← Eesti

2-15-128666/10

Obsah (8)§ 315§ 407§ 444§ 436§ 163§ 174§ 175§ 177

Tsiviilasi nr 2-15-128666 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 7. juuli 2016, Tartu kohtumaja ka

§ 315

lg 1 alusel politseiasutuse vahendusel ning kostja on nimetatud dokumendid saanud kätte isiklikult allkirja vastu 04.05.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. 16.

§ 407

lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud 2 ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 17.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh tüüptingimuste tühisuse alustega (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10613, p 24).

  1. Elisa Eesti AS ja kostja vahelised lepingud on sõlmitutud tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
  2. Hagiavalduse järgi oli kostja järelmaksuga müügilepingu tingimuste kohaselt kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingute lõpetamine kas kostja või Elisa Eesti AS poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu (tlk 29). Järelmaksuga vara müügileping näeb ette, et kui klient peatab või lõpetab Elisaga sõlmitud liitumislepingu või liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu või järelmaksuga vara müügilepingus märgitud mobiiltelefoniga seotud SIM-kaart suletakse või kui klient muudab kasutatavat kõnepaketti väiksema miinimustasuga kõnepaketi vastu kui seda on 4,8 eurot käesolevas järelmaksuga vara müügilepingus fikseeritud järelmaksu summade tasumise perioodi vältel, on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM kaardi sulgemisega ja/või kõnepaketi vahetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 63,91 eurot ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi järelmaksu summade korraga tasumist.
  3. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärgiks on kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamine ning võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele (vt nt Riigikohtu 14.06.2005 otsus kohtuasjas nr 3-21-66-05, p-d 13, 17). Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Kohtu hinnangul on käsitlustasu puhul sisuliselt tegemist leppetrahviga, mille eesmärgiks on katta Elisa Eesti AS-le liitumislepingu lõpetamise, peatamise või kohustusliku lisateenuse sulgemisega tekkinud kulu ning motiveerida võlgnikku olema Elisa Eesti AS klient järelmaksu perioodi vältel. Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses hüvitist ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Käsitlustasu 63,91 eurot on ebamõistlikult suur, lähtudes teenuse eest tavapäraselt makstavast tasust (minimaalselt 4,8 eurot) ning arvestades, et käsitlustasu ei ole seotud hageja tegelike kuludega ja lisaks on hagejal õigus nõuda viivist. Klient kohustus järelmaksu perioodi kestel mitte muutma kasutatavat kõnepaketti/teenuspaketti väiksema miinimumarve/kuutasuga paketi vastu kui 4,8 eurot kuus. Kohtule esitatust ei nähtu, milles seisneb lepingu lõpetamise, peatamise ja lisateenuse sulgemise kulu ning et käsitlustasu oleks seotud tegelike kuludega. Puudub mõistlik põhjus arvata, et minimaalse kuutasuga 3 4,8 eurot lepingu lõpetamise jms kulu võiks olla ligilähedanegi 63,91 eurole. Samuti tagaks ka tunduvalt väiksem leppetrahv mõistliku kliendi poolt lepingu täitmise. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et käsitlustasu ette nägev lepingutingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine.
  4. Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõlg 63,91 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 261,18 eurot (325,09-63,91 eurot).
  5. Riigikohus on 10.05.2016 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 leidnud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.
  6. Hagiavalduse järgi on lepingu ja teenuse kasutamise üldtingimustega kokku lepitud viivisemääraks 0,15% päevas (tlk 29), seega 54,75% aastas. Lepingute sõlmimise ajal 26.06.2012 ja 06.08.2012 oli VÕS § 113 lg 1 II lause kohane viivisemäär 8% aastas (7%+1%). Kohus leiab, et viivisekokkulepe üldtingimustes on VÕS § 42 lg 1, 3 p 5 alusel tühine, sest ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui kolm korda (54,75/8=6,84). Seega tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 II lausest tulenevat viivisemäära.
  7. Hageja viivisenõue on põhjendatud 60,89 euro ulatuses (arve nr 2005746158 alusel summalt 23,10 eurot on viivis 31.12.2015 seisuga 5,74 eurot; arve nr 2005957202 alusel summalt 30,73 eurot on viivis 31.12.2015 seisuga 7,43 eurot, arve nr 2006146926 alusel summalt 20,15 eurot on viivis 31.12.2015 seisuga 4,75 eurot ja arve nr 2006340457 alusel summalt 187,2 eurot on viivis 31.12.2015 seisuga 42,97 eurot) ja tuleb jätta rahuldamata 264,15 euro (325,04-60,89) ulatuses. Kohus kasutas viivise arvutamisel kalkulaatorit aadressil http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator. 25.

§ 163

lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja menetluskuludest 50% kostja kanda ja 50% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. 26.

§ 174

lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 287,60 eurot (tlk 32). Arvestades hagihinda, tasus hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi õigesti riigilõivu 125 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 62,5 eurot. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu 90 eurot (

§ 175lg 1).

Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 45 eurot. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 107,5 eurot.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.