja seda on ta ka kasutanud, arvestades asjaolu, et kaitseaktis ka taotlus esitati uute tõendite lisamiseks ning ei ole mingit alust pidada pikaaegset vandeadvokaati ebapädevaks, millele viitas süüdistata XXXX Kohus ei tuvastanud kohtuistungil kaitsja ebapädevust, vandeadvokaat Aule kaitses süüdistatava positsiooni ja oli istungil igati aktiivne (küsimused menetlusosalistele, taotlused jne). Kohus peab vajalikuks märkida, et käesolev kriminaalasi on keerukas ja mahukas, see on olnud kohtueelse uurimise staadiumis peaaegu 6 aastat. Antud põhjusel on esinenud kohtulikul arutamisel tavapärasest oluliselt enam vajadust kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamiseks, kuna on eluliselt mõistetav, et inimeste mälu 6 aasta jooksul tuhmub. Tegemist on kriminaalasjaga, kus otseseid tõendeid selle kohta, et E. Mironchenko XXXX tappis, ei ole. Keegi seda tapmist pealt ei ole näinud, süüdistatav ise eitab seda ja sellega seotust. Antud kriminaalasjas on ülioluline hinnata kõiki tõendeid kogumis, andes hinnangu toimunule just seeläbi ja tõendite kogumis hindamise tulemil on kohtul tekkinud kindel siseveendumus süüdistatava süüs. Põhiseaduse § 22 lg-st 2 tulenev ja ka KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud nn in dubio 12 pro reo põhimõttest ei tulene mingil määral, et isikut süüstavaid järeldusi saaks teha üksnes otseste tõendite pinnalt ja et süü tuvastamisel ei tohiks tugineda kaudsetele tõenditele (3-1-112-07, p 8.) Kohus antud otsuses esitab tõendite analüüsi ja siseveendumuse kujunemise mehhanismi, mis on oluline mõistmaks järelduste tekkimise käiku (3-1-1-21-09, p 8, 3-1-1-41-12, p 8). Esmalt peab kohus vajalikuks peatuda tunnistaja XXXX, kui olulise tõendiallika, erinevate avalduste-, ütluste avaldamise ja nende usaldusväärseteks pidamise teemal, kuna antud temaatika on tekitanud menetluse kestel menetlusosaliste vahel erimeelsusi. XXXXnäol on tegemist tunnistajaga, kelle hetkeline asukoht ei ole kohtule ega menetlusosalistele teada (kd KI lk 105-107). Ta on tagaotsita XXXX Prokurör esitas taotluse avaldada antud tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ja kohtus deponeeritud ütlused. Sellele kaitsja vastu ei vaielnud (kd KIII lk 37). Kuna isiku asukoht ei ole teada, vaatamata pingutustele teda leida ja isikut ristküsitleda ei olnud võimalik, pidas kohus prokuröri taotlust põhjendatuks ja võimalikuks KrMS § 291 lg 1, 2 p 4 alusel avaldada tunnistaja varem antud ja deponeeritud ütlused. Kohus pidas vajalikuks kuulata ja kuulas vahetult kohtus üle kogu ütluste deponeerimise ja ütluste andmise protsessi kajastava helisalvestise ja veendus, et tunnistajale selgitati tema õiguslikku seisundit ja ütluste andmise protsessi kuulates ei tekkinud kohtul mingit kahtlust, et isikut oleks sunnitud või mõjutatud antud ütlusi andm Tunnistaja ei olnud oma ütlustes kahtlev, ta esitas neid kirjeldavas ja emotsioone sisaldavas vormis ja esitas hulgaliselt erinevaid detaile, mida ei saaks talle ette dikteerida ükski ametnik (detailid näiteks selle kohta, millal ta elas üksi, millal vanematega, isiklike tülide üksikasjalikud kirjeldused, süüdistatava poolt tema ähvardamisel süüdistatava tegevuse ja lausete detailsus jne). Kannatanu ka selgitas antud ütluste andmisel, et ta kardab süüdistatavat, kuna süüdistatav ähvardas saata talle posti teel tema laste sõrmed, seda seoses XXXX tapmist puudutavate teadmistega (kd KIII lk 67-68). Kohtul puudub alus kannatanu ütlustes, mis puudutavad süüdistatava tegevust seonduvalt, kaheld Seda nii ajalise kui ka sisulise analüüsi tulemil. XXXX iga Tunnistaja XXXX on andnud antud ütlused 16.06.

1. Tallinnas. Enne seda ta ka avaldas polisteile, et ta kartis süüdistatavat ja ei julgenud rääkida (kd KII lk 102-103). Süüdistatav kohtus väitis, et sellel ajal, kui on antud deponeeritud ütlused, viibis süüdistatav kinnipidamisasutuses ja vabanes alles 16.11.2015.a (kd KIII k 118-119). Seega on mõistetav, et antud ütluste andmise hetkel ei pidanud XXXX süüdistatavat kartm Ta sai olla oma ütlustes vab Ka väitis süüdistatav, et ta oli vanglas kirjavahetuses XXXX(kd KIII lk 119), ka helistas ta talle (kd KIII lk 119, 107), sama kinnitas ütlustes XXXX, seega on usutav ja võimalik, et süüdistatav sai tunnistajat ka vanglas viibimise ajal ähvardad Süüdistatav ja kaitsja leidsid, et tunnistaja ütluste deponeerimisel valetas põhjusel, et politsei poolt lubati talle selle eest vanglast vabastamist narkokuriteo eest. Antud väide leidis ümberlükkamist. Vastupidi, kohtus avaldati 29.09.
2. määrus, millises süüdimõistetu XXXX kuulutati tagaotsitavaks ja määrati vahistada kohtuotsuse täitmiseks (kd KI lk 105-107). XXXX poolt deponeerimisel antud ütlused on usutavad ka põhjusel, et riimuvad teiste kohtus uuritud ja usaldusväärsete tõenditega, sellest kohus peagi peatub. Enne antud analüüsi märgib kohus, et ka kaitsja esitas kohtule XXXX poolt koostatud ja notariaalselt kinnitatud allkirjaga vabas vormis avalduse (kd KI lk 109-110), kus XXXX kirjutab, et kõik süüdistatava vastu antud ütlused on valed. Antud dokumendist nähtuvalt on 13 see koostatud 02.02.
3. Kohus avaldas istungil antud avalduse, selgitades, et hinnangu sellele avaldusele annab kohus lõpplahendis. Kohus ei pea selle sisu usaldusväärseks ega arvesta tõendin Süüdistav enda ütluste kohaselt vabanes vanglast 16.11.
4. (kd KIII lk 118119), seega siis antud avalduse kirjutamise ajal, oli tal võimalus XXXX hirmutada ja sundida teda ütlusi muutma ja antud dokumenti kirjutama XXXX poolt kohtus ütluste deponeerimisel ta ka märkis, et süüdistatav on ennegi teda korduvalt ähvardanud, sh relvataolise esemega, ka rääkis tunnistaja, et süüdistatav on ajanud tema asju juristide, advokaatide juures (kd KIII lk 75). Seega on eluliselt usutav, et süüdistatav organiseeris ka antud avalduse esitamise ja notaris käimise. Kohus ei pea usutavaks ega arvesta tõendina väljaspool deponeerimist koostatud ja kaitsja poolt kohtule esitatud XXXX avaldust. Kohus on veendunud, et süüdistatava näol oli tegemist inimesega, keda kardeti ning kes oli ähvardav ja vägivaldne ja kureeri XXXX Oli ilmne, et XXXX teda kartis, arvestades kõiki XXXX poolt ütluste deponeerimisel kirjeldatud süüdistatava poolt tema ähvardamise viise ja detaile. Asjaolu, et süüdistatavat kardeti, peeti kuritegeliku maailmaga seotuks, seda, et ta oli vägivaldne, kinnitasid mitmed tunnistajad, samuti annab sellest tunnistust tema varasemates kohtuotsustest väljajoonistuv süüdistatava tegevusmuster. Tõenditele hinnangu andmisel on väljakujunenud ja varasem käitumismuster samuti oluline (RK 3-1-1-32-05, 3-1-1-87-09, 3-1-1-8-10). XXXX väitis ütluste deponeerimisel, et süüdistatav mitmel korral ähvardas teda relvataolise eseme või relvag Ka varasemast kohtuotsusest (kd KII lk 97-98) nähtuvalt oli E. Mironchenkole isikupärane relva kasutamine, demonstreerimine, inimestes hirmu tekitamine. Ka tunnistaja xxxx kinnitas kohtus, et süüdistatav on varemgi püstoliga ähvardanud inimesi, ta on isik, keda Maardus kardeti (kd KII lk 29). Ka esitas prokurör kohtule E. Mironchenkolt vanglas äravõetud keelatud kirjavahetuse, millise sisust nähtuvalt üritas E. Mironchenko kureerida isikute ütluste sisu ja tegemisi ise vanglas viibides(KVI lk 73-81). Kohtus nähtus tunnistajate XXXX(kd KIII lk 25), tunnistaja XXXX(kd KII lk 52-53), tunnistaja XXXX (kd KI lk 60) ütlustest, et süüdistatavat kutsus XXXX „starshijks“, mis samuti näitab tema nn staatust. Kaitsja viide kaitsekõnes asjaolule, et see asjaolu kinnitust ei leidnud, on eksita XXXX Tunnistaja XXXX selgitas, et ,,starshij“ termini kasutamine tähistas XXXX jaoks ülemuslikku ja kureerivat isikut (kd KIII lk 30). Tunnistaja XXXX ütlused oma sisult riimuvad teisteski asjaoludes teiste asjas kogutud tõenditeg Nii näiteks XXXX märkis, et kindlustuslepingu pettuse skeemiga oli seotud süüdistatav, kes soovis sellest ise ainelist kasu saada, XXXX kinnitas ka, et süüdistatav oli (kd KIII lk 71) see, kes suhtles juristidega, advokaatidega sellega seoses (kd KIII lk 70). Süüdistatav juhtrolli kindlustusskeemis kinnitavad kohtus ka tunnistaja XXXX , kellele XXXX rääkis, et süüdistatav oli kindlustusega seotud idee autor (kd KI lk 49), samuti tunnistajad XXXX(kd KII lk 52), XXXX(kd KIII lk 26), ka kannatanu XXXX (kd KI lk 49). Samuti riimub tunnistaja XXXX väide selle kohta, et oli ta 08.03.
5. öösel vastu 09.03.
