Obsah (5)

§ 168§ 371§ 428§ 423§ 150

2-16-15237 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 16.01. 2017. a Jõgeva Kohtumaja, Suur 1 Jõgeva Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-16-15237 Menetlustoiming

§ 168lg 5 alusel.

5. 02.01.2017.a esitas kostja esindaja seisukoha hagejate taotlusele ja menetluskulude nimekirja. Kostja leidis, et hagist loobumise saab vastu võtta, kuid menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda. Kostja ei nõustunud hagejate tõlgendusega ja kulutuste kostja kanda jätmisega. Kostja leidis, et tema menetluskulutused peaks tasuma hageja, kuna hagi esitamine oli põhjendamatu, sest sellega ei olnud võimalik taotletavat eesmärki saavutada (

§ 371lg 2 p.2, 423 lg 2.p 2).

Kostja leidis, et pärast hagi esitamist ei ole toimunud hageja nõude rahuldamist kostja poolt, nagu hageja oma hagist loobumise avalduses kohut eksitades püüab väita. Samuti ei olnud võimalik anda välja dokumente, mida olemas ei olnud. Kostja oli seisukohal, et kohtusse pöördumine oli ennatlik, toimunud kiirustades ja taotletavat eesmärki –tühist otsust tühistada- ei olnud võimalik saavutada (ainetu hagi) ning sellest johtuvalt ei saanud kostja ka vabatahtlikult hageja nõuet rahuldada. Hagist loobumise korral on põhjendatud jätta menetluskulutused hageja kanda. 6. Kohtuistungile hagejad ei ilmunud ja ei esitanud ka taotlust istungi edasi lükkamiseks mõjuval põhjusel. Kostja jäi esitatud seisukoha juurde. Kohtumääruse põhjendused 7. Kohus leiab, et hageja hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 429 lg 1 sätestab: Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vatsavalt

§ 428

lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist ja vastavalt sama seaduse § 431 lg 1 lõpetatakse menetlus määrusega. Käesolevalt on hagejad hagist loobunud ja kostja on loobumisega nõus olnud. Hagist loobumine ei kahjusta ühegi menetlusosalise huve ega ole vastuolus olulise avaliku huviga. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hagist loobumise vatsu ja lõpetab asja menetluse. 8. Kohus leiab, et kostja käsitlus, et hagejad ei saanud nõuet esitada ja et sellega soovitud eesmärki ei olnud võimalik saavutada, ei ole vastavuses kehtiva seadusega. Kohus leiab, et kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks

§ 423

lg 2 p 2 alusel ei olnud põhjendatud ja kohus ei saanud kostja taotlust rahuldada. 8.

1. Nimelt esitasid hagejad hagi Korteriühistu seaduse § 13 lg 3 alusel, mis sätestab: Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Seega näeb KÜS selgelt ette just otsuse tühistamise nõude esitamise võimaluse juhuks, kuid ostus on ebaseaduslik. TsÜS § näeb ette tehingu tühistamise institutsiooni
2. peatüki 2-s jaos, kuid tühistamise avaldus tehakse teisele poolele (TsÜS § 98)- seega ei ole tegemist samase olukorraga. Kohus juhib tähelepanu, et KÜS on Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) suhtes eriseadus ja MTÜS kohaldatakse juhul, kui KÜS-s ei ole küsimust reguleeritud (KÜS § 1 lg 2). Oma olemuselt on KÜS § 13 lg 3 vastav MTÜS § 24 lg 1, mis näed ebaseadusliku otsuse puhul ette võimaluse nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Arvestades, et KÜS on algsel kujul jõustunud 1995.aastal ja seda, et vahepealsel ajal on Eesti Vabariigi õigusruum, sh õigusterminoloogia, osaliselt muutunud ja täpsustunud, siis saab eeldada, et KÜS § 13 lg 3 sätestatud tühistamise nõudele vastab kehtetuks tunnistamise nõue MTÜS §
3. Kuna KÜS säte näeb ette tühistamise nõude esitamise võimaluse, on hageja hagi sõnastanud õigesti. Seega on ebaõige kostja käsitlus sellest, et hagejad ei saanud esitada hagi korteriühistu otsuse tühistamiseks. 8.
4. Kostja leidis ka, et kuna 30.11.2016.a koosolek kiitis heaks vaidlustatud 05.05.2016.a koosoleku otsused, ei saanud hagejad samuti nõuet esitada. Kohus märgib, et selline nõude esitamise välistamise alus on tõepoolest sätestatud MTÜS § 24 lg 2, kuid kohus märgib, et hagi esitati enne 30.11.2016.a koosoleku toimumist, esitati hagi õigesti. Kostja enda vastusest selgub, et alles pärast 26.10.2016.a hagiavalduse saamist otsustas KÜ juhatus 02.11.2016.a kutsuda kokku uue üldkoosoleku, et anda hinnang 05.05.2016.a toimunud koosoleku ostustele. Seega saab hagi esitamise, kätte toimetamise ja seadusliku üldkoosoleku kokku kutsumise vahel tajuda ajalist järjestust ja sellest tulenevalt võib asuda seisukohale, et need on omavahel põhjuslikus seoses. Nimetatud asjaolu tõttu nõustub kohus hagejate seisukohaga, et kostja täitis hageja nõude alles pärast hagi saamist. Kohtu hinnangul ei ole asjas määrava tähtsusega dokumentide välja andmise nõue30.11.2016.a üldkoosoleku protokolli p 4 kajastab seda, et hagejad said soovitud teabe ja et peamiseks probleemiks oligi see, et hagejatele ei jõudnud piisaval ja vajalikul määral infot KÜ tegevuse, dokumentide, hindade jne kohta. Seega on kostja ise koosolekul puudujääke info edastamisel möönnud ja selle puuduse kõrvaldanud, so nõude täitnud. Menetluskulude jaotus
5. Hagejad palusid endale tagastada poolt riigilõivust. Kohus tegi kindlaks, et hagejad tasusid hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hagejate taotlus tuleb seega rahuldada, sest hagejad loobusid hagist. 10. Hagejad palusid ülejäänud riigilõivus välja mõista kostjalt. Kostja esitas taotluse enda jätta menetluskulude välja mõistmiseks hagejalt ja vaidles vastu hagejate taotlusele.

§ 168

lg 2 sätestab: Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus on seisukohal, et kostja täitis nõude pärast hagi esitamist- korraldati seadusele vastav üldkoosolek ja hagejad said soovitud teabe (vt määruse p 8.2). samuti ei ole asjakohane kostja seisukoht, et hagi esitamine oli põhjendamatu- kohus leidis, et tegemist ei olnud ainetu hagiga ja hagejatel oli seadusest tulenev alus ja õigus hagi esitada (samuti määrus p 8.1). Ka muud kostja vastuväited temalt menetluskulude välja mõistmiseks on asjakohatud. Kohus jätab seega kostja menetluskulud tema enda kanda ja mõistab kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja menetluskulud (riigilõiv) 150 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik