Obsah (10)

§ 3§ 11§ 635§ 8§ 9§ 76§ 637§ 100§ 101§ 113

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-119489 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2016.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi OÜ Alexcargo hagi OÜ Orvek SP vastu võl

) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt

§ 3

võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. 7. Pooled on vastandlikel seisukohtadel selles, kas hageja ja kostja vahel olid lepingulised suhted Hageja väitel sõlmisid pooled suulise lepingu (

§ 11

lg 1), mille alusel OÜ Alexcrgo vedas killustikku Estonia kaevandusest Varesmetsa-Imatu tee ja Piiri tee ehituseks (objektile). Hageja väitel oli töö tellija OÜ Orvek SP, kogu asjaajamine toimus viimase juhatuse liikme P. S.i kaudu, viimasega lepiti kokku ka hinnas. Kostja vaidleb sellele vastu ja väidab, et kostjal puudusid hagejaga mistahes lepingulised suhted. Hagejal olid lepingulised suhted OÜ-ga Orvek, mida kinnitab hageja enda poolt firma nime märkimine töölehtedel. OÜ Orvek oli sõlmitud töövtulepingu RMK-ga ning OÜ-l Orvek SP oli omakorda sõlmitud töövõtuleping OÜ-ga Orvek. Tööd, mida teostas hageja objektil (ehk killustiku vedu) kostja ei vajanud, seda vajas OÜ Orvek oma lepinguliste kohustuste täitmiseks. 8. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud poolte vahelise lepingulise suhte olemasolu, millest tuleneks kostja kohustus(ed) hageja ees. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2-lõikest ja TsMS § 5 lg 2 tulenevalt esitavad tõendeid menetlusosalised ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ning milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsÜS § 77 lg 1 ja

§ 11

lg 1 järgi võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Asjaolud, millele hageja rajab oma nõude vastavad oma sisult

§ 635lg 1 järgi töövõtulepingu tunnustele.

Töövõtulepingu regulatsioon ei sätesta kohustuslikku vorminõuet (

§ 635jj), mistõttu võivad pooled lepingu sõlmida ka suuliselt.

Kostja märgib õigesti, et leping sõlmitakse poolte tahteavalduste vahetamise teel (

§ 8

lg 1 ja

§ 9lg 1).

Tehingu vabadus tähendab ühtlasi seda, et isik võib teha tahteavalduse mis tahes viisil, oluline on, et tema tahe oleks teisele äratuntavalt väljendatud. Tahe võib olla väljendatud otseselt, kaudselt või erandina ka vaikimise või tegevusetusega (TsÜS § 68). Muuhulgas võib tahteavaldus väljenduda teos, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg.

1. Hageja põhjendab ja tõendab lepinguliste suhete olemasolu kostjaga alljärgnevaga: - töö tellis ja võttis vastu P. S. kui OÜ Orvek SP seaduslik esindaja; temaga lepiti kokku hind; 4 -varasemate lepinguliste suhete olemasolu ja kohustuse täitmine OÜ Orvek SP poolt, arve nr 106 tasumine (tl 18-19); - Varesmetsa-Imatu tee ja Piiri tee objektil teostatud tööde eest arve nr 109 tasumine OÜ Orvek SP poolt (tl 20-21) Kohus on seisukohal, et OÜ Orvek SP seadusliku esindaja P. S.i osalemisest tööde tegemise ja hinna kokku leppimisel, samuti objektil töö korraldamisest mõistaks iga mõistlik isik sarnastel asjaoludel, et töö tellija ja seega lepingupool on OÜ Orvek SP, mitte keegi kolmas isik.
2. Kostja väidab, et kuna töölehtedel on hageja märkinud kliendina Orvek OÜ (tl 23-24), olid järelikult lepingulised suhted OÜ-ga Orvek ning asjaolu, et hageja on enda koostatud saatelehtedesse esimesest veost alates märkinud kliendina Orvek OÜ, tõendab hageja teadmist, kellega tal oli lepinguline suhe. Kohus möönab, et töölehtedel on tõepoolest märgitud kliendina OÜ Orvek, kuid ennatlik oleks sellest järeldada hageja teadmist, kellega on lepinguline suhe. Arvestades äriühingute nimede sarnasust on usutav hageja väide, et nad ei teadnud ega saanudki esialgu teada kahe sarnase nimega äriühingu olemasolust (tl 90 pöördel, 93). Suhtlus toimus P. S.iga.
3. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et arve nr 109 (tl 20, 21) tasumine ei tõenda lepingulist suhet poole vahel. Kostja väide selles, et arve nr 109 tasumine oli vastutulek OÜ-le Orvek viimase majanduslike raskuste tõttu on paljasõnaline ja tõendamata. Orvek OÜ ainuosaniku O. S.a kinnitus (tl 60, 61) ei ole arvestades osanike sugulussuhet ja vaidluse asjaolusid kogumis kohtu hinnangul usaldusväärne. Kostja väide oleks eluliselt usutav juhul kui arve nr oleks esitatud Orvek OÜ-le ja selle oleks tasunud viimase eest OÜ Orvek SP. Kostja seaduslik esindaja väitis vande all, et Orvek OÜ maksis talle arve nr 109 hiljem ära, aga väide on tõendamata. Kuna hageja esitas arve OÜ-le Orvek SP ja viimane selle ka tähtaegselt tasus, tõendab eeltoodu kohu hinnangul hageja ja kostja vaheliste lepinguliste suhete olemasolu. Kostja märgib, et Orvek OÜ-l oli Varesmetsa-Imatu ja Piiri tee objekti töövõtuleping Riigi Metsamajanduse Keskusega (RMK). Kostja (OÜ Orvek SP) oli sellel objektil Orvek OÜ alltöövõtja (tl 50-58). Kohus juhib tähelepanu Orvek OÜ ja Orvek SP OÜ vahelise töövõtulepingu p 2.2 ja 2.4, mis määratleb lepingu objekti ja töövõtu sisu. Eelmärgitu kattub A. Z. vande all antud väidetega, et tööd koordineeris objektil P- S. (tl 94).

§ 635lg 3 kohaselt ei pea töövõtja täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult.

Asjaolu, et P. S. ja OÜ Orvek SP olid objektil Orvek OÜ töövõtjana, ei tähenda, et OÜ Orvek SP töövõtjana ei saanud sõlmida oma lepinguliste kohustuste täitmiseks (all)töövõtulepinguid, sh suuliselt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ja kostja vahel olid lepingulised suhted. 12.

§ 8lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (

§ 76lg 1).

5 Tulenevalt

§ 635

lg 1 on töövõtja kohustus saavutada kokkulepitud tulemus (töö tegemine), tellija kohustus maksta selle eest tasu ning töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (

§ 637

lg 3)

§ 100

tulenevalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja on talle osutatud teenuste eest jätnud tasumata, st rikkunud võlasuhtest tulenevat kohustust (

§ 100

mõttes), annab hagejale õiguse rakendada kostja vastu õiguskaitsevahendeid.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamise korral viivist. Nõude suuruse (tl 22) osas kostja sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras (

§ 113lg 1) ja arvestab viivist alates 10.02.105.a.

0,2% päevas summas 857, 66 eurot (ajavahemiku eest 10.02.2015 – 04.08.2015.a, viivitatud päevi 175; tl 28).

1. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ning rahuldab hagi täies ulatuses. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Kohus rahuldab hagi, järelikult jäävad poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulu on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 300 eurot ja tõlkekulud (TsMS § 138 lg 2, § 143 p 1). Hageja esitatud tõlkekulud on põhjendatud osaliselt: arved 04/206 ja 10/2016 suulise tõlke eest kohtuistungil 29.03.2016 ja 10.05.2016.a kokku 75 eurot. Arve – saatelehed nr 80 ja nr 1 selgitusega „teksti tõlkimine“ ei ole seostatav käesoleva tsiviilasjaga. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks kokku 375 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6