← Eesti

3-16-2473/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. AN esitas 01.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt kaebaja kuriteoteadete märgukirjadena käsitamise õigusvastasus, kuna ta soovib hiljem esitada hüvitamiskaebuse. Kaebaja soovis ka Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist.
  2. Tallinna Halduskohus tagastas 05.12.2016 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 1 alusel.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja kuriteoteadete kvalifitseerimine märgukirjadeks ei ole selline juhtum, mis annaks aluse nõuda riigilt varalise ega mittevaralise kahju hüvitamist. Kuivõrd kaebaja hilisem hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu, ei ole esitatud tuvastamiskaebus

§ 45lg 2 kohaselt lubatav.

3-16-2473

  1. AN esitas halduskohtu määruse peale 07.12.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 09.12.2016 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. AN jääb Tallinna Halduskohtu 05.12.2016 määruse peale esitatud määruskaebuses enda varem esitatud taotluste juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid väiteid, mis annaksid alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebajal kaebeõiguse ilmselge puudumise osas.
  4. Kaebaja on kaebuses märkinud kaebuse esitamise eesmärgiks hilisema kahjunõude esitamise soovi.

§ 45

lg 2 kolmanda lause kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebaja hüvitamiskaebust ei ole alust pidada perspektiivikaks. Kaebaja ei ole kaebuses ega määruskaebuses viidanud millelegi, millest saaks järeldada kaebajale varalise või mittevaralise kahju tekkimist.

  1. Ringkonnakohus selgitab, et Euroopa Liidu toimimise lepingu art 267 kohaselt on võimalik küsida Euroopa Kohtult eelotsust üksnes juhul, kui vaidluse all on Euroopa Liidu õigusaktide tõlgendamine või nende kehtivus. Praegusel juhul puudutavad nii kaebus kui ka määruskaebus siseriikliku õiguse tõlgendamist.
  2. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.12.2016 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.