MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ⅓ võrra ja ärakandmisele kuulus 4 kuud vangistust.
lg 1 ja § 65 lg 1 alusel loeti kergem karistus, s.o 4 kuud vangistust, kaetuks eelmise, s.o Harju Maakohtu 15.09.2014 otsusega mõistetud karistusega (1 aasta 7 kuud ja 25 päeva vangistusega). Lisaks tunnistati Heimar Kuivas süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ⅓ võrra ja ärakandmisele kuulus 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 6 päeva ning ärakandmisele kuulus 3 kuud ja 24 päeva vangistust.
lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 15.09.2014 otsusega nr 1-147381 mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 21 päeva) võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud ja 15 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 25.01.2016 karistuse kandmise aja hulka. Kohus luges karistuse kandmise alguseks isiku kinnipidamise aja, s.o 25.01.2016. 1 Heimar Kuivast on kriminaalkorras karistatud 10-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab kuuendat korda. Vangistuse jooksul on isik töötanud, osalenud karjäärinõustamisel, läbinud Viha juhtimise programmi ning osalenud kohtumisel psühholoogiga. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval võimalik elada mõned nädalad lapsepõlvesõbra juures aadressil xxxx. Kinnipeetava poeg tegeleb aktiivselt üürikorteri otsimisega, kuhu kinnipeetav võiks vabanemisjärgselt asuda elama. Kinnipeetaval on omandatud keskharidus ning ta on läbinud mitmesuguseid kursusi ja koolitusi. Töökogemus on olemas, kuid vabanemisjärgne garanteeritud töökoht isikul puudub. Vabanemisjärgselt toetavad kinnipeetavat vajaduse korral materiaalselt poeg ja lapsepõlvesõber. Isiku tutvusringkonnas on palju kriminaalse taustaga isikuid, kellega kinnipeetav väidetavalt ei suhtle. Alkoholi tarvitamise osas on ohtlikkus ja risk olemas. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta enne käesolevat vangistust alkoholi harva. Varasemalt esines alkoholi kuritarvitamist. Isikul on esinenud alkoholijoobes vägivaldset käitumist. Isik ise mõistab alkoholi tarvitamisega seonduvaid probleeme. 20.01.2015 ja 25.04.2015 vargused poodides olid sooritatud alkoholi saamise eesmärgil. Narkootikumide tarvitamise osas on ohtlikkus ja risk samuti olemas. Kinnipeetava sõnul on ta tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid. Teda on väärteokorras karistatud NPALS rikkumise eest 1-l korral ning kriminaalkorras joobes (narkojoove) juhtimise eest. Ühtlasi on isikut karistatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest. Kinnipeetav on olnud kriminaalhooldusel kahel korral. Esimesel korral ei esinenud isikul katseajal probleeme, kuid ta pani korduvalt toime liiklusalaseid rikkumisi. Teisel korral esines kinnipeetaval probleeme kontrollnõuete täitmisega (ei ilmunud kokkulepitud aegadel registreerimisele, vahetas tihti elukohtasid ning esitas elukoha kohta mittetõeseid andmeid). Samuti tegeles isik narkootiliste ainete vahendamisega, mille eest määrati talle liitkaristusena 1200 tundi üldkasulikku tööd. Kinnipeetaval jätkusid probleemid ka peale üldkasulikule tööle suunamist registreerimiskohustuse täitmisega ning üldkasuliku töö tundide sooritamisega. Kriminaalhooldusamentiku koostatud päevikukannetest nähtub, et isikul esines probleeme ka kokkulepetest kinnipidamisega ning kriminaalhooldusametnik taotles karistuse täitmisele pööramist. Kinnipeetava elustiil on olnud riskeeriv ja hoolimatu ning isik on tegutsenud tagajärgedele mõtlemata. Isik leiab oma kuritegelikule käitumisele erinevaid õigustusi ja põhjendusi. Kinnipeetava sõnul on tal motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks olemas. Vangla hinnangul arvestades isiku varasemat kuritegelikku käitumist, kriminaalseid suhteid (tutvusi) ning hoolimatut eluviisi on risk edaspidisteks seaduserikkumisteks olemas. Kuritegude toimepanemise soodustegurid on olnud erinevad – alkoholi- ja narkootikumide kuritarvitamine ning majanduslik olukord. Kuritegude toimepanemise põhjuseks toob vangla välja kinnipeetava väljakujunenud kriminaalsed hoiakud. Isiku varavastased süüteod on ette planeeritud. Kinnipeetava enda sõnade kohaselt on tal motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks olemas. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Heimar Kuivas on kõrgohtlik avalikkusele. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 42% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 51%. Eeltoodust lähtuvalt vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Heimar Kuivasele katseaeg ja käitumiskontroll kuni 09.06.2017, kuid mitte 2 lühemana kui 6 kuud. Samuti soovitab vangla kohustada isikut täitma
Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta Heimar Kuivase ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Heimar Kuivast on kriminaalkorras karistatud 10-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta kuuendat korda. Varasemalt määratud kriminaalhooldus luhtus muuhulgas katseajal uue kuriteo toimepanemise tõttu. Eeltoodut arvestades on äärmiselt kaheldav, et isik suudaks kriminaalhoolduse edukalt läbida uusi kuritegusid toime panemata või kontrollnõudeid ja kohustusi rikkumata. Prokurör märgib, et käitumiskontroll vangistuse üldkasuliku tööga asendamise raames ja tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole niivõrd erinevad. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel on prokurör seisukohal, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kinnipeetaval oli enne vangistust probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootikumide tarbimisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta tähelepanuta, et riskihindamise alusel on isik kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtestatud reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ning sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta Heimar Kuivase vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 20.01.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et ta sai eile Ringkonnakohtu otsuse ning tema karistust vähendati. Selle otsuse kohaselt peaks tema karistusaeg lõppema 12.04.2017. Kui arvestada asjaolu, et tal on jäänud vangistuses olla ainult kaks kuud, siis ei näe ta põhjust ennast märkimas käia. See on kohtu otsustada, kas ta istub kaks kuud kinni ning ei käi märkimas või ta vabastatakse ning käib veel pool aastat ennast märkimas. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu Heimar Kuivas ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. 3 Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik on vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt – isik töötas, osales karjäärinõustamisel, läbis viha juhtimise programmi ning käis kohtumisel psühholoogiga. Samuti väärib märkimist, et kinnipeetav oli ametnike suhtes salliv. Vangistatu vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on õiguspärane käitumine. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mistõttu käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks on vabanemisjärgse elukoha olemasolu. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isikul puudub kindel vabanemisjärgne elukoht. Isik saaks vabanemisjärgselt elada mõned nädalad enda lapsepõlvesõbra juures, kuid kohus on seisukohal, et see ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetava poeg ja lapsepõlvesõber on teda vabanemisjärgselt valmis vajaduse korral materiaalselt toetama, kuid garanteeritud vabanemisjärgne töökoht kinnipeetaval puudub. Kohtu hinnangul võib töökoha puudumine suurendada isiku ohtlikkust ühiskonnas majanduslike raskuste ilmnemisel. Seda eriti olukorras, kus isikut on varasemalt karistatud varavastaste tegude eest. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10-l korral ning reaalset vangistust kannab isik kuuendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus peegeldab, kohtu hinnangul, et isik ei ole teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ning omab negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Lisaks tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et isik pani katseajal toime uue kuriteo. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on tutvusringkonnas palju kriminaalse taustaga isikuid. Lisaks on toodud välja, et isik on varasemalt toime pannud vägivaldseid kuritegusid grupis ning ta kuulus kriminaalsesse ühendusse. Kohus on seisukohal, et kriminaalse taustaga isikutega suhtlemine võib suurendada isiku riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Samuti võib isiku riskikäitumist vabaduses mõjutada alkoholi- ja narkootikumide tarbimine. Viru Vangla riskihindamise kohaselt on Heimar Kuivas kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 42 % ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 51 %. Vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Käesoleval juhul on isik oma käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Heimar Kuivse puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Heimar Kuivase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus
MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. 4 Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.