Toimepanemise aeg ja koht: 14.09.2016 kl 11:56, Tondi tn raudtee ülesõit Tallinn Kaebuse esitaja Peeter Rohumägi (isikukood 36209010367, elukoht: xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: xxxxOÜ) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuur, Kesklinna Politseijaoskond 14.11.2016, Liivalaia kohtumaja Kohtuistungi aeg ja koht Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Peeter Rohumägi Kohtuvälise menetleja esindaja Andrus Ööbik RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas: 1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna 14.09.2016 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,16,009949
Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna 14.09.2016 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2316,16,009949
Kohtuistung Peeter Rohumägi selgitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 14.11.2016 toimunud kohtuistungil, et jääb 28.09.2016 kohtule esitatud kaebuse juurde. Tema sõnul ei ole ta seda rikkumist toime pannud. Fooritule hakkas põlema kui ta sisenes raudtee ületusalale, ei olnud võimalik tõkkepuu ees seisma jääda. Kohtuväline menetleja leiab, et kiirmenetluse otsuse tühistamiseks alused puuduvad. Peeter Rohumägi on toime pannud talle inkrimineeritud teo, mis on kogutud tõenditega tõendatud. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud menetlusaluse isiku süü suurust, toime pandud tegu kuid ka seda, et menetlusalune isik on varasemalt väärteokorras karistamata. Karistus on määratud kooskõlas karistuspraktikaga ja puuduvad alused otsuse muutmiseks. Valitud karistusmäär on kohtuväline menetleja hinnangul selline, mis suudab mõjutada menetlusalust isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ja liikluses tähelepanelikum olema. Kohtuotsuse põhjendused Maakohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus kaebuse esitaja ning kohuvälise menetleja seisukohti ning uurinud kõiki kogutud ja uuritud tõendeid kogumis leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna 14.09.2016 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,16,009949
lg 2 p 1 ning pani toime
kvalifitseeritava rikkumise.
lg 2 p 1 kohaselt ei tohi liikleja ületada raudteed foori keelava tule korral, sõltumata tõkkepuu olemasolust või asendist. VTMS § 56 lg-st 4 tuleneb, et kui menetlusalune isik ei ole ütlusi või allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta andnud, ei saa kohaldada kiirmenetlust, vaid tuleb alustada üldmenetlust. 2 Kiirmenetluse otsusel (VT tl 2) on Peeter Rohumägi allkiri VTMS § 19 ja § 55 sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumise kohta. Peeter Rohumägi on nõustunud kiirmenetlusega, mida tõendas oma allkirjaga, s.o rikkumise asjaolud on selged.
lg 65 kohaselt raudteeülesõidukoht on tee ja raudtee samatasandiline lõikumiskoht. Tee ja raudteeülesõidukoha piiriks on tõkkepuu, selle puudumisel ühe- või mitmerööpmelist raudteed tähistavate liiklusmärkide asukoht. Fotodelt (VT tl 5-8) on selgelt näha sõiduauto Ford Galaxy registreerimismärk xxxx liikumine raudteele ja selle ületamine foori keelava tulega. Raudteeülesõidule lähenedes peab juht olema veendunud selles, et selle ületamine on ohutu nii temale endale, kui ka teistele liiklejatele, seetõttu on eriti oluline vähendada sõiduki liikumiskiirust ning veenduda ega fooris, mis on paigaldatud enne raudteeülesõitu ei ole süttinud temale keelav tuli ja raudteel ei ole lähenemas rongi. Veendumuseni jõudmiseks ei piisa ilmselgelt üksnes isiku oletusest. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata Riigikohtu lahendile 3-1-1-94-02, milles Riigikohus on leidnud, et //… peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist.
kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt raudteeülesõidukoha ületamise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna 14.09.2016 kiirmenetluse otsuselt väärteoasjas nr 2316,16,009949
Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.oktoobri 2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11). Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kaebaja väited, et fooritule hakkas põlema kui ta sisenes raudtee ületusalale (14.11.2016 kohtuistung) ning tal ei olnud võimalik tõkkepuu ees seisma jääda on ümber lükatud väärteo toimepanemist kinnitavate tõendite olemasoluga. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kõigi endal lasuvate kohustuste täitmiseks ning endal vajaliku sissetuleku tagamiseks peab isik ise valima käitumisviisi, mis tagaks talle vajaliku majandusliku olukorra säilimise. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Kohus on seisukohal, et
nõuete rikkumine on aset leidnud, Peeter Rohumägi poolt toime pandud ja tõendatud kaebaja ütlustega, väärteoasjas kogutud ning kohtuistungil uuritud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Leo Kunman Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.