1-13-1021/179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-1021 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsembri 2016 määrus Mart Elerma (ik 36111140344) vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Mart Elerma ja tema kaitsja advokaat Andres Veski, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. detsembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot) advokaat Andres Veskile määruskaebemenetluses Mart Elermale riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista Mart Elermalt välja menetluskulu 24 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Mart Elermalt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
8. Tasumisel märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „Mart Elerma, 1-13-1021, menetluskulud“.
9. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Harju Maakohtu
11. aprilli 2013 otsusega mõisteti Mart Elermale KarS § 415 lg 1, § 418 lg 2 p 1, § 418 lg 3 ja § 4181 lg 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.03.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat ja 6 kuud vangistust võrra mõistes M. Elermale lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 14.08.2012
12. Viru Vangla esitas
13. novembril 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Elerma vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks.
14. Viru Maakohtu
15. detsembri 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohus leidis, et arvestades M. Elerma korduvakaristatust, ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslikku laadi, mistõttu ei ole tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude toimepanemise dünaamika on olnud M. Elerma puhul varieeruv. Maakohus pidas positiivseks, et täidetud on tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamise formaalsed eeldused, isikule on vabanemise korral garanteeritud töökoht ning tal on toetav tugivõrgustik, samuti asjaolu, et M. Elerma on kinnipidamiskohas osalenud majandustöödel ning osalenud vestlustel riskivõtu teemadel. Samas leidis maakohus, et M. Elerma kriminaalset mõtteviisi toetavate sõprade ning tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele vaatamata asjaolule, et kinnipeetav enda sõnul teiste poolt mõjutatav pole. Lisaks puudub M. Elermal kehtiv isikut tõendav dokument, mis võib osutuda takistuseks ametlikult tööle asumisel ja ei võimalda taotleda pensioni/sotsiaaltoetusi. Vangla iseloomustuse kohaselt M. Elerma enda toimepandud kuritegusid põhjalikumalt analüüsinud ei ole, kuna oma sõnul ta midagi ohtlikku ei teinud. Seega ei teadvusta isik kuriteo toimepanemist. Ka ei väärtusta isik ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme olles jätkuvalt toimepannud kuritegusid, mis seavad ohtu avalikkuse julgeoleku. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Seega ei ole M. Elerma õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Samuti saaks kohtu hinnangul 4-aastane katseaeg olema ebamõistlikult pikk. Määruskaebused
16. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse süüdimõistetu M. Elerma ja tema kaitsja Andres Veski.
17. Kaitsja leiab, et M. Elermad on küll korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid vaatamata sellele on kinnipeetavat võimalik ennetähtaegselt vabastada. M. Elermal on vabanemise korral olemas perekond, kelle juurde elama asuda ning samuti on talle vabanemise korral garanteeritud töökoht. M. Elerma ei õigusta oma kuritegelikku käitumist ja kinnitab, et suudab asuda elama seadusekuulekat elu. M. Elerma on vangistuses olnud hõivatud erinevatel majandustöödel ning osalenud vestlustel riskivõtu teemadel ja alates 10.05.2016 töötab Viru Vanglas köögitöölisena. Samuti tuleb märkida, et kuigi vangla iseloomustuses on antud hinnang, et isik on kõrgohtlik ning ohustatud on ühiskond tervikuna, pole temal üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul suur. Selleks on vangla hinnangul 21%. Kaitsja on seisukohal, et M. Elerma suhtes on vangistus oma eesmärgi täitnud. Koos kriminaalhoolduse ja elektroonilise valvega, samuti talle määratud lisakohustustega ning pere ja töökoha toel suudaks M. Elerma paremini resotsialiseeruda ja täita talle pandud kohustusi, mille tulemusel kulgeks tema vabastamise korral temale määratud katseaeg edukalt ning isik suudaks ka pärast selle läbimist elada seadusekuulekalt.
18. Süüdimõistetu M. Elerma märgib määruskaebuses, et ta aitas kaasa lõhkeainete müüja tuvastamisele. Ta võttis osa kinnipidamisest ja suure koguse lõhkeaine äravõtmise operatsioonist. M. Elerma leiab, et see iseloomustab teda positiivsest küljest kui inimest, kes kahetseb kuriteo toimepanemist ning kes ei ole ühiskonnale ohtlik. Vastupidi, M. Elerma on valmis edaspidi aitama õiguskaitseorganeid elanikkonna ja riigi ohutuse tagamisel. Samuti aitas ta uurimise ajal uurimise teostamist.
19. Vangistuses viibides on M. Elermal rahulik eluviis ning rikkumisi tal ei ole. Ta ei allu teiste kinnipeetavate poolt tehtavatele provokatsioonidele, ei toeta korralagedust ja näljastreiki. Samuti on tal vastastikused suhted vangla operatiiv- ja julgeolekutöötajatega.
