Obsah (5)

§ 176§ 174§ 175§ 150§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2017. a, Tartu Tsiviilasja number 2-15-11253 Tsivii

146 lg 1 p 3; § 162 lg 1). 2 Avaldajat esindas tsiviilasjas

§-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja, tunnitasuga 90 eurot. Avaldaja lepinguline esindaja ei ole käibemaksukohustuslane. Avaldaja on esitanud maakohtule kolm menetlusdokumenti: kaebuse, lõplikud seisukohad ja määruskaebuse. Maakohus leidis, et avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses nimetatud hagiavalduse koostamine on tehniline viga ning selle asemel pidi olema kajastatud kaebuse esitamine käesolevas tsiviilasjas. Maakohus asus seisukohale, et avaldaja menetluskulud, sh lepingulise esindaja tunnitasumäär, on põhjendatud. Avaldaja lepingulise esindaja ajakulu on kokku 4,83 tundi, sh kaebuse koostamine 1,33 tundi, lõpliku seisukoha ettevalmistamine 1,5 tundi ja määruskaebuse ettevalmistamine 2 tundi. Avaldaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on 500 eurot, sh riigilõiv kokku 65 eurot ja lepingulise esindaja tasu 435 eurot (4,83 tundi × 90 eurot). Maakohus ei nõustunud puudutatud isikuga, et avaldaja menetluskulud on põhjendamatud neid kinnitavate dokumentide puudumise tõttu.

§ 176

lg 6 kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Maakohus ei nõudnud avaldaja käest menetluskulusid tõendavat dokumentide esitamist. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse osas, milles maakohus määras kindlaks lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot ja lepingulise esindaja tasuks 435 eurot. Puudutatud isik taotleb Viru Maakohtu
2. novembri 2016 määruse tühistamist. Määruskaebuse kohaselt vaidles puudutatud isik maakohtus vastu avaldaja menetluskulude suurusele, leides, et menetluskulude suurus ei ole tõendatud ega põhjendatud ja kohtul puudub alus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks

§ 174lg 1 korras (v.a riigilõivu osas).

Puudutatud isik on seisukohal, et õigusabikulude väljamõistmine hagiavalduse koostamine ettevalmistamise eest KÜ Keskallee 14 vastu ei ole põhjendatud tsiviilasjas nr 2-15-11253. Lisaks puudub avaldaja kinnitus, et kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Puudutatud isik leidis, et õigusabikulude kindlaksmääramisel kontrollis maakohus ainult menetluskulude vastavust seadusega kehtestatud piirmääradele. Vastav õigus on kohtul

§ 175lg 11 kohaselt olemas juhul, kui puudub vaidlus menetluskulude suuruse osas.

Puudutatud isik aga vaidles õigusabikuludele vastu ning maakohus ei saanud piirduda ainult õigusabikulude suuruse piirmäärade kontrollimisega. Maakohus ei ole võtnud seisukohta puudutatud isiku vastuväite osas

§ 176

lg 5 normi järgimata jätmise kohta, s.o et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Avaldaja leidis, et puudutatud isiku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
2. novembri
3. määrus muutmata. Avaldaja esitas maakohtule põhjaliku nimekirja tehtud kohtukuludest, märkides ära osutatud teenuste nimetuse, hinna, kulutatud aja, tariifi ja arvete numbrid. Nimekirjast oli näha, et kohtukulud on seotud kaebuse läbivaatamisega kohtus. Kuna puudutatud isik vaidlustas avaldaja kohtukulud ja nõudis tõendite esitamist, esitas avaldaja arvete koopiad, mille numbrid olid märgitud avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses. 3 Avaldaja selgitas, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud „hagiavalduse ettevalmistamine KÜ Keskallee 14“ vastu puhul on tegu kirjaveaga märkides „kohtutäituri Andrei Krek“ asemel juhuslikult „KÜ Keskallee 14“. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on viide arvele nr 654/15, mis kinnitab vastava teenuse osutamist avaldajale. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt osas, millega maakohus määras kindlaks avaldaja menetluskuluna avaldaja poolt enamtasutud riigilõivu 35 eurot, muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. 6.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu

1. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud.
2. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et avaldaja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et kõik avalduses toodud menetluskulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus sisaldab ka tasutud riigilõivude loetelu, mille põhjendatuse osas puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud, hoolimata

§ 176lg-st 5 tuleneva kinnituse puudumisest.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellise kinnituse puudumine aluseks menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata jätmiseks. Vastavalt

§ 174

lg-le 1 on asja menetleval kohtul õigus määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus on kontrollinud avaldaja menetluskulude põhjendatust ja veendunud, et avaldaja on menetluskulud kandnud käesoleva menetluse raames.

§ 176

lg 6 esimese lause järgi võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente.

§ 176

lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Riigikohtu tsiviilkolleegium on

1. oktoobri 2013 määruses tsiviilasjas 3-2-1-98-13 p-s 13 asunud seisukohale, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Kolleegium on samas punktis selgitanud, et menetluskulu tõendavaks dokumendiks on lisaks kulu kandmist tõendavale dokumendile ka menetlusosalisele esitatud arve. Avaldaja esitas
2. juunil 2016 avalduse menetluskulu kindlaksmääramiseks ja
3. oktoobril 2016 koopiad temale osutatud õigusabi teenuste arvetest. Puudutatud isik ei ole eraldi vaidlustanud kõikki esitatud arveid, vaid on vastuväite esitanud menetluskulu kindlaksmääramise avalduses olevale arvele nr 654/15 (II kd, tl 35). Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on arve nr 654/15 selgituseks märgitud Boriss Osokoni hagiavaldus KÜ Keskallee 14 vastu ettevalmistamine, kuid arve nr 654/15 koopiast nähtub, et tegemist on kaebuse ettevalmistamisega täiteasjas nr 066/2015/853 kohtusse pöördumiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud „Keskallee 14“ puhul on tegemist kirjaveaga.
4. Puudutatud isik on leidnud, et avaldaja õigusabi suurus ei ole tõendatud ega põhjendatud, kuid ei ole esitanud sisulisi vastuväited avaldajale osutatud õigusabi teenuse põhjendatuse ja vajalikkuse kohta s.o ei ole vaidlustanud ajakulu, tunnitasu määra, menetlusdokumentide koostamise vajalikkust. 4 Ringkonnakohus märgib, et kohtu poolt menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel ei lähtu kohus kulude suuruse kindlaks määramisel sätestatud piirmääradest, sest nimetatud piirmäärad on kaotanud oma kehtivuse. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja menetluskulude nimekiri esitatud piisava täpsusega, et selle alusel hinnata avaldaja lepingulise esindaja tehtud toimingute põhjendatust ja vajalikkust, mh on avaldaja esitanud arved, millest nähtub avaldaja kohustus tasuda käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi teenuse eest.
5. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et põhjendatud menetluskulu on avaldaja poolt
6. aprillil 2016 esitatud määruskaebuselt Viru Maakohtu
7. märtsi 2016 määrusele tasutud riigilõiv 50 eurot. Avaldaja on
8. aprillil 2016 tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot (I kd, tl 164). RLS § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg1, p 10 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel kohtutäituri otsuse peale riigilõivu 15 eurot. Seega on avaldaja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem 35 (50-15) eurot. Lähtudes eeltoodust vähendab ringkonnakohus avaldaja kasuks välja mõistetud menetluskulu enamtasutud riigilõivu 35 eurot võrra 465 euroni (500-35). Enamtasutud riigilõiv tagastatakse kohtu poolt, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 1 p 1, lg 4, lg 6).

10. Vastavalt

§ 178lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 5