Obsah (6)

§ 661§ 430§ 428§ 432§ 150§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2016. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja nr 2-15-16450 Tsiviilasi Decotex Trade OÜ hagi Tarmeko Pehme

§ 661lg 4).

ASJAOLUD Decotex Trade OÜ (hageja) esitas

1. novembril 2015 Tartu Maakohtule Tarmeko Pehmemööbel OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostja ebaseaduslikust valdusest välja hagejale kuuluv porolooni purustamise masin BC203, tehase tähisega
2. Hagi kohaselt kuulub hagejale porolooni purustamise masin, mille hageja andis kostjale üle
3. detsembril 2012 sõlmitud koostöölepingu alusel. Hageja ütles
4. oktoobril 2015 koostöölepingu üles ja nõudis kostjalt porolooni purustamise masina tagastamist hiljemalt
5. oktoobriks
6. Samuti on koostöölepingu p 4 kohaselt hagejal õigus nõuda igal ajal masinat kostjalt tagasi. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta on porolooni purustamise masina omanik. Seda ei tõenda hageja esitatud arve. Kostja valduses oleva poroloonimasina omanik on kostja. Hageja esitatud koostööleping on võltsing, mis on koostatud lepingus märgitust palju hiljem. Sellele viitavad lepingusse väidetavalt märgitud vale kuupäev ning asjaolu, et hageja on tellinud kostjalt patju ka enne väidetavat koostöölepingu sõlmimist, samuti asjaolu, et kostja endine juhatuse liige on seotud hagejaga. Hageja esitas
7. aprillil
8. a täiendavad nõuded, milles palub alternatiivselt hagis esitatud vindikatsiooninõudele juhul, kui porolooni purustamise masina tagastamine on võimatu, mõista kostjalt välja porolooni purustamise masina jääkväärtus 1098,37 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista 887,58 eurot ning 150 eurot kuus alates
9. aprillist 2016 kuni
10. aprillini 2017 kuni seadme tagastamiseni või selle hariliku väärtuse hüvitamiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista rahalistelt nõuetelt viivise seadusjärgses määras. Pooled sõlmisid
11. septembril
12. a kompromissi. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus lõpetada. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 2 Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus

§ 428lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.

Hageja on tasunud

1. novembril
2. a hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel riigilõivu 250 eurot,
3. detsembril
4. a hagi tagamise avalduse esitamise eest riigilõivu 50 eurot ning
5. aprillil
6. a hagiavalduse täiendamisel riigilõivu 125 eurot, kokku 425 eurot. Kohus tagastab seoses kompromissi sõlmimisega hagejale

§ 150lg 2 p 1 alusel riigilõivu 212,50 eurot.

Hageja taotlusel tagastatakse riigilõiv hageja arveldusarvele nr XXX. Poolte kokkuleppel võib

§ 661

lg 4 järgi määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebeõigusest. Käesoleva määruse peale ei saa seega määruskaebust esitada.

§ 168

lg 3 näeb ette, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist ei nähtu, et pooled oleksid menetluskulude osas kokkuleppeid sõlminud. Kohus jätab

§ 168lg 3 alusel menetluskulud seega poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin kohtunik 3