← Eesti

1-16-4603/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg Kohtuasja number

  1. jaanuar 2017.a. Jõhvi kohtumajas 1-16-4603 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Prokurör Kaitsja Ingrid Koddo juuresolekul Natalja Firsova (kirjalik arvamus) Lembit Nirgi Asja läbivaatamise kuupäev 13.01.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Nikita Larionov´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Nikita Larionov, isikukood 39708033714, xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Nikita Larionov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Lembit Nirgi taotlus Nikita Larionov´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 98,40 eurot. Välja mõista Nikita Larionov´ilt kriminaalmenetluse kulud 98,40 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Nikita Larionov´il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700071285 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 21.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikita Larionov´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Nikita Larionov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 05.10.2016 kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p 1,2; § 121 lg 2 p 3; § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, § 73 lg 4; § 65 lg 2, § 68 lg 1, KrmS § 238 lg 2 alusel 9 kuu 23 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 01.06.2016 ja lõpp 24.03.
  2. Kinnipidamisasutuses Nikita Larionovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistusest vabanedes on kinnipeetaval põhimõtteliselt olemas kaks varianti kuhu elama minna, kas ema Mxxx Bxxx või isa Axxx Sxx juurde. Telefonivestlusest mõlema vanemaga selgus, et ükski neist ei kujuta ette kuidas nad hakkavad elama koos kinnipeetavaga. Samuti elukaaslase suhted Nikitaga on halvad. Mxxx Bxxxsamuti rääkis sellest, et Nikital on halvad suhted tema abikaasaga. Kinnipeetaval on põhiharidus. Enne vangistust ei töötanud ega õppinud. Isikul on tasumata rahalisi nõudeid. Isiku suhtlusringkonnas on palju neid, kes on politsei huviorbiidis, kuid isik soovib välja tulla endisest elust. Isik ennast mõjutatavaks ei pea, kuid grupiviisiliselt toime pandud kuriteod ja vanglas hakkama saamine viitab isiku mõjutavusele grupi poolt. Isik on elanud ainult teiste kulul ning oma vanemate uute partneritega suhted ära rikkunud sellega, et on nendelt varastanud. Isikul on diagnoositud vangla meditsiiniosakonna poolt alkoholi sõltuvus. Alustas alkoholi tarbimist 10 aastaselt ning enne vangistust jõi alkoholi iga päevaselt. Isikul on mitmeid väärtegusid seoses alkoholi tarvitamisega. Ei ole tõendeid selle kohta, et isik on käitunud vägivaldselt seoses alkoholi tarvitamisega. Asunud alates 12.12.2016 sõltuvus rehabilitatsiooni osakonda. Vangla meditsiiniosakonna poolt on isikul diagnoositud sõltuvus. Isik tarvitas valdavalt kanepit ja spice'i iga päevaselt. Harva ka amfetamiini. Proovis amfetamiini esimest korda 12 aastaselt, sama vanuselt alustas ka kanepi tarvitamist. 14 aastaselt alustas spice'i tarvitamist. Varasemalt on viibinud xxx ning saanud ravi pxxxs. ei ole tõendeid narkootikumi tarvitamisega seotud vägivaldse käitumise kohta. Isik on vanglas asunud SRS osakonda ning avaldanud selget soovi loobuda narkootikumide tarvitamisest. Vangla meditsiiniosakonna hinnangul on isikul depressiivne meeleolu, millega võib kaasneda käitumishäired. Saab vanglas medikamentoosset ravi. Isikul on mõningaid suhtlemisraskusi, mis on peamiselt tekkinud isikul esinevast kogelemisest. Isik on korduvalt kasutanud vägivalda enda võõrasema suhtes kuid vigastused on olnud kerged, üldiselt isik ei ole vägivaldne ning ei poolda selle kasutamist. Isik on korduvalt käinud hetkeemotsiooni ajel vargil ning pannud toime teisi väärtegusid. Isik tunnistab, et tal on probleeme kuid ei oska läbimõeldult tegeleda probleemide lahendamisega, seetõttu on ka paljude probleemide lahendamist pidevalt edasi lükanud. Isik ei samasta enda kriminaalse subkultuuriga ning on vanglas üldjuhul järginud eeskujulikult korda. Ametiisikutesse suhtub positiivselt ja on koostööaldis. Pani toime uued kuriteod katseajal ning eiras kontrollnõudeid, hetkel ei ole alust arvata, et isik suudaks neid järgida tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel. Isik soovib muuta oma kuritegelikku eluviisi ja on astunud selle nimel ka samme vanglas. Kinnipeetav on karistatud 2 korda. Uue kuriteo vägivaldse toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 75%. Viru Vangla ei toeta Nikita Larionov´i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemisjärgne elukoht, kuna kumbki vanematest ei soovi teda enda juurde elama võtta, kuna tal on halvad suhted nii isa elukaaslase kui ka ema abikaasaga. Garanteeritud töökoht puudub. Suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Isik on viibinud xxxeoses narkootikume tarvitamisega. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nikita Larionov soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja toetab oma kaitsealust. 2 Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Nikita Larionov´i arvamuse, leiab, et Nikita Larionov´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Nikita Larionov on kriminaalkorras karistatud 2 korda, 1 kord on määratud katseaeg, mis ebaõnnestus, kuna pani katseajal toime uue kuriteo. Tegu on alkoholi- ja narkosõltlasega. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Nikita Larionov´il puudub vabanemisjärgne elukoht ja töökoht. Siinkohal märgib kohus, et ei saa vabastad tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub vabanemisjärgne elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seostud elukohaga. Positiivseks võib lugeda, et vanglas käitub Nikita Larionov hästi, mis näitab motivatsiooni oma käitumist muuta. Kohus leiab, et kuna isik ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks, ei ole seega varasem karistus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda, seda enam, et tal puudub vabaduses nii elu- kui ka töökoht. Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu isiklike probleemide tekkimisel kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise, 3 olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Nikita Larionovi vabastamisega temale Viru Maakohtu 05.10.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.