← Eesti

2-16-115289/9

Obsah (11)§ 632§ 415§ 394§ 142§ 444§ 467§ 162§ 174§ 175§ 177§ 317

2-16-115289 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2016, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-115289

) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

§ 632

lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tulenevalt

§ 142lg 2 tasuda kautsjon summas 75 eurot.

Kautsjon kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302 (viitenumbrita). Kautsjoni tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitused Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, milles palub mõista kostjalt välja võlgnevus 1909,47 eurot, intressid 33,28 eurot ja viivised 2091,15 eurot. Hagiavalduse kohaselt 27.05.2006 sõlmisid kostja ja Danske Bank A/S Eesti filiaal arveldudkrediidilepingu nr 484PEK0707650 (leping 1). Lepingu alusel võimaldas pank kostjale arvelduskrediiti järelmaksulimiidi 10000 EEK (639,11 eurot) ning kostja kohustus kasutatud limiidi summa tagastama hiljemalt 17.12.2008. Intressimääraks on 15% aastas. Kostjapoole lepingu rikkumise tõttu ütles pank lepingu üles teavitades ennetähtaegsest lepingu lõpetamisest 2

(2)2-16-115289 lugedes arvelduskrediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 14.10.
  1. Kostja jäi peale lepingu lõpetamist pangale tagastamata põhisumma 639,98 eurot ja intressid 33,28 eurot. Kostja ja pank sõlmisid limiidileping (Freestyle) nr 384JM20604470, 27.05.2006 ja selle lisa 1 21.07.2007 (leping 2). Lepingu kohaselt võimaldas pank kostjale arvelduskrediidi järelmaksulimiidi 958,67 euro kasutamist tema jooksvate kulutuste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud limiidi summa tagastama igakuiste maksetena 15.-ks kuupäevaks summas 35,47 eurot kuus, kogu summas hiljemalt 27.05.
  2. Intressimääraks on 16% aastas. Lepingu lisa 1 alusel suurendasid pooled limiidi summat kuni 1278,23 euroni ning kostja kohustus kasutatud limiidi summa tagastama igakuiste maksetena 15-ks kuupäevaks summas 38,35 eurot kuus kogu summas hiljemalt 27.01.
  3. Kostja rikkus lepingut, jättes alates lepingu sõlmimisest tasumata igakuised maksed. Pank ütles lepingu üles kuulutades limiidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 14.10.
  4. Pank teavitas lepingu ülesütlemisest kostjat kirjalikult ning nõudis kogu lepingust tuleneva võlgnevuse 1299,77 kohest tasumist. Pank loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale 09.04.
  5. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja võlgneb hagejale järgnevad summad: lepingu 1 tulenevalt põhivõlgnevus 638,98 eurot, intressid 33,28 eurot, viivised 670,47 eurot; lepingust 2 tulenevalt põhivõlgnevus 1270,49 eurot ja viivised 1067,40 eurot. Viivised on hageja poolt arvestatud ajavahemiku 14.10.2009 kuni 10.10.2016 eest. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi toimetatud kätte 14.12.2016 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teade on avaldatud 29.11.2016). Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. Kohtu rahuldab hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

Menetluskulud Lähtuvalt

§ 162

lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabikulud summas 288 eurot (sisaldab käibemaksu 48 eurot). Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole hageja käibemaksukohustuslane, seega ei saa ta tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus leiab, et hageja menetluskulud summas 638 eurot, sh riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 288 eurot, on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 ning

§ 175lg 1 alusel põhjendatud ja kuuluvad hagejale hüvitamisele täies ulatuses. 3

(2)2-16-115289

§ 177

lg 2 alusel tuleb mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kuna käesolevaks ajaks ei ole teada kostja elu-, viibimis- ega töökoht, samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult

§ 317lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel.

Kohtuotsus loetakse

§ 317

lg 5 järgi kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 4

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.