1-15-10642/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-15-10642 Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Valentina Michelson-Ipbüker Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Anastassia Pospelova 06.12.2016 erakorraline ettekanne Jelena Järinenile Tartu Maakohtu 16.02.2016 kohtuotsusega nr 1-15-10642 mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu Jelena Järinen, isikukood 47006212213, xxx kinni peetud 20.12.2016 Viru Maakohtu sundtoomise määruse alusel Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Anastassia Pospelova esitas 06.12.2016 Viru Maakohtule taotluse, milles palub pöörata Jelena Järinenile mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kohustust. Rikkumine seisneb selles, et süüdimõistetu ei täida kohustust mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Jelena Järinen tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 16.02.2016 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistati vangistusega 3 aastat 9 kuud, millest kuulus kohesele kandmisele 9 kuud vangistust. Ülejäänud karistuse osa 3 aastat vangistust otsustati KarS § 74 lg 1, 2 alusel jätta täitmisele pööramata tingimusel, et Jelena Järinen 3 aastase katseaja jooksul täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 2, 21 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust. Otsus jõustus 03.03.
2. Kriminaalhoolduse algus 03.03.2016 ja lõpp 15.02.
3. Käeoleva määruse aluseks oleva ettekande kohaselt ei allu Jelena Järinen kohustustele mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 15.11.2016 kell 09:00 kontrollis Viru Vangla Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Anastassia Pospelova registreerimise käigus Jõhvis, aadressil Kooli 2a hooldusaluse narkootikumide tarvitamist. Kontrolli käigus tuvastati Jelena Järinenil narkojoove (AMP / BZO tarvitamine). Joobe tuvastamiseks kasutati indikaatorvahendit 8 PANEL URINE DRUG TEST DIP CARD (tl 70-71). 1 15.11.2016 antud kirjalikus seletuses Jelena Järinen selgitas, et ta tõesti tarvitas amfetamiini, kuna tal oli probleeme hambaproteesidega, mis olid läinud katki. Ta soovis teha uued, kuid neid ei tehtud. Mõistab, et rikkus talle määratud kohustust ja kahetseb tehtut (tl 72). Esmakohtumise ajal 27.04.2016 selgitati Jelena Järinenile põhjalikult kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete rikkumise korral. Jelena Järinen kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ja need on talle arusaadavad (tl 69). 30.05.2016 oli Jelena Järinenile koostatud erakorraline ettekanne, kuna ta rikkus kohustust mitte tarvitada narkootikume. Erakorralises ettekande taotles kriminaalhooldusametnik määrata lisakohustus läbida sotsiaalprogramm xxx Kohus rahuldas 31.05.2016 määrusega ametniku taotluse. 08.11.2016 toimus sotsiaalprogrammi xxx esimene kohtumine, kuid Jelena Järinen sinna ei ilmunud. 15.11.2016 tuli Jelena Järinen kriminaalhooldusosakonda varem, kuna telefoni teel leppis ametnik Jelena Järineniga kokku, et enne teist xxx kohtumist viiakse läbi individuaalkorras esimene kohtumine. 15.11.2016 tuvastati enne programmi algust Jelena Järinenil narkootikumide tarvitamine. Isik tunnistas juba enne testi tegemist, et on tarvitanud amfetamiini. Tarvitamise põhjuseks tõi katkised hambaproteesid, mis tekitasid masendust ja sundisid narkootikume tarvitama, et oma meeleolu kuidagigi parandada. Kuna Jelena Järinen tuli teisele Eluviisitreeningu kohtumisele narkojoobes, arvati ta grupist välja. Eeltoodust tulenevalt leiab kriminaalhooldusametnik, et Jelena Järineni suhtumine katseaja nõuetesse on mitterahuldav. Hooldusalune näitab oma käitumisega, et ta ei ole valmis muutma enda elustiili ning tingimisi karistuse kohaldamine ei ole tema puhul otstarbekas. Jelena Järinen rikub teadlikult talle määratud kohustus mitte tarvitada narkootikume, tuues välja põhjendamatuid ja endast sõltumatuid olukordi, mis teda tarvitama sunnivad. Katseajal on ka varasemalt esinenud narkootikumide tarvitamist, mis näitab, et Jelena Järinen pole oma tegudest õppust võtnud. Positiivseks asjaoluks on see, et Jelena Järinen täidab korrektselt registreerimiskohustust ja vestlustel ametnikuga on korrektne ning koostöövalmis. Juhindudes KarS § 74 lg 4 ja KrHS § 31 lg 1, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata Jelena Järinenile mõistetud karistus täitmisele, kuna isik on korduvalt rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada narkootikume, mis näitab, et Jelena Järinen ei ole valmis muutuma kriminaalhoolduse läbi. Jelena Järinen selgitas kohtuistungil, et ta tunnistab narkoainete tarvitamist, ta on sõltlane alates aastast
4. Ta sooviks minna rehabilitatsioonile, mis on ette nähtud narkosõltlastele. Ta ise otsis ja helistas keskused läbi, ühelt sai ta positiivse vastuse. KarS § 74 lg 4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 427 lg 1 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. 2 Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Materjalidest nähtub, et esmakohtumise ajal 27.04.2016 selgitati Jelena Järinenile kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete rikkumise korral. Isik on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune ei täida kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 15.11.
5. antud kirjalikus seletuses Jelena Järinen selgitas, et ta tarvitas amfetamiini, kuna tal oli probleeme hambaproteesidega, mis olid läinud katki. Mõistab, et rikkus talle määratud kohustust ja kahetseb tehtut. Kohus ei pea ülalnimetatud asjaolu mõjuvaks põhjuseks, mille alusel oleks rikkumist võimalik lugeda vabandatavaks. Kohtule esitatud ettekandest ja materjalidest nähtub, et Jelena Järinen on rikkunud korduvalt katseaja tingimusi, mis näitab süüdimõistetu suutmatust alluda kriminaalhooldusele. Arvestades Jelena Järineni käitumist katseajal, puudub kohtul veendumus, et ta suudab edaspidi täita kohtu poolt määratud kohustust – mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Oluline on seegi, et 30.05.
6. oli kriminaalhooldusametniku poolt koostatud erakorraline ettekanne, kuna Jelena Järinen rikkus kohustust mitte tarvitada narkootikume. Erakorralises ettekandes taotles kriminaalhooldusametnik määrata hooldusalusele lisakohustus läbida xxx. Kohus rahuldas 31.05.2016 määrusega ametniku taotluse. 08.11.
7. toimus sotsiaalprogrammi Eluviisitreening esimene kohtumine, kuhu Jelena Järinen ilmunud. Teisele xxx kohtumisele tuli Jelena Järinen narkojoobes ja ta arvati grupist välja. Kohus leiab, et süüdimõistetu selgitus, et ta tarvitas narkootilist ainet hambavalu puhul, ei ole põhjendatud. Valu leevendamiseks tuleb küsida nõu arstilt või apteekrilt, mitte aga tarvitada keelatuid aineid. Esimesele samalaadsele rikkumisele reageeris kohus täiendava kohustuse määramisega, kuid see ei osutanud isikule piisavalt mõju. Sotsiaalprogrammi päeval ilmus ta kohale narkoaine tarvitamise tunnustega. Süüdimõistetu ei teadvustanud endale piisavalt kriminaalhoolduse reeglite täitmise vajadust ja sel juhul nõustub kohus kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole enam põhjendatud. Kohus nõustub, et narkosõltlase jaoks on narkootilise aine tarvitamise keelu puhul tegemist tõsise meetmega, mille täitmine on süüdimõistetule väljakutse. Samas tuleb arvestada, et süüdimõistetu oli karistuse kandmisest vabastatud tingimuslikult, millele kaasnes narkoainete tarvitamise keeld. Kohtuotsus oli tehtud kokkuleppemenetluses ehk süüdimõistetu kaalus karistuse vabastamise tingimused ja nõustus nendega. Kohus on arvamusel, et apellerimine asjaolule, et narkosõltlasele ainete tarvitamise keelu kohustuse täitmine ei ole jõukohane, ei ole põhjendatud. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest Jelena Järinen suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust. 3 Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist, mitte aga täiendava kohustuse määramist. Kohus leiab, et kriminaalhooldus Jelena Järineni suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kohustust. Isik on korduvalt rikkunud kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning see on toimunud süüdimõistetu süül. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on oma järjepideva käitumisega näidanud, et ei suuda talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ja Jelena Järinen tuleb saata karistust kandma. Jelena Järinen selgitas, et ta ei saanud kutset kätte, sest trepikoja on lukus. Kohus leiab, et selgitus mitteilmumise põhjuse kohta ei ole tõsiseltvõetav. Tagastatud kohtukutsest nähtub, et isikule jäeti teatised nii uksele kui ka välisuksele, samuti helistati mõlemale telefoninumbrile, millel ei olnud süüdimõistetu kättesaadav Kohus leiab, et Jelena Järineni suhtes tuleb valida tõkendiks vahistamine põhjendusel, et saadetud kutsele jättis ta reageerimata ja oli kohtule kätte saamatu. Isiku kohtuistungile toimetamiseks pidi kohus määrama sundtoomine. Kohtul on piisavalt alust arvata, et vabaduses viibides võib isik hakata menetlusest kõrvale hoiduma. Kõrvalehoidumise riski suurendab märkimisväärselt isiku poolt narkootiliste ainete tarvitamine. Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Anastassia Pospelova taotlus Jelena Järinenile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata Jelena Järinenile Tartu Maakohtu 16.02.2016 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa 3 (kolm) aastat vangistust täitmisele. Saata Jelena Järinen karistust kandma. Valida Jelena Järineni suhtes tõkendiks vahistamine kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. Karistuse kandmise ajaks lugeda 20.12.2016 või kinnipidamise kuupäeva. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 4