6. baaris Flamingo, aga seal E. Mironchenkot ei näinud, kooskõlas XXXX mobiiltelefoni eristusega, millest nähtuvalt on ta edastanud süüdistatavale öösel mobiiliga SMS-i, seega on eluliselt usutav, et koos nad baaris ei viibinud (kd KV lk 50, 56). Ka on tunnistaja XXXX ütlused kooskõlalised metallist nuia osas teiste kogutud tõenditega XXXX ja tunnistaja XXXX poolt antud kirjeldused selle metallist nuia osas on kokkulangevad. Samuti tunnistaja XXXX ütlused selle kohta, et ta antud metallist keermetega nuia, mille käepidemel oli isoleerpael, enam rohkem pärast XXXX tapmist oma korteris ei näinud, kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokolliga millest tulenevalt leiti tapetu leidmiskohalt isoleerpaelatükk, mis oli keerdus ja mis sarnanes nii XXXX, kui ka antud nuia näinud tunnistaja XXXX ütlustes nuia ümber oleva isloleerpaela kirjeldusega ning millest saab ilmselgelt teha järelduse antud nuia 14 olemasolust sündmuskohal XXXX tapmise ajal (kd KIII lk 10), millist veendumust kinnitab omakorda surnu ekspertiisiakt. Selle analüüsi esitab kohus hiljemalt põhjalikult. Ka riimusid tunnistaja XXXX ütlused selle kohta, et XXXX läks andeks paluma süüdistatavalt enne tapmist selle eest, et tapetu ema sai teada kindlustuslepingust (kd KIII lk 73 pö) tapetu õemehe XXXX ütlustega selle kohta, et tapetu rääkis talle, et peab minema süüdistatavalt vabandust paluma See omakorda riimub surnu ekspertiisaktist nähtuvaga, millest tulenevalt oli tapetul kontaktlasuga tehtud lask kuklasse (kd KIV lk 7), mis annab aluse arvata, et isik võis olla põlvili ehk vabandust paluvas asendis, mille kohta XXXX sõnul E. Mironchenko talle ka rääkis, et XXXX enne surma palus põlvili andestust (kd KIII lk 74 pö). Samuti on kokkulangevad tunnistaja XXXX ütlused selle kohta, et XXXX olevat palunud enne surma süüdistatavalt põlvili andestust tunnistaja XXXX ütlustega selle kohta, et tapetu enne surma rääkis talle, et peab „starshij’lt“ ehk E. Mironchenkolt vabandust paluma, kuna tegi mingi eksimuse (kd KII lk 55-56). Seega puudub kohtul alus kahelda tunnistaja XXXX ütlustes E. Mironchenkot puudutavas, need riimuvad teiste tõenditega ja on usaldusväärsed. Kaitsja viitas asjaolule, et tunnistaja näol on tegemist narkomaaniga ja ka on ta vähendanud enda osa kindlustuslepinguga seonduvat rolli. Kohus märkis juba eelnevalt, et kohus tutvus protokolliga ja kuulas vahetult lindistust ütluste deponeerimisel ja mingit kahtlust selles, et isik ei oleks olnud võimeline ütlusi andma või olnud ebaadekvaatne, ei tekkinud ei ütlusi deponeerinud kohtunikul ega ka käesoleval kohtukoosseisul. Asjaolu, et XXXX oma rolli kindlustuspettuses vähendada püüdis, on inimlikult mõistetav ning ka oli talle selgitatud õigust keelduda ütlusi anda ise enda vastu, kuid käesolevas kriminaalasjas me ei arutagi kindlustuspettusejuhtumis XXXX süüd. Kohus eelnevalt ka märkis, et puudub alus kahelda XXXX ütlustes E. Mironchenkot puudutavas, kuna see riimub kõigi teiste tõenditeg Kohus ei saa pidada usaldusväärseks ja tõendina arvestada süüdistatava ütlusi. Süüdistatav vastates ristküsitlusel küsimustele väitis, et ta ei ole 09.03.
7. üldse kohtunudki XXXX Ta viibis külas XXXX juures kuni kl 1-1.30-ni öösel, seejärel suundus Flamingo baari ja viibis seal koos XXXX , XXXX, XXXX ja teistega kuni baari sulgemiseni kl 5-6 hommikul. XXXX oli talle lihtsalt tutta XXXX Ta ei teadnud midagi ka XXXX poolt sõlmitud kindlustuslepingust, alles XXXX surma järgselt kuulis sellest. Näinud ta seda lepingut ei ole (kd KIII lk 90-92). Süüdistatava ütlused on vastuolus teiste kohtu poolt uuritud ja usaldusväärseteks peetavate tõenditega, ka sisaldasid need omavahelisi vastuolusid, ka olid need eluliselt mitteusutavad. Süüdistatava ütlused olid vastuolus teiste tõenditega mitte ainult tõendamiseseme suhtes tähtsust omavate asjaolude osas (nt 08-
8. 03.
9. sündmused või kindlustuslepingusse puutuv), vaid ka muudes ja täiesti vähetähtsates detailides , mistõttu on alust arvata, et süüdistatav on otsustanud valida tee eitada kõike, mis teda vähegi tapetuga seostab ning teda süüstada võib. Järgnevalt mõned näited vastuolude kohta teiste kohtus uuritud tõenditega: nii näiteks nähtus tunnistaja XXXX u poolt kohtus antud ütlustest, et süüdistatav käis koos tapetuga tema juures poksitreeningul (kd KIII lk 3), süüdistatav aga eitas poksitrennis käimist üldse (kd KIII lk 118). Kohtus kinnitas ka tunnistaja XXXX, et XXXX rääkis talle, et tutvus E. Mironchenkoga just spordisaalis (kd KI lk 68, 71). 15 Ka kinnitas tunnistaja XXXX , et just süüdistatav rääkis ka talle kindlustuslepingust, kui teenimisvõimalusest (kd KIII lk 4). Ka meenus tunnistajale XXXX istungil, et süüdistatav näitas talle ka tapetu kindlustuspoliisi (kd KIII lk 11). Süüdistatav on seda kõike eitanud. Tunnistaja XXXX u ütlused olid kokkulangevad teiste kogutud tõenditega ja puudub alus neis kahelda Oluliseim kokkulangevus seisneb xxxx poolt kirjeldatud löögivahendis, mida ta nägi XXXX autos. XXXX kirjeldas eset, kui löögiriista, mille käepideme ümber oli kollakas teip ja mille löögiosale oli keeratud traat (kd KIII lk 10). Antud kirjeldus kattub surnu ekpertiisiaktis esitatud arvamusega löögi tekitamise võimalikust esemest (keermetega servad kd KIV lk 8) ja sündmuskohalt leitud isoleerpaela (teibi) keerus tükiga (kd KIII lk 122, 129). Tõepoolest, XXXX u kohtus antud ütlustes esines üks ebakõla varem antud ütlustega, kuid tunnistaja kohtus selgitas ka, et ta lihtsalt ei mäletanud hetkel antud asjaolu, kuna sündmusest on möödunud 6 aastat ja tänu avaldamisele see talle ka nüüd meenus (kindlustuslepingu varasem nägemine kd KIII lk 12). See on eluliselt usutav ja mõistetav, kuna sündmusest on möödunud pikk ajavahemik. On eluliselt usutav, et inimesed unustavad kuupäevi, kellaaegu ja detaile sündmuse puhul, mis toimus 6 aastat tagasi. Süüdistatav ise kinnitas kohtus, et tal XXXX mingit vihavaenu ei ole (kd KIII lk 118), sama väitis kohtus tunnistaja XXXX , seega puudus XXXX igasugune põhjus ebaobjektiivsuseks. Samuti esinevad süüdistatava ütlustes vastuolud tunnistaja XXXX poolt kohtus väidetuga Nii kinnitas tunnistaja kohtus, et süüdistatavat kutsus tapetu “starshij“ ja süüdistatav otsis xxxx ajal, mil XXXX end varjas ja süüdistatav nõudis xxxx enda kätte XXXX mobiiltelefoni. Ka rääkis XXXX talle, et kindlustuslepingu vormistamise organisaator on süüdistatav (kd KIII lk 21). Süüdistatav kohtus eitas kõiki antud asjaolusid, isegi seda, et teda „starshijks“ kutsuti (kd KIII lk 117). Kohtul puudub alus tunnistaja XXXX ütlustes kahelda, need riimuvad kohtus ka tunnistaja XXXX ütlustega selle kohta, et XXXX nimetas süüdistatavat just nii„starshijks“ (kd KII lk 52-54) ja just tema pakkus XXXX kindlustuslepingut sõlmida teenimise eesmärgil. Asjaolu, et XXXX nimetas süüdistatavat „starshijks“ – vanemaks – kinnitas kohtus ka tunnistaja XXXX (kd KI lk 60). Ka kinnitas tunnistaja XXXX, et just süüdistatav pakkus XXXX võimalust kindlustusleping sõlmida ja teenida (kd KI lk 59). Ka tunnistaja XXXX kinnitas, et see võis olla süüdistatav, kes ka talle elukindlustuslepingut tutvustas, kui kelmust ja raha teenimise viisi (kd KIII lk 11-13). Samuti kinnitas kannatanu XXXX, et süüdistatav oli see, kes XXXX kindlustuslepingu idee edastas ja sellega seotud oli (kd KI lk 49-50). Süüdistatav kohus kinnitas, et ta viibis ööl 09.03.
10. Flamingo baaris ja sealt ära ei käinud kuni lahkumiseni kl 5-6ni hommikul (kd KIII lk 114). Ta istus ühes lauas XXXX (kd KIII lk 115), baaris oli koos temaga ka XXXX. Tunnistaja XXXX kinnitas kohtus, et ta isegi täpselt ei mäleta, kas E. Mironchenko baari tuli (kd KII lk 17), ta kasutas väljendit ,,ta vist oli baaris“, kuid tunnistaja väitis, et tema lahkus kl 3,4 paiku baarist XXXX ja ei tea, mida E. Mironchenko üldse tegi (kd KII lk 18). Asjaolu, et süüdistatava enda sõnade kohaselt oli sel ajal baaris koos XXXXon ümber lükatud mobiilikõnede eristustega, millistest tulenevalt sel ajal, mil nad süüdistatava väidete kohaselt baaris koos olid, on saadetud XXXXmobiiltelefonilt süüdistatavale sõnum. Nii on kl 03.55 kirjutatud: „vabanda, sidekontroll“ (kd KV lk 50), milliseks sõnumiks puudub igasugune vajadus, kui ollakse koos. XXXXka ise deponeeritud ütlustes kinnitas, et nad ei olnud baaris koos, süüdistatav ilmus sinna alles enne baari sulgemist (kd KIII lk 72), seega esineb süüdistatava ütlustes vastuolu ka XXXX ütlusteg Süüdistatav on väitnud, et XXXX poolt läks ta oste baari kl 1-1.30 paiku ja sinna ka jäi hommikuni(kd KIII lk 113) ja XXXXoli samuti baaris (kd KIII lk 114). Ta ei suutnud kohtule veenvalt ja 16 arusaadavalt selgitada, miks sellisel juhul XXXXsel ajal talle sõnumeid saatis (kd KIII lk 114, 115). Antud kõnedega väljavõttega, tunnistaja XXXXütlustega on süüdistatava väide baaris koos XXXXviibimise kohta ümber lükatud. Ei ole eluliselt usutav, et baaris koos viibides teineteisele sõnumeid saadetakse. Lisaks vastuoludele süüdistatava ütlustes teiste tunnistajate ütlustega, teiste kogutud tõenditega, esinesid vastuolud ka süüdistatava enda poolt kohtus antud ütluste sisus. Nii näiteks selgitas süüdistatav kohtus, et ta sõidutas XXXX ja ta peret autoga sellepärast, et tahtis teenida sõidu eest 100 krooni, kuna vajas raha ja see sõit oli märtsis
11. (kd KIII lk 111). Samas eelnevalt oli kohtus süüdistatav kinnitanud, et veebruaris
12. oli ta maha müünud oma korteri ja tal ei esinenud mingeid rahalisi probleeme (kd KIII lk 109). Kõike eeltoodut arvesse võttes ei pea kohus süüdistatava ütlusi usaldusväärseks ja neid tõendina ei arvesta. Ka on kohtul põhjus suhtuda kriitiliselt järgmiste tunnistajate ütlustesse: Tunnistaja XXXX andis kohtus väga vastuolulisi ütlusi, kohtus avaldati prokuröri taotlusel ja kaitsja nõusolekul tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused, mis oluliselt erinesid kohtus väidetust. Tunnistaja ei suutnud vastuolusid selgitada, ta väitis, et soovib keelduda ütluste andmisest üldse, kuna peab süüdistatavat enda heaks tuttvakas (kd KII lk 150). Tunnistajale selgitati ütlustest keeldumise õiguslikke aluseid ja tähendust. Kuna aga sellise seisukohaga tunnistaja väljendas oma subjektivismi ja seda, et tal esineb ilmne poolehoid süüdistatava osas, ei saa tunnistaja kohtus antud ütlusi objektiivseks pidada ja neid tõendina arvestada, ilmselgelt üritas tunnistaja E. Mironchenkot kaitsta Samuti ei saa kohus tunnistaja XXXX ütlusi usaldusväärseks pidada ega tõendina arvestada ja seda põhjusel, et need on olulises vastuolus tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega Tunnistaja selgitus selle kohta, et nüüd, 6 aastat hiljem mäletab ta sündmusi paremini kui juhtunu järgselt, ei ole eluliselt usuta XXXX Ilmselgelt üritab tunnistaja mingil põhjusel süüdistatavat kaitsta Nimelt, prokuröri taotlusel avaldati tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused, kus ta väitis, et 08.03.
13. ta baaris xxxx üldse ei näinud (kd KI lk 90), kohtus aga rääkis ta sellest, et nägi xxxx seal kella 2 paiku öösel (kd KI lk 87). Vastates kohtule tunnistaja märkis, et ta võib segamini ajada ka kuupäevad 07 ja 08.03.
14. kuna käis sageli baaris (kd KI lk 92), mistõttu ei ole ka sel põhjusel võimalik tema ütlusi tõendina arvestada ja usaldusväärseks pidada Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud järgnev: Tulenevalt kannatanu xxxx ütlustest leidis ta postkastist ümbrikust kindlustuspoliisi, millises oli tema poja elu kindlustatud 1 miljonile kroonile. Poeg vastas talle, et targem on küsida kõike sellesse puutuvat E. Mironchenkolt (kd KI lk 48). Ta ütles, et initsiaatoriks selles kindlustuskelmuses on E. Mironchenko (kd KI lk 49). Poeg selgitas, et raha saamiseks pekstakse teda või tehakse autoavarii ja siis saadakse kindlustussumma, millest tema saab osa endale (kd KI lk 49). Summa saajaks oli tunnistaja sõnul märgitud poliisi XXXX, kes oli süüdistatava armuke. Ka tunnistaja xxx kinnitas, et kuna XXXX sõnul olid süüdistataval oma inimesed pangas, haiglas, siis kindlustussumma saamiseks korraldatakse avarii vms ja osa kindlustussummast saab XXXX vastavalt lubatule endale (kd KI lk 59). Kindlustuslepingus oli hüvitise saajaks märgitud aga XXXX. Tunnistaja xxxx (kd KI lk 23) kinnitas, et just 17 süüdistatav pakkus xxxx võimalust kindlustusleping sõlmida ja teenida (kd KI lk 22), ka nimetas ta süüdistatavat „starshijks“. Ka tunnistaja xxxx kinnitas kohtus, et tema abikaasa leidis postkastist XXXX elukindlustuspoliisi, kus oli kirjas, et poja surma korral saab hüvitise mingi naine (kd KI lk 69). Ka tunnistaja XXXX andis ütlusi selle kohta, et tapetu rääkis talle aasavahetusel, et tal on võimalus teenida raha elukindlustuse abil, ta näitas tunnistajale ka XXXX pilti arvutis mingis portaalis ja ütles, et see on tema fiktiivne naine elukindlustusega seonduvalt (kd KII lk 51). Tapetu rääkis tunnistajale, et talle tekitatakse mingid vigastused ja XXXX saab siis selle eest elukindlustuslepingu alusel raha ning XXXX saab oma osa Ka ütles ta, et selle plaani mõtles välja „starshij“ ja hiljem selgitas, et see on E. Mironchenko (kd KII lk 52-54). XXXX kartis E. Mironchenkot ja enne surma rääkis, et peab temalt millegi eest andeks paluma, ka kartis ta, et ta viiakse metsa, pekstakse kurikaga ja siis tulistatakse pähe ja südamesse (kd KII lk 54-55). Ka tunnistaja XXXX kinnitas kohtule, et enne XXXX surma oli E. Mironchenko see, kes rääkis talle elukindlustuslepingust, et on võimalik teenida raha, kui tekitada teatud kehavigastus (kd KIII lk 5). Samuti tunnistaja XXXX kinnitas kohtus, et tapetule tehti E. Mironchenko poolt ettepanek kindlustada oma elu ja seeläbi teenida(kd KIII lk 20). Kõik eelnimetatud isikud on selgitanud, et XXXX ei olnud tapetule isiklikult lähedane isik, oli tutta XXXX Tunnistaja XXXX andis ütlusi selle kohta, et XXXX oli hoopis E. Mironchenkoga lähisuhetes (kd KI lk 89), millised riimuvad eelkäsitletud kannatanu I. Filippovichi samalaadsete ütlustega Tunnistaja xxxx on samuti kinnitanud, et XXXXja E. Mironchenko “käisid“ (kd KI lk 26). Asjaolu, et XXXXei olnud lähisuhetes tapetuga kinnitab ka see, et tulenevalt vaatlusprotokollist tapetult leitud mobiilis olid tal salvestatud numbrites lähedased isikud, nt. ema XXXX nende hulgas ei olnud (kd KIV lk 39-40). Tunnistaja XXXXütlustega, samuti pangast väljastatud turvakaamera salvestise väljavõttega (kd KV lk 20-23) käis XXXX pangas antud avaldust esitamas 20.01.
15. ning samal ajal viibis pangas ka süüdistatav, kes on antud fotol äratunta XXXX Asjaolu, et E. Mironchenko osales aktiivselt kindlustuslepingu sõlmimisega seonduvas nähtub ka XXXX ütlustest, et E. Mironchenko suhtles mingite juristide või advokaatidega, et raha hiljem kätte saada ja mingeid pabereid vormistada (kd KIII lk 70-70 pö). Antud XXXX väide riimub ka tunnistaja XXXX ütlustega, kes kinnitas, et peale kindlustuslepingu sõlmimist rääkis XXXX talle, et ta peab vormistama veel mingid dokumendid raha saamiseks (kd KIII lk 21). Kõik eelpool refereeritud tõendid, millised kinnitavad süüdistatava tegutsemist ainelise kasu saamise eesmärgil tapmise eelselt on kooskõlas ka dokumentaalsete tõenditega – kindlustuspoliisiga, millest nähtuvalt XXXX täitnud avalduse elukindlustuslepingu sõlmimiseks, millest nähtuvalt on ta soodustatud isikuna märkinud XXXX ning esitanud antud avalduse 20.01.
16. kindlustussummaks on 1 miljon krooni ja see kuulub väljamaksmisele nii surma kui ka invaliidsuse korral (kd KV lk 13), samuti kindlustuspoliisiga (kd KV lk 1617). Seega kõigi eeltoodud ja omavahel riimuvate ütlustega on tõendamist leidnud see, et E. Mironchenko oli isikuks, kelle ettepanekul ja initsiatiivil tegi XXXX elukindlustuslepingu ja kes ise aktiivselt osales selle sõlmimisega seonduvas ja E. Mironchenko oli isik, kes lootis selle abil saada ainelist kasu. Järgnevate sündmuste osas on kohtus tõendamist leidnud järgnev: 18 Kuna eelanalüüsitud tõenditest tulenevalt oli saanud XXXXema kindlustuslepingust teada ja põhjustanud oma küsimustega probleeme, tundis XXXX end E. Mironchenko ees süüdi ja kartis ted Kannatanu ütlustest nähtuvalt leidis tema poolt elukindlustuspoliisi leidmine aset umbes paar kuud enne surma (kd KI lk 50). See riimub tunnistaja xxxx ütlustega selle kohta, et detsembris ema (ehk kannatanu) veel ei teadnud lepingust, ta sai veidi hiljem teada (kd KI lk 59). Tunnistaja XXXX ütlustest nähtub, et pärast seda tekkis vennal hirm ja ta rääkis, et „starshij“ otsib teda ning ta peitis end õe juures. Ka kinnitas tunnistaja, et ka XXXX saatis tapetule SMSi ja kirjutas, et „vanem“ otsib teda, et allkirjastada vist midagi seoses kindlustuslepinguga (kd KI lk 60). Tunnistaja kirjeldas, et vennal oli väga suur hirm (kd KI lk 66). Antud väide riimub ka tunnistaja XXXX ütlustega selle kohta, et veebruari lõpus (kd KII lk 55) tahtis „starshij“ XXXX iga kohtuda ja mingeid asju ajada, aga XXXX kartis ja ütles, et peab end „üles andma“ ja andestust paluma Ta selgitas, et tema hirm tuleneb sellest, et iga „möödapaneku“ eest võidakse talle peksa anda ja ta tapp Ta rääkis, et kardab E. Mironchenkoga kohtuda ja näeb isegi ette, kuidas ta sureb. Tunnistaja sõnul ta ütles, et ta viiakse metsa, pekstakse kurikatega poolsurnuks ja pärast seda tulistatakse pähe ja südamesse (kd KII lk 54-55). Seega, on tõendamist leidnud, et XXXX kartis just E. Mironchenkot enne surma ja ta teadis enne surma, mis temaga juhtuda võib ja seostas seda vahetult E. Mironchenkoga ning elukindlustuslepingug Hiljem analüüsitud tõenditest nähtub, et XXXX just sel moel ja viisil ka tapeti. Antud, eelpool refereeritud ja analüüsitud ütlustega omakorda riimub tunnistaja XXXXdeponeeritud ütlustes sisalduv väide, et E. Mironchenko rääkis talle, et ta tappis XXXX i, kuigi ta palus andestust (kd KIII lk. 73, 74 pö) ja see seostus sellega, et tema ema sai teada kindlustuslepingust. Andeks palumise vajadust märkis ka tunnistaja XXXX . Seega, XXXX läks end E. Mironchenkole üles andma ja vabandust paluma 08.03.
17. mida oli eelnevalt teistele tunnistajatele ka selgitanud, kui vajadust just E. Mironchenkolt vabandust paluda ja end üles and Edasiste sündmuste osas on käesolevas kriminaalasjas leidnud tõendamist järgnev: 08.03.
18. tulenevalt kannatanu ütlustest sõitis XXXX koos lapseealise sugulasega Tallinnasse kinno ja kannatanu sõnul vestles pojaga õhtu l kl 20-21 ajal ning poeg vastas, et nad on teel bussiga tagasi Maardusse (kd KI lk 51). Ta lubas tulla peale lapse koju viimist enda koju, kuid koju tagasi ei jõudnudki. Kannatanule rääkis XXXX , et kui tõi talle koju tütre kinost ja nad jõid kohvi, helistas XXXX E. Mironchenko ja XXXX läks temaga kohtuma (kd KI lk 51). Antud ütlused riimuvad ka tunnistaja XXXX enda kohtus antud ütlustega, kes kinnitas, et läks õelapsega kinno, siis viis lapse koju ja siis helistati talle E. Mironchenko poolt, nii rääkis neile tunnistaja õde XXXX (kd KI lk 73). Seda kinnitavad ka tunnistaja XXXX ütlused, kelle ütlustest nähtuvalt tõi XXXX tema tütre koju 08.03.
19. kl 21-22 paiku, talle helistas keegi ja ta ütles, et peab minema kokku saama XXXX (Evgeny Mironchenko) Flamingo baari (kd KI lk 80). Tunnistaja selgitas ka, et paraku ta täpselt enam sündmusi ei mäleta ning prokuröri taotlusel, mida kaitsja ka toetas, avaldati tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused selle kohta (kd KI lk 81), et kui XXXX i tütar XXXX iga kinos käis, helistati talle korduvalt, kellegagi ta telefonis ka riidles ja üheks helistajaks oli ka XXXX nimeline isik. See omakorda riimub tunnistaja XXXX poolt kohtus deponeerimisel antud ütlustega, sellega, et teda kutsuti XXXX , ta leppis XXXX iga kokku, et ta tuleb peale lapsega kinos käimist baari Flamingo ja seda ta ka tegi, kuid ta kadus baarist ära Süüdistatav ise on kinnitanud, et lahkus XXXX juurest Flamingo baari ja jäi sinna Süüdistataval alibit selle aja osas, mil 19 tapeti XXXX , ei ole. Ta ise on väitnud, et oli XXXX pool ja edasi suundus baari. Nagu eelnevalt kohtuotsuses kohus ka analüüsi esitas, on tõendamist leidnud, et baaris oli ka XXXX, kuid tema ei näinud E. Mironchenkot seal enne, kui alles vahetult hommikul baari sulgemise ajal kl 5-6 paiku ja ka on ta saatnud öösel baarist E. Mironchenkole sõnumi, mis kinnitab asjaolu, et nad koos ei olnud. Keegi teine tunnistaja samuti kohtus ei kinnitanud süüdistatav baaris viibimist kogu perioodi kl 01.30 kuni baari sulgemiseni osas. Tunnistaja XXXX, kelle juures oli E. Mironchenko külas selgitas, et tema läks magama kl 22-23 paiku ja ei tea, millal E. Mironchenko lahkus. Küll aga helistas E. Mironchenko vahepeal kellelegi ja palus ka kasutada tema telefoni, hiljem kustutas numbrid (kd KII lk 35), seega oli süüdistataval võimalik leppida eelnevalt kokku kohtumine XXXX Tunnistaja XXXX selgitas, et tema viibis ka külas 08.03 XXXX juures ja E. Mironchenko lahkus sealt umbes kl 01.00-01.30 paiku (kd KII lk 41). Tunnistaja xxxx aga andis ütlusi selle kohta, et ta ei mäleta üldse 08.03 lahkumisesaabumise asjaolusid ja võib külasutskorrad segi ajada (kd KI lk 48). Seega on tõendamist leidnud, et kl 01.00-01.30 lahkus süüdistatav XXXX poolt, aga baari jõudis alles kl 5-6 ajal hommikul. Süüdistatav ise väitis, et XXXX poolt sellesse asukohta, kust leiti XXXX surnukeha on vaid 3 km, ta oli seal autoga ja selle vahemaa läbimiseks kulub maksimaalselt 10 minutit (kd KIII lk 114). Tulenevalt surnu ekspertiisiaktist nr. 174 (kd KIV lk 35-42) on XXXX surm saabunud 6-9

§ 56

lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistamise esmaseks aluseks on isiku süü.

4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Prokuröri poolt süüdistatavatele nõutud karistusmäärasid on kohtuotsuses varasemalt käsitletud, alajaotuses Poolte seisukohad, samuti ka kaitsja poolt taotletavat. Kohus selgitab edaspidiselt antud kohtuotsuse alajaotuses, millised on kohtu põhjendused karistuse mõistmisel. Oluline on esmalt loomulikult arvestada igas kuriteos süüdistatava puhul tema süüd, selle ulatust, tema poolt toimepandud kuriteoepisoodide arvu, siis toimepanemise asjaolusid ja isikut iseloomustavaid andmeid, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja võimalust antud konkreetset isikut mõjutada edaspidiselt hoiduma kuritegudest ja antud juhul kahtlematult ka õiguskorra huve. E. Mirochenko poolt toimepandu on kvalifitseeritav

§ 114

lg 1 p 1, 5 järgi ( kuni 01.01.2015

§ 114p 1, 5 järgi).

Sanktsiooni muudetud ei ole. Kohus selgitab, et seadusandja on selle kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, märkinud ainsa karistusliigina vangistuse, seejuures on karistuse määraks 8-20 aastat vangistust või eluaegne vangistus. Seega on seadusandja selgitanud, milline on riigi suhtumine antud kuritegudesse. Tegemist on esimese astme kuriteoga Kuriteod on toime pandud kavatsetult, seejuures esines toimepanemisel nii

§ 114lg 1 p 1 nimetatud piinav, kui ka julm viis.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka nii eri- kui ka üldpreventiivset eesmärki. Süüdistatav on varem kohtulikult karistatud kriminaalkorras. Kohtus isik kahetsust ei avaldanud. Seega ei ole ta seni andnud enda poolt toimepandule kohast hinnangut. Antud juhul on karistuse mõistmisel oluline ka õiguskorra huvide arvestamine, kuna on vajalik anda signaal riigi suhtumisest selliste kuritegude toimepanemisse. 23 Kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus peab arvestama asjaolu, et seejuures esines toimepanemisel nii

§ 114lg 1 p 1 nimetatud piinav kui ka julm viis.

22-aastane noormees tapeti brutaalselt piinaval viisil omakasu ajendil, teda eelnevalt meelitati sõlmima elukindlustuspoliisi ja süüdistatav soovis tema surma abil teenida varalist kasu. Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu

§56

lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK 3-1-1-99-06 p.14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p.14). Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud kuriteo puhul, arvestades eelkäsitletud isiku süü suurust aga ka kõiki teisi

§-s 56 nimetatud ja eelkäsitletud tegureid, on vangistuse kohaldamine karistusena põhjendatud ning kohus on eelnevalt selgitanud, et ka riik on väljendanud enda suhtumist sellelaadsetesse (

§141

lg 1) kuritegudesse, määratledes antud karistuse ühe kuriteo puhul ainsa karistusliigina Kohus eelnevalt selgitas enda seisukohta karistusliigi osas puudutavalt süü suurusest ning teistest andmetest tulenevalt ja

§ 56

mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RK 3-1-1-99-06). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RK 3-1-1-77-11). Süüdistatavale inkrimineeritavas kuriteos on seadusandja määratlenud keskmise määrana 14 aastase vangistuse. Kohus peab põhjendatuks kohaldada karistust sanktsiooni keskmisest määrast rangemat karistusmäära ja seda põhjusel, et süüdistatav pani toime mõrva nii piinaval kui ka julmal viisil kui ka omakasu ajendil. Kohus peab põhistatuks 18 aastase vangistuse kohaldamist. Eluaegset vangistust kohus põhistatuks ei pea Kohus leiab, et

§ 64

lg 1, § 65 lg 1 alusel tuleb moodustada liitkaristus eelmise kohtuotsusega mõistatud karistusega ja kohus peab põhistatuks suurendades üksikkaristustest raskemat mõista liitkaristusena vangistuse 18 aastat ja 6 kuud. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RK 3-1-1-99-06 p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikast korduvalt (RK 3-11-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. 24 Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RK 31-1-40-04). Antud juhul puudub igasugune põhistus süüdistatava karistuse kandmiselt vabastamiseks, kuna selline otsustus ei vastaks antud eelnimetatud karistuse mõistmise põhimõtetele. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et süüdistatav ega ka kaitsja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et süüdistatava tervislik seisund välistaks vangistuse Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on ehitatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Antud süüdistatava poolt toimepandus ilmnenud agressiivsust silmas pidades on oht kuritegude toimepanemiseks reaalne. Ka nähtus kogutud tõenditest ( Grigorjeva ütlused) oht teistele isikutele. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et kohtule ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et süüdistatava tervislik seisund välistaks tema suhtes vangistuse kohaldamise. Isik viibib vahi all ning on põhistatud isiku suhtes antud tõkendi muutmata jätmine otsuse jõustumiseni. V TSIVIILHAGI XXXX poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning VÕS § 1043 alusel mõista Evgeny Mironchenko’lt välja XXXX kasuks materiaalse kahju hüvitisena 628,32 eurot, mis tasuda XXXX arveldusarvele nr XXXX XXXX XXXX Swedbank. Kriminaalasjas esitas tsiviilhagi kannatanu XXXX summas 1075,70 eurot, seoses matusekuludega tekkinud varalise kahju osas. Käesolevas kriminaalasjas on tsiviilhagile lisatud hulgaliselt tõendeid, mis seonduvad XXXX ’i matustega Seoses tsiviilhagis nõutavate matusekuludega märgib kohus järgnevat. Kohus juba eelnevalt tuvastas, et E. Mironchenko’ käitumine põhjustas XXXX surma ning on üldteada, et tapmiskuriteo tagajärjel kannavad lähedased varalist kahju matusekulude näol. Kohus viitab, et VÕS § 1043 näeb ette, et kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele; VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamiseg Käesoleval juhul on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud süüdistatava poolt XXXX kavatsetult. VÕS § 129 lg 1 kohaselt tuleb isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral muuhulgas hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. VÕS 129 lg 2 näeb ette, et matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus, kui need 25 kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. Arvestades asjaolu, et E. Mironchenko põhjustas XXXX surma ning xxxx on kandnud seoses sellega matusekulusid, peab kohus põhjendatuks mõista E. Mironchenko’lt välja kannatanu kasuks tsiviilhagi matusekulude osas, mille suurust kinnitavad ka tsiviilhagile lisatud tõendid (kd KV lk 143-145). Kannatanu tsiviilhagi kuulub rahuldamisele osaliselt, sest selle summast tuleb maha arvata kannatanule makstud kuriteoohvri hüvitis summas 447,38 eurot (kd KV lk 148). Kokku kuulub süüdistatavalt seega materiaalse kahju hüvitisena kannatanu kasuks väljamõistmisele 628,32 eurot. VI MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 180lg 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kr

MS § 175, § 179, § 180 lg 1 alusel kuuluvad Evgeny Mironchenko’lt väljamõistmisele riigituludesse sundraha ja menetluskulud. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5-kordne palga alammäär, s.o 1075 eurot. Süüdistatava kaitsjate poolt esitanud taotlused riigi õigusabi kulude hüvitamiseks kohtueelses ja kohtulikus menetluses osalemise eest on hüvitatud summas 2587,68 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulude hüvitamine antud mahus on põhjendatud ning määratud kaitsjatele makstud tasu tuleb välja mõista Evgeny Mironchenko’lt. Ekspertiisiaktidega seonduvate kulude osas peab kohus vajalikuks märkida, et nende läbiviimine oli tingitud Evgeny Mironchenko’ süülisest tegevusest. Seega tuleb Evgeny Mironchenko’lt välja mõista surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulud summas 393,57 eurot; lasujäägi ekspertiisi kulud summas 360,46 eurot; tulirelvaekspertiiside kulud summas 1260,66 eurot; kiuekspertiisi kulud summas 438,43 eurot ja DNA-ekspertiiside kulud summas 2058,25 eurot. DNA-ekspertiisi (akt nr GE-1078-10/3220) kulu summas 172,56 eurot tuleb jätta riigi kanda, kuivõrd see oli täiendekspertiis, mis ei seostunud E. Mironchenko võrdlusproovide uurimisega Ülejäänud osas ei esine kohtu hinnangul süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. E. Mironchenko on töövõimeline isik, kes saab ka vangistuses asuda sissetulekut teenima ning hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav viibib vangistuses ja tema sissetulek ning võimalused selle teenimiseks on piiratud, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine. Kohus määrab menetluskulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. VII ASITÕENDID Kriminaalasjas on asitõenditeks: trikotaažmaskid, metallkang, minigrip-kotid, ümbrik; Aleksei XXXX ’u riietusesemed (3 jopet, tumedad püksid, must särk); xxxx kuulunud riietusesemed (jope, sh võti ja helkur, töökingad, nahkkindad, käekell); sündmuskohalt ja surnukeha juurest võetud DNA-proovid, sündmuskoha jäljed, sündmuskohalt võetud esemed (kõrvitsaseemne koored, juuksekarvad, teibitükid, suitsukonid, pabertaskurätik, kiud, surnul seljas olnud riided (teksapüksid, aluspüksid, kingad, sokid, beež jope, pruun džemper, kivid kingatalla küljest; rahakott, võtmekimp, sigaretipakk, mobiiltelefon LG, paberitükid, tikutoos); läbiotsimisel ära võetud kindlustuspoliisid, tingimuste leht; lepingud; sündmuskohalt võetud raketipüstoli rakett. Kohus leiab, et Aleksei XXXX ’u ja XXXX riietusesemed tuleb tagastada nende omanikele. Trikotaažmaskid, metallkang, minigrip-kotid, ümbrik; sündmuskohalt ja surnukeha juurest võetud DNA-proovid, sündmuskoha jäljed, sündmuskohalt võetud esemed; surnu seljas olnud riided, kivid kingatalla küljest, samuti rahakott, võtmekimp, sigaretipakk, mobiiltelefon, 26 paberitükid, tikutoos, raketipüstoli rakett – kohus leiab, et nimetatud esemed on väärtusetud või käesolevaks ajaks väärtusetuks muutunud, ka ei ole kannatanu tapetu esemeid tagasi soovinud ja seetõttu kuuluvad need KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Tapetu XXXX taskust leitud sularaha väärtuses 0,44 eurot tuleb üle anda kannatanu XXXX ’ile. Läbiotsimisel ära võetud kindlustuspoliisid, tingimuste leht, lepingud, CD-plaadid salvestistega ja kirjavahetus vanglast on dokumentaalsed asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1,3; § 306, § 310 lg 1, § 311313, § 315, § 318-319; VÕS § 129, § 1043, § 1045. Merle Parts kohtunik Aadu Jõgiaas rahvakohtunik Ene-Ly Lehtmaa rahvakohtunik 27