← Eesti

2-16-112599/9

Obsah (5)§ 448§ 142§ 444§ 163§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Otsuse tegemise aeg ja koht 02. jaanuar 2017.a, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-112599 Tsiviilasi Cred

§ 448lg 41 ja lg 42, § 632 lg 3).

Kaja esitamine 11. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 142lg 2, § 415).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 12.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

  1. Kostja võttis 23.08.2014.a. vastava laenutaotlusega Ferratum Eesti OÜ’lt laenu summas 190 eurot. 23.08.2014.a. väljastati kostjale laenusumma.
  2. Kostja võttis laenu 30 päevaks ning oli vastavalt Üldtingimuste p-dele 6.1., 6.
  3. kohustatud koos sellega tasuma laenuandjale laenu väljastamise ja käsitlemise kulu fikseeritud suuruses 45 EUR. Laenu ja käsitluskulu tasumine pidi toimuma 30 päeva pärast laenusumma saamist. Seega kohustus kostja kui laenuvõtja tagastama laenu koos käsitlemise kuluga, summas kokku 235 EUR, hiljemalt 22.09.2014.a. Intressis ei ole pooled kokku leppinud.
  4. 21.11.2014.a. algatas nõude loovutaja soovil Creditreform Eesti OÜ kostja suhtes inkassomenetluse ning alates selles ajast nõudis võla tasumist kohtuväliselt (Lisa 4). Inkassomenetluse algatamise tasu oli 35,25 eurot. Kostja on inkassomenetluse käigus võlgnevuse katteks kokku tasunud 15 eurot.
  5. Nõude loovutamine hagejale toimus 01.01.2016.a. Kostjat teavitati nõude loovutamisest eposti teel. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole kostja oma rahalist kohustust nõuetekohaselt täitnud.
  6. Inkassomenetluse algatamise päeval saadetakse võlgnikule esimene inkassonõue. Antud juhul saadeti kostjale inkassonõue 21.11.2014.a. Inkassonõudel märgitud võla sissenõudmiskulu koosnes õigusabikuludest maksekäsu kiirmenetluses ning sissenõudmisteenuse tellimise tasust. Inkassonõudel on märgitud võla sissenõudmiskuluks kokku 55,25 eurot. Kuna 20 eurot on õigusabikulud, siis 35,25 eurot on inkassomenetluse alustamise tasu. Kuna pärast nõudekirjade saatmist ei ole kostja võlgnevust tasunud ega võtnud hagejaga ühendust tasumise küsimuse lahendamiseks, inkassomenetlus jätkus. Inkassomenetluse käigus saadeti kostjale posti teel 4 võlanõudekirja, võeti kostjaga korduvalt ühendust nii telefoni, SMS-i kui ka e-posti teel, sõlmiti kostjaga mitmeid maksegraafikuid, tehti toiminguid kontaktandmete õigsuse kontrollimiseks, otsimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks.
  7. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja: laenu põhiosa summas 190 eurot; käsitluskulu summas 45 eurot; sissenõudmiskulu summas 20,25 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis summas 34,40 eurot; viivis põhinõudelt (laenult ja käsitlustasult) alates 24.09.2016.a. kuni põhinõude täitmiseni määras 8% tasumata summalt aastas.
  8. Hageja esitas 14.06.2016.a Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna menetlusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 21.08.2016.a määrusega, kuna kostja esitas vastuväite. Siis anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 23.09.2016.a esitas hageja hagiavalduse Harju Maakohtule. 26.09.2016.a määrusega keeldus Harju Maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning edastas hagiavalduse kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule. 16.11.2016.a määrusega võttis Tartu Maakohus avalduse menetlusse. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 06.12.2016.a. Kostja ei ole hagile vastuväidet esitanud.
  9. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja viivist põhinõudelt, mis koosneb hagiavaluse kohaselt laenust (st laenu põhisummast 190 eurot ja käsitlustasust 45 eurot) alates 24.09.2016.a. kuni põhinõude täitmiseni määras 8% tasumata summalt aastas.
  10. Hagiavalduse punkti 1.
  11. kohaselt võttis kostja laenu summas 190 eurot. Kostja võttis laenu 30 päevaks ning oli vastavalt lepingu üldtingimuste p-dele 6.1., 6.
  12. kohustatud koos sellega tasuma laenuandjale laenu väljastamise ja käsitlemise kulu fikseeritud suuruses 45 EUR. Laenu ja käsitluskulu tasumine pidi toimuma 30 päeva pärast laenusumma saamist. Seega kohustus kostja kui laenuvõtja tagastama laenu koos käsitlemise kuluga, summas kokku 235 eurot. Intressis ei ole pooled kokku leppinud.
  13. Hageja ei ole põhjendanud, milles seisneb käsitlemiskulu ning miks seda tuleks lugeda põhinõude osana, kui kostja on võtnud laenu 190 eurot.
  14. Kuna laenuandja Ferratum Estonia OÜ tegutses oma majandus- ja kutsetegevuse raames, siis vastavalt Võlaõigusseaduse § 29 lg 2 ja § 397 lg 1 alusel tuleb tõlgendada laenu käsitlustasu 45 eurot kui laenu kasutamiselt tasumisele kuluvat intressisummat.
  15. VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viiviselt ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
  16. Seega jätab kohus viivise käsitlustasult summas 45 eurot kuni põhinõude täitmiseni määras 8% tasumata summalt aastas kostjalt välja mõistmata.
  17. Ülejäänud osas on hagi põhjendatud ning tuleb rahuldada. Menetluskulud
  18. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

28. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 29.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

  1. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna kokku 295 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 30 eurot) ning õigusabikuluks on 220 eurot.
  2. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
  3. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 60 eurot.
  4. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 135 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.