Obsah (9)

§ 121§ 120§ 424§ 64§ 68§ 65§ 69§ 50§ 188

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-10957 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus T

§ 121

järgi 10 kuu,

§ 120

järgi 2 kuu ja

§ 424

järgi 6 kuu pikkuste vangistustega ning kohaldades

§ 64

lg-t 1 mõisteti tema liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

§ 68

alusel jäi tal sellest kanda 1 aasta 2 kuud 25 päeva.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 15.02.2011 otsusega M.

Udumäele mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuu 25 päeva pikkuse vangistuse võrra ja tema liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis moodustati 1 aasta 10 kuud 20 päeva vangistust.

§ 69

, § 74 lg 5 alusel asendati see 685 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 4 alusel määrati lugeda sotsiaalprogrammis osalemisega üldkasuliku töö tundidest kaetuks 25 tundi. Süüdimõistetu pidi seega ära tegema 660 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta 8 kuud.

§ 69lg 4 alusel nähti ette, et üldkasuliku töö tegemisel peab M.

Udumäe järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 50lg 1 alusel võeti M.

Udumäelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.

1. Tartu Maakohtu 10.05.2016 määrusega tühistati vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ning M. Udumäele Tartu Maakohtu 07.05.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 3 päeva vangistust pöörati täitmisele. Karistusaeg algas 10.05.2016 ja lõpeb 13.05.
3. Tartu Maakohtu 02.11.2016 määrusega jäeti M. Udumäe vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtu põhistused olid kokkuvõtlikult alljärgmised. 3.1 Maakohus hindas positiivseks M. Udumäel distsiplinaarkaristuste puudumise, toetava lähivõrgustiku, kindla elukoha (ema juures) ja garanteeritud töökoha olemasolu ning tema väljendatud soovi pühenduda prioriteetsena oma perekonnale. Eeltoodud asjaolusid M. Udumäe vabastamiseks ebapiisavaiks lugedes, pidas kohus olulisemaks järgmist. Esmalt seda, et kinnipeetav kannab esimest reaalset vangistust liitkaristusena kahe kohtuotsuse alusel kehalise väärkohtlemise, ähvardamise, mootorsõiduki joobes juhtimise, omavolilise sissetungi ning kanepi ebaseadusliku kasvatamise eest. Teiseks toonitas maakohus, et M. Udumäe kuritegude soodusteguriks on olnud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning tülid emaga. Varem olid M. Udumäe suhted emaga pingelised ning viimase kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise pani ta toime ema vastu. Käesolevaks ajaks on ema alkoholi tarvitamisest loobunud ning saab ravi ja nõustamist. Ema elustiili muutumine on tinginud tema suhete paranemise M. Udumäega. Samas võib ema ja poja suhete pingestumine päädida uute kuritegudega. Seda enam, et vangla hinnangul esineb oht M. Udumäe poolt emale raskete tervisekahjustuste tekitamiseks. Kinnipeetav on märkinud, et tülisid ei teki, kui ei tarvitata alkoholi. Samas on teada, et vabaduses tarvitas M. Udumäe nii alkoholi kui narkootikume. Tema elukaaslase sõnul käitub M. Udumäe nii alkoholi- kui narkojoobes olles ettearvamatult ja võib olla ohtlik nii endale kui teistele. Järelnähtude ilmnemisel oli ta kergesti ärrituv. Tähelepanu väärib ka, et kinnipeetav ei ole tarvitamisest loobumises kindel ka hoolimata sellest, et varem on tal narkootikumide pruukimisest tingituna esinenud nii depressiooni kui ka suitsiidikatse. 3.2 Veel arvestas kohus M. Udumäe tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise vastu rääkivana ka tema riskihindamise tulemust. Vangla on hinnanud M. Udumäe kõrgohtlikuks oma emale ja ohtlikuks avalikkusele. Oht seisneb narkootikumide müümises, mootorsõiduki juhtimises alkoholija narkojoobes ning sellega võimalike õnnetuste põhjustamises, samuti varalise kahju ning ka oma emale raskete tervisekahjustuste tekitamises. Maakohus märkis ka seda, et M. Udumäe on olnud kriminaalhooldusel kolmel korral. Probleemideta on neist lõppenud ainult esimene. Ka teine kriminaalhooldus lõpetati seoses katseaja lõppemisega, kuid hiljem selgus, et ta pani kriminaalhoolduse ajal toime uued kuriteod. Viimase kohtuotsusega moodustati M. Udumäele liitkaristus, kuid talle anti võimalus oma karistus vabaduses ära kanda, võimaldades tal teha üldkasulikku tööd. M. Udumäe jättis antud võimaluse kasutamata: ta ei pidanud kinni üldkasuliku töö tegemise ajakavadest, tarvitas alkoholi ja narkootikume ning ei osalenud sotsiaalprogrammis. Tema hoolimatu suhtumine päädis karistuse täitmisele pööramisega. Olukord, kus M. Udumäe ei ole varem suutnud oma elukorraldust korrigeerida vaatamata talle antud võimalustele, annab tänasel päeval aluse järelduseks, et ta ei suuda ka tingimisi ennetähtaegselt vabanenuna talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi täita.
4. Kohtumääruse peale esitasid määruskaebused M. Udumäe ja tema kaitsja advokaat Marko Paabumets. 4.1 M. Udumäe taotleb maakohtu määruse tühistamist, enda vabastamist järelevalve seadet rakendamata ning palub talle lisada kohustuseks keelu läheneda K.U. le. Kui elektrooniline valve on vältimatu, siis soovib M. Udumäe elama asuda oma elukaaslase emale kuuluvasse korterisse. 2 4.2 Advokaat M. Paabumets oma edasikaebuses taotleb lahendi tühistamist ja oma kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamist. Ta märgib järgmist. 4.2.1 M. Udumäe on ära kandnud olulise osa vangistusest, mistõttu on tema karistus eesmärgi täitnud. Karistus on selgelt positiivset mõju avaldanud, kuivõrd M. Udumäe hoiakud on muutunud – ta on otsustanud vähendada alkoholi tarbimist ning narkootikumide tarvitamise lõpetada, samuti on ta katkestanud suhted endiste negatiivset mõju omavate sõpradega. M. Udumäel ei ole distsiplinaarkaristusi, mis näitab, et ta suudab enda käitumist kontrollida ning temale kehtestatud reeglitest kinni pidada, sh et ta täidaks vabaduses kontrollnõudeid ja kohustusi. M. Udumäel on laialdane toetusvõrgustik. Ema ja kinnipeetava suhted on nüüd head ja ema on valmis poja enda juurde elama võtma. Kindla elukoha olemasolu ema juures toetab süüdimõistetu õiguskuulekat käitumist, vähendab pingeid, muresid ning suurendab tõenäosust, et kinnipeetav suudab kriminaalhoolduse nõudeid järgida. M. Udumäel on kindel töökoht, mistõttu on tal ka lihtsam õiguskuulekal teel püsida. Eelnevast tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et jättes põhjendamatult arvestamata süüdimõistetu isiku hindamisel M. Udumäe ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud ning samas ületähtsustades negatiivseid asjaolusid, on kohus rikkunud põhjendamiskohustust KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt ning seega oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõiguse normi KrMS § 338 p 3 mõttes. 4.2.2 Edasi hindab kaitsja alusetuks väite, et M. Udumäe võib emale ohtlikuks osutuda. Kohus on tuvastanud, et ema on oma elus korrektiive teinud, st loobunud alkoholi tarvitamisest ning saab ravi ja nõustamist. Põhjust kahtluseks, et ema võib taas alkoholi tarvitama hakata, ei ole, mistõttu on ennatlik ka väide, et M. Udumäel võiks emaga täiendavaid konflikte tekkida. Vägivalla kasutamine ema vastu oli ühekordne juhtum, millest ei ole põhjendatud teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Kohus, tehes ennatlikke järeldusi selle kohta, et M. Udumäe on ohuks oma emale, samal ajal kui tema suhted emaga on head ning ema on valmis ta enda juurde elama võtma, on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi KrMS § 339 lg 2 ja § 338 p 3 mõttes. 4.2.3 Kaitsja rõhutab ka, et M. Udumäe varasem käitumine on olnud mõjutatud nii alkoholi kui narkootikumide tarvitamisest. Kuivõrd ta on otsustanud lõpetada alkoholi ja narkootikumide tarvitamise, ei ole riskihindamise tulemusele tuginemine asjakohane. Alkoholist ja narkootikumidest loobumine kõrvaldab nii narkootikumide müümise, mootorsõidukite joobes juhtimise kui ka varaliseja isikulise kahju tekitamise ohu. Vanglas on M. Udumäe juba psühhoaktiivsetest ainetest võõrutatud. M. Udumäe edasine tarvitamisest hoidumine on tõenäoline, kuna ta on saanud aru alkoholi ja narkootikumide kahjulikust mõjust oma käitumisele, samuti seetõttu, et ta soovib vabaduses püsida. 4.2.4 Eelnevate kriminaalhoolduste väljatoomine ei ole kaitsja hinnangul põhjendatud, kuna need ei näita M. Udumäe käitumist tulevikus. M. Udumäe kannab esimest reaalset vangistust ja on aru saanud, et kriminaalhoolduse nõuete rikkumine toob kaasa vanglakaristuse. Reaalse vanglakaristuse kandmine on muutnud M. Udumäe hoiakuid ning tõekspidamisi. Tema selgitustest nähtub, et ta on oma probleemse käitumise põhjustest aru saanud ning soovib nendega tegeleda. M. Udumäe on võtnud ette ka konkreetseid samme senise elukorralduse muutmiseks - ta on katkestanud suhted varasemate tuttavatega, soovib tööle minna ning perekonnale pühenduda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M. Udumäe tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamine ei ole põhjendatud. Seejuures hindab kolleegium esimese kohtuastme vastavad põhistused asjakohasteks ning piisavateks, s.o kaitsja M. Paabumetsa väited kriminaalmenetlusnormide rikkumiste, sh lahendis põhistuste puudumise kohta, on ebaõiged.
6. Apellatsioonikohus leiab nimelt, et vaidlustatud kohtulahendis on maakohus selgelt põhistanud, miks ei saa M. Udumäe karistuse eesmärke lugeda täidetuiks juba praeguseks ajaks, s.o 3 mille tõttu puudub kindlus nii selles, et kinnipeetav suudab käituda edasiselt seaduskuulekalt kui selleski, et ta on motiveeritud täitma kriminaalhoolduse nõudeid. Kolleegium sellise seisukohaga täielikult ka nõustub. Taoline negatiivne prognoos põhineb kõigepealt juba teabel sellest, et kuriteod, mille eest M. Udumäe Tartu Maakohtu 07.05.2015 otsusega süüdi tunnistati, pani ta toime temale eelmise otsusega määratud katseajal ning ka siis ei täitnud ta viidatud, s.o 07.05.2015 kohtuotsust, vaid tema karistus tuli juba 10.05.2016 täitmisele pöörata. Veelgi enam, prokuröri kirjalikust arvamusest selgub seegi, et Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses on nüüd ka kriminaalasi nr 16260100018, mille eeluurimise raames on M. Udumäele esitatud kahtlustused

§ 188

lg 2 p 2 § 189 lg 1, § 184 lg 2 p 2 ja § 121 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Ehk siis kinnipeetava kuritegusid tema varasem süüditunnistamine ära hoidnud ei ole ning samuti on ta ebaõnnestunud nii käitumiskontrolli nõuete täitmisel kui üldkasuliku töö tegemisel. Veel on siinkohal oluline märkida sedagi, et kinnipeetav on vabaduses olnud regulaarne narkootiliste ainete, eelkõige kanepi, tarvitaja. Tema elukaaslase poolt kriminaalhooldajale öeldu kohaselt on M. Udumäe aga narko- või ka alkoholijoobes oma käitumiselt ettearvamatu ning võib olla ohtlik nii endale kui teistele. Tõsi, kaitsja määruskaebusest selguvalt on kinnipeetav küll avaldanud soovi oma sõltuvuskäitumist ohjata, kuid tema vastavad lubadused ei veena kolleegiumi selles, et ta võetud eesmärki ka täita suudab. 7. Kaitsja määruskaebuse väide, milles rõhutatakse M. Udumäe vangistusaegset positiivset käitumist, ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Nimelt ei saa M. Udumäe poolt vanglakorra järgimisele (seda vaid loetud kuude jooksul) omistada suuremat tähendust kui teabele sellest, et ta on uued kuriteod toime pannud katseajal ning nurjunud on ka tema suhtes rakendatud kriminaalhooldused. Siinjuures tuleb märkida sedagi, et kuigi kaitsja rõhutab olulisena oma kaitsealusel mitme toetava lähedase olemasolu, jätab ta tähelepanuta, et M. Udumäe varasema kuritegeliku käitumise ärahoidmiseks sellisest tugivõrgustikust ei piisanud. Vastupidi, selgub ju Tartu Maakohtu 07.05.2015 otsusest seegi, et kinnipeetava kuritegudes oli kannatanuks just tema ema. Tegemist ei olnud ka kaugeltki mitte ühekordse juhtumiga, nagu märgitakse edasikaebuses, vaid M. Udumäe mõisteti

§ 121järgi süüdi oma ema löömises kolmel erineval korral.

Tõsi, ema ja poja suhted on käesoleval ajal head, kuid arvestades kinnipeetava poolt oma ema korduvat kehalist väärkohtlemist, samuti tema ähvardamist tapmisega, ei saa M. Udumäest lähtuvat ohtu kuidagi eitada. Lisaks tuleb siinkohal märkida sedagi, et kui kaitsja M. Paabumets toonitab positiivsena kinnipeetava elama asumist just oma ema juurde, siis on M. Udumäe oma edasikaebuses soovinud elada oma elukaaslase emale kuuluvas korteris ning palunud panna endale lähenemiskeelu oma ema suhtes. Veel ei saa tähelepanu juhtimata jätta aga sellelegi, et vangla koostatud iseloomustusest selguvalt ei nähta kinnipeetavat ohuna mitte üksnes oma emale, vaid teda tuleb pidada ohtlikuks ka avalikkusele.

1. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
2. Advokaat M. Paabumets esitas koos määruskaebusega apellatsioonikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele ja edasikaebuse koostamisele kokku 3 tundi, mille eest ta taotleb tasu kokku 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kriminaalkolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel M. Udumäe kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus