1-15-8002/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2017, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 20.01.2017 Kohtuasja number 1-15-8002 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aigo Jürgensi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Aigo Jürgens, isikukood 38004144714, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 17.06.2016 ja lõpp 04.04.2017 Süüdimõistetu RESOLUTSIOON: Jätta Aigo Jürgens vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Aigo Jürgensile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aigo Jürgensi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 05.10.2015 kohtuotsusega tunnistati Aigo Jürgens süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 21.02.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-255 mõistetud ärakandmata karistuse 7 kuu 18 päeva vangistuse võrra ning Aigo Jürgensile mõisteti liitkaristuseks 9 kuud 18 päeva vangistust. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9-l korral (neist 3 karistust on arhiveeritud) ning reaalset vangistust kannab isik seitsmendat korda. Käesolevat karistust kannab isik varguse (süstemaatiliselt) eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangistuse jooksul külastas isik Töötukassat, suhtles lähedastega ning osales sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ jätkutegevuses. Alates 22.09.2016 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas. Alates 30.10.2016 lubati isikul osaleda väljaspool vanglat usulises tegevuses (Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Jõhvi Mihkli koguduse jumalateenistustel). Isikut ei ole distsiplinaarkorras karistatud. 1 Vabanemisjärgselt plaanib kinnipeetav asuda elama kasuisale kuuluvasse elamusse aadressil xxxx. Vangistuse jooksul oli kinnipeetav tööga hõivatud ning ta töötas ka väljaspool vanglat. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht isikul puudub. K-raha andmetel on isikul 30.11.2016 seisuga tasumata võlanõudeid summas 2162 eurot. Isikul on vabanemisfondi hoiustatud 183 eurot. Kinnipeetava sõnul on tal lähedaste toetus olemas. Lähivõrgustikku kuuluvad kinnipeetava ema, kasuisa, õed ja vennad. Isiku tutvusringkonda kuuluvad kuritegeliku minevikuga tuttavad. Kinnipeetava sõnul katkestas ta viimast korda vanglast vabanedes kõik varasemad kriminaalsed suhted. Alkoholi tarvitamise osas on risk ja ohtlikkus olemas. Isik alustas alkoholi kuritarvitamist alaealisena. Kõik kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod on seotud alkoholi tarvitamisega ning isik tunnistab seda. Isikut on kaheksal korral karistatud alkoholijoobes vägivaldse käitumise eest ning ka vargused on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav on katseajal rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Vangla iseloomustuse kohaselt muudab alkohol isiku norivaks ning vägivaldseks. Kinnipeetava sõnul tahab ta muutuda, kuid samal ajal on isik ravi suhtes skeptiline. Kinnipeetaval on tugev domineerimisvajadus ning ta on kergesti ärrituv. Isik võib tõlgendada teiste käitumist meelevaldselt ning vaenulikuna. Kinnipeetaval on puudulikud analüüsioskused. Isik kordab oma vigu, sest ei suuda otsuseid tehes varasematest negatiivsetest kogemustest õppust võtta. Tuleviku eesmärkideks on püstitanud töötamise ja ausa elu alustamise. Samas on kinnipeetav väljendanud seisukohta, mille kohaselt tuleb elada üks päev korraga. Vangla iseloomustuse kohaselt viitavad korduvad samalaadsed kuriteod ja süstemaatilised reeglite eiramised isiku kuritegeliku käitumise aktsepteerimisele. Isik ise suhtub sellesse kui ebameeldivasse paratamatusesse ning ta häbeneb oma vangistusi. Isik on kriminaalhoolduse ajal pannud toime uue kuriteo. Kinnipeetav on kindel, et uuesti vanglasse ta ei satu. Kinnipeetava korduvkaristatus näitab vangla hinnangul ilmekalt seda, et isik ei ole oma varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ohustatud on ühiskond tervikuna, tuttavad ja võõrad isikud. Peamiselt seisneb oht vägivalla kasutamises, mille tagajärjeks võivad olla kergemad kehavigastused. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik on alkoholijoobes, töötu, kindla sissetulekuta ning tegutseb grupis. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 65 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 54 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Aigo Jürgensile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Samuti soovitab vangla kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. 2 Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad isiku ohtlikkusele. Tegemist on 9-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga ning nendest kolm karistust on arhiveeritud. Reaalset vangistust kannab isik seitsmendat korda. Isikut on korduvalt karistatud ka tingimisi vangistusega, ent vaatamata sellele on isik jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetavale varasemalt määratud kriminaalhooldus on luhtunud katseajal uute kuritegude toimepanemise tõttu. Eeltoodut arvestades on äärmiselt kaheldav, et isik suudaks kriminaalhoolduse edukalt läbida uusi kuritegusid toime panemata või kontrollnõudeid ja kohustusi rikkumata. Isikul oli enne vangistust probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kõik tema poolt toime pandud kuriteod on seotud alkoholi liigtarvitamisega), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Aigo Jürgensi poolt üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 65 % ja 54 %, mis ei ole madal risk. Kinnipidamisasutuses isiku kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on distsiplinaarkorras karistamata. Kuigi vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus, pole eeltoodud asjaolu ülimuslikult sedavõrd tähtis, et jätta tähelepanuta isiku varasemad hulgalised kuriteod ning ainuüksi selle pinnalt saaks teha põhjendatud otsuse isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Väärib tähelepanu, et vangla materjalides on märgitud, et isik on ohtlik avalikkusele ja väheohtlik ametnikele (risk ühiskonnas). Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Aigo Jürgensi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 20.01.2017 toimunud avalikul videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et ta pani toime kuriteo sellepärast, et hakkas viina jooma. Ainult alkoholi tõttu sattus ta vanglasse. Kriminaalhooldaja ütles samuti, et tal on alkoholiga probleem. 2015. aastal vabanedes hakkas jooma ning siis varastas. Isik avaldas, et loomulikult sooviks ta vabaneda. Ta ei ole üle aasta tilkagi joonud. Viimati jõi ta 2015. aasta juuni kuus. Tal on maksaga probleeme ja ta ei taha juua. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu Aigo Jürgens ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik on olnud motiveeritud läbima taasühiskonnastavaid tegevusi ning ta on vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Aigo Jürgens on töötanud (mh väljaspool vanglat), külastanud Töötukassat, suhelnud lähedastega, osalenud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ jätkutegevuses ning osalenud väljaspool vanglat usulises tegevuses. Alates 22.09.2016 paikneb isik Viru Vangla avavanglaosakonnas. Kohus on seisukohal, et leebemale kinnipidamisrežiimile üleviimine ning väljaspool vanglat töötamise 3 võimaldamine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. Positiivseks saab lugeda ka asjaolu, et isik on distsiplinaarkorras karistamata. Isikul on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht aadressil xxxx, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vangla iseloomustusest nähtub, et uue kuriteo toimepanemise ohu ilmnemise tõenäosus on suur, kui isik on töötu ja kindla sissetulekuta, kuid kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Isikul on ka vähene haridus, mistõttu võib olla isiku konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Kohtu hinnangul vähendaks töötamine isiku tegevusetust ning koos sellega ka alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Kõik kinnipeetava kuriteod on seotud alkoholi tarvitamisega ning isik ise tunnistab seda. Kohtu hinnangul võib alkoholi tarvitamist pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Juhul kui isik ei suuda vabaduses hoiduda alkoholi tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks ja/või alkoholi hankimiseks. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik on ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb peamiselt vägivalla kasutamises ning ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik on alkoholijoobes, töötu, kindla sissetulekuta ning tegutseb grupis. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 65 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 54 %, milliste näol on kohtu hinnangul tegemist väga kõrgete riskidega. Aigo Jürgensit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesoleval hetkel kannab isik reaalset vangistust seitsmendat korda. Kohtu hinnangul näitab korduvkaristatus selgelt seda, et isik ei ole enda käitumisest teinud õigeid järeldusi. Märkimist väärib asjaolu, et isik pani kriminaalhooludse all olles toime uue kuriteo. Eeltoodu viitab sellele, et varasem tingimuslik karistus ei avaldanud Aigo Jürgensile mõju. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub alus arvata, et ainuüksi isiku lubadustest piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu hinnangul on Aigo Jürgensi puhul olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk. Kohus on seisukohal, et isik on oma käitumisega näidanud, et kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Aigo Jürgensi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4