20. OÜ SE Metalgroup tagab süüdimõistetule pärast vabanemist töökoha, mis võimaldab tal kiiremini riigi ees ära maksta oma võlad ja hagid. Kinnipidamiskohas terve karistusaja jooksul töötades ei jõua ta ära maksta isegi 1/10-ndikku kogu summast, mida ta võlgu on, kuna töötasuks on üksnes 0,63 senti tunnis. Vabaduses töötades on tal võimalik tasuda alguses 150 eurot kuus. See annab võimaluse kiiremini võlgnevustest vabaneda.
21. M. Elermal ei ole kriminaalse minevikuga tuttavaid, v.a need, kellega koos ta pani kuriteo toime, kuid ta ei kavatse nendega edaspidi mingisuguseid sidemeid pidada. Isegi kinnipidamiskohas viibides ta ei suhtle nendega. M. Elerma jaoks on kõige tähtsam perekond ja lapsed, kes muretsevad tema pärast ja ootavad teda kiiremini koju.
22. ID-kaart sai tehtud 25.11.
23. Asjaolu et ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks esitatud dokumentide hulgas ei ole ID-kaardi osas mingisuguseid andmeid on kontaktisiku lohakus. Kontaktisik ei ole terve tema vangistus viibitud aja jooksul temaga kordagi ühtegi vestlust pidanud. M. Elerma ei saa aru, kuidas ta saab koostada tema kohta iseloomustuse, tundmata tema vaimset maailma, tema eesmärke ja mõtteid, tema suhtumist perekonda ning tema arvamust kuritegude kohta. Kontaktisik isegi ei huvitunud psühholoogi arvamusest, kes iseloomustas teda kui tasakaalukat ja terve mõistusega inimest.
24. Kriminaalhooldusametnik viis läbi M. Elerma maja läbivaatuse ja kinnitas selle sobivust elamiseks ning selle vastavust kõikide eurostandardi normidega. Kriminaalhooldusametnik võtab vastutuse tema käitumise eest elektroonilise järelevalve all ja selle eest, et ta jõuaks õigeaegselt registreerimisele. Olles elektroonilise järelevalve all, leiab M. Elerma, et tal on kergem adopteeruda ja saada täisväärtuslikuks ning seadusekuulekaks kodanikuks. Ringkonnakohtu järeldused
25. Ringkonnakohus ei vabasta M. Elermad vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolud kogumis ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebustele vaid järgmist.
26. Ka ringkonnakohus loeb positiivseks, et süüdimõistetul on vabanemise korral olemas kindel elu- ja töökoht, toetav sotsiaalvõrgustik ning et isik on kinnipidamiskohas hõivatud erinevate majandustöödega ja on osalenud vestlustel riskivõtu teemadel. Samas oli M. Elermal olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus ka enne kinnipidamiskohta sattumist, kuid see ei hoidnud ära M. Elerma poolt uute kuritegude toimepanemist.
27. M. Elermad on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning käesoleval hetkel kannab kolmandat reaalset vanglakaristust raskete esimese astme kuritegude, s.o tulirelvade käitlemise eest, mis on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt. Muuhulgas pani M. Elerma teistkordselt toime samaliigilised süüteod eelmise kohtuotsuse alusel määratud katseajal. Korduv samaliigiliste kuritegude toimepanek viitab sellele, et M. Elerma ei ole talle varasemalt mõistetud karistustest õigeid järeldusi teinud. Samuti on M. Elermale antud koduvalt võimalusi kanda talle mõistetud karistusi tingimisi vabaduses, allutades ta kriminaalhooldusele ning maakohus on õigustatult viidanud, et nii ennetähtaegse vabastamise korral kui ka kriminaalhooldusel viibides on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtul veendumus, et ennetähtaegne vabastamine on käesoleval juhul õigustatud, kuna M. Elerma on läbi enda käitumise korduvalt näidanud, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud normidele ja reeglitele.
28. M. Elerma karistusaeg lõpeb alles
29. veebruaril 2021 ning tema ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval juhul ennatlik. Ülekordavalt – just M. Elerma varasem elukäik, asjaolu, et ta ei ole varasematest mõistetud karistustest mingisuguseid järeldusi teinud ning viimase toimepandud kuriteo raskus on asjaoludeks, mis ei võimalda M. Elerma tingimisi ennetähtaega vangistustest vabastamist.
30. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
31. detsembri 2016 määrus muutmata, M. Elerma vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata ning määruskaebused rahuldamata.
32. M. Elerma kaitsja advokaat A. Veski taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 24 eurot, sh käibemaks 4 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb menetluskulu kokku 24 eurot M. Elerma kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas