KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2017, Tallinn Haldusasja number 3-16

§ 124lg-d 3 ja 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Ecostock esitas 07.09.2015 Tehnilise Järelevalve Ametile (TJA) taotluse TJA 02.07.2013 ettekirjutusega nr 6.12-2/13/176/003 tekitatud kahju hüvitamiseks. TJA jättis 25.07.2016 otsusega nr 16-1/16-247 OÜ Ecostock kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
2. OÜ Ecostock esitas 22.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tehnilise Järelevalve Ameti tekitatud 473 671 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks.
3. TJA leidis 19.09.2016 kirjalikus vastuses, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. Kaebuse tähtaegsust tuleb hinnata riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 alusel ning haldusorgani poolt kahju hüvitamise taotluse lahendamise kuupäev ei oma tähtsust. Kuna TJA-le esitati nõuetekohane taotlus 26.01.2016, hakkas kaebetähtaeg kulgema 27.03.2016 ning kaebus tulnuks halduskohtule esitada hiljemalt 3-16-1698 25.04.
4. Kaebaja ei ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist ja tähtaja ennistamine ei oleks ka põhjendatud.
5. Tallinna Halduskohus luges 21.09.2016 määrusega kaebuse esitatuks tähtaja rikkumisega ja võimaldas OÜ-l Ecostock esitada taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
6. OÜ Ecostock esitas 07.10.2016 (täiendatud 19.10.2016) vastuväite kohtu tegevusele ja palus lugeda kaebuse tähtaegselt esitatuks. Alternatiivselt esitas kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus ei andnud OÜ-le Ecostock võimalust esitada omapoolset seisukohta TJA 19.09.2016 taotluse suhtes, lugedes kaebuse ebaõigesti esitatuks tähtaja rikkumisega. RVastS § 18 lg 2 kohaldamiseks puudub põhjus osas, mis sätestab õiguse pöörduda kaebusega kohtusse 30 päeva jooksul taotluse tähtaegselt lahendamata jätmisest arvates. Kuna TJA lahendas taotluse 25.07.2016, lõppes kaebuse esitamise tähtaeg 24.08.2016, mitte ei möödunud see 27.04.
7. Kui kohus ei pea siiski kaebust tähtaegseks, palus OÜ Ecostock kaebetähtaeg ennistada, sest asjaomane regulatsioon ei ole selge ja haldusorgan on taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamisega loonud kaebajale ettekujutuse, et vastav tähtaeg ei ole veel möödunud. TJA oleks pidanud taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamisel kaebajat informeerima, et see ei lükka edasi kohtusse pöördumise tähtaega. TJA ei saa tugineda kaebetähtaja rikkumisele, mille haldusorgan on oma vastuolulise ja hea halduse põhimõtet rikkuva käitumisega ise põhjustanud.
8. Tehnilise Järelevalve Amet palus 10.10.2016 (täiendatud 24.10.2016) kirjalikus seisukohas jätta OÜ Ecostock vastuväide ning kaebusega halduskohtusse pöördumise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Tähtaja ennistamiseks ei esine mõjuvaid põhjuseid. Kaebajat on kahjunõude menetluses alates 31.03.2016 esindanud kaks vandeadvokaati, mistõttu ei saa tähtaja möödalaskmist vabandada kaebaja kogenematusega. Sellele, et RVastS § 18 lg-st 2 tuleneb kohtusse pöördumise tähtaeg ning seega ei kohaldu

§ 47lg-d 2 ja 3, on Riigikohus selgitanud juba 2008.

aastal. Haldusmenetluse viibimise põhjustas OÜ Ecostock poolne kaasaaitamiskohustuse rikkumine (sh suuremahuliste süstematiseerimata ja viitamata tõendite viivitusega esitamine). Haldusorgan ei vabane pärast kahe kuu möödumist taotluse lahendamise kohustusest.

1. Tallinna Halduskohus rahuldas 15.11.2016 määrusega OÜ Ecostock vastuväite (resolutsiooni p 1), luges kaebuse uuesti esitatuks tähtaja rikkumisega (resolutsiooni p 2) ning ennistas OÜ Ecostock kaebuse esitamise tähtaja ja jättis rahuldamata TJA taotluse asja menetluse lõpetamiseks (resolutsiooni p 3). TJA pikendas OÜ Ecostock kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise tähtaega oma 24.03.2016, 15.04.2016 ja 15.06.2016 kirjadega kuni 25.07.2016 ning OÜ Ecostock pöördus hüvitamiskaebusega halduskohtusse 22.08.
2. Kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise tähtaeg tuleneb riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-st 1 ja TJA-l puudus õigus seaduses sätestatud tähtaega pikendada. Kuna nõuetekohane taotlus esitati 26.01.2016, pidi TJA lahendama selle hiljemalt 28.03.2016 ja RVastS § 18 lg-st 2 tulenevalt oli kohtusse pöördumise tähtaja viimane päev 27.04.
3. Seega on OÜ Ecostock 22.08.2016 kaebus esitatud tähtaja rikkumisega. TJA esitas 29.06.2016 kaebajale otsuse projekti seisukohtade esitamiseks ning lahendas kahju hüvitamise taotluse 25.07.2016 otsusega. Seega ei saanud OÜ-l Ecostock olla kahtlust, et vastustaja lahendab tema taotluse sisuliselt. Kaebaja lootus, et haldusorgan rahuldab nõude (kas tervikuna või kaebaja jaoks piisavas ulatuses) ja seega puudub üldse vajadus kohtusse pöörduda, ei ole sellises olukorras ebamõistlik. Sellises olukorras tähendaks kohtusse pöördumine aja ja rahaliste vahendite asjatut kulutamist, kusjuures esineb risk, et menetluskulu jääb kaebaja kanda, kui haldusorgan lähitulevikus nõude rahuldab ja kaebuse alus sellega ära langeb. Kirjeldatud olukord kujutab mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebetähtaeg kuulub ennistamisele sellest olenemata, et OÜ-d Ecostock esindasid professionaalsed õigusnõustajad. Kaebajale edastatud 2

§ 124lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel kaebetähtaja ületamise tõttu.

Kaebetähtaja ennistamist on taotletud

§ 71

lg-s 2 sätestatud 14-päevast tähtaega rikkudes, sest

§ 67

lg 1 ja § 71 lg 2 kohaselt tulnuks tähtaja ennistamise taotlus esitada 05.10.2016 või 06.10.2016. Halduskohus andis ennistamistaotluse esitamiseks 21.09.2016 määrusega õigusvastaselt

§ 71lg-s 2 sätestatust pikema tähtaja (15 päeva).

Kuna kaebaja on kasutanud vandeadvokaatide abi, ei saa kaebetähtaja ennistamist tingivaks mõjuvaks põhjuseks pidada RVastS § 18 lg 2 ja

§ 47lg 2 vahekorraga seonduvat arusaamatust.

Halduskohus on 15.11.2016 määruses asunud ennistamistaotlust kaebaja eest ise põhjendama ning tõlgendanud seadust viisil, mis muudab seadusjärgsed tähtajad sisutuks. 10. OÜ Ecostock vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Kaebaja esitas tähtaja ennistamise taotluse vastavalt

§ 51

lg-le 4 halduskohtu 21.09.2016 määrusega antud 15-päevase tähtaja jooksul, mistõttu

§ 71lg 2 praegusel juhul ei kohaldu.

TJA ei suutnud taotluse menetlemise kestel ka ise saada aru sellest, millal täpselt hakkab kulgema kohtusse pöördumise tähtaeg, samuti sisaldas TJA otsuse projekt ebakorrektset vaidlustamisviidet. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

§ 71

lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuv põhjus ära langes. Nimetatud sätte eesmärk on tagada, et isik pöörduks kohtu poolt võimalikult kiiresti pärast menetlustoimingu tegemist (nt kaebuse esitamist) takistanud asjaolu äralangemist (vrd Riigikohtu 12.06.2009 määrus nr 3-2-1-77-09, p 12). Säte pole kohaldatav praeguses olukorras, kus kohtumenetluse käigus on tekkinud õiguslik vaidlus kaebetähtaja kulgema hakkamise üle.

§ 71

lg 2 ei sätesta tähtaegu kohtu korraldavale määrusele vastuse esitamiseks, mida reguleerib

§ 120lg 3.

Tallinna Halduskohus luges 21.09.2016 määrusega OÜ Ecostock kaebuse esitatuks tähtaja rikkumisega ning andis kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. OÜ Ecostock esindajad kinnitasid määruse avaliku e-toimiku vahendusel kättesaamist 22.09.2016. Seega tuli ennistamistaotlus halduskohtu määruse kohaselt esitada hiljemalt 07.10.2016 ja OÜ Ecostock on nimetatud tähtaega ka järginud, mistõttu on halduskohus taotluse õigesti läbi vaadanud. 3

§ 47

lg-te 2 ja 3 suhtes eriregulatsioon (nt Riigikohtu 07.12.2016 määrus nr 3-3-1-64-16, p 13; 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16, p-d 11-12). Riigikohtu seisukohtadest järeldub üheselt, et OÜ Ecostock 22.08.2016 kaebuse esitamise hetkeks oli kohtusse pöördumise tähtaeg möödunud, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks selles osas täiendavaid põhjendusi esitada. Halduskohus on asjakohaselt selgitanud, et TJA poolt haldusmenetluse seaduse § 41 alusel toimunud teavitamine taotluse lahendamise viibimisest ei mõjutanud iseenesest RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja kehtivust ega sellest tulenevalt ka RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja kulgema hakkamist. Samas jagab ringkonnakohus halduskohtu hinnangut, et praegusel juhul kuulub kaebetähtaeg ennistamisele. 13. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et RVastS § 18 lg 2 ning

§ 47

lg-te 2 ja 3 vahekord oli üheselt selge juba enne Riigikohtu 11.05.2016 määruse nr 3-3-1-18-16 tegemist. Riigikohtu varasemas praktikas (08.10.2008 määrus nr 3-3-1-41-08 ja 04.06.2013 määrus nr 3-3-1-86-12) ei ole käsitletud olukorda, kus haldusorgan lahendas kahju hüvitamise taotluse RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes ning taotleja pöördus seejärel halduskohtusse küll RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtajast hiljem, kuid siiski üldist 30-päevast kaebetähtaega järgides. Näiteks on Tallinna Ringkonnakohus 16.12.2015 määruses nr 3-15-94 (p-d 12-13) pidanud ka ise võimalikuks tõlgendust, et RVastS § 18 lg 2 võimaldab pöörduda kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse nii 30 päeva jooksul kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisest (olenemata sellest, kas haldusorgan lahendas taotluse RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides või mitte) kui ka 30 päeva jooksul kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata jätmisest (st haldusorgani poolt taotluse lahendamist eelnevalt ära ootamata). Sellises olukorras ei ole ka kaebajat esindavatele kogemustega advokaatidele põhjust heita ette kaebetähtaja möödalaskmist (vt ka lahend nr 33-1-64-16, p-d 14-15). Kaebaja on põhjendatult viidanud, et 15.06.2016 edastatud otsuse projektist nähtuvalt oli kohtusse pöördumise tähtaeg ebaselge ka vastustajale endale. Kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise võib tingida ka haldusorgani poolne eksitav käitumine (nt Riigikohtu 20.05.2003 määrus nr 3-3-1-37-03, p 12), sh põhjendamatud viivitused või eksitavad lubadused, mis pikendasid vaidluse kohtuvälist lahendamist (vt Riigikohtu 25.01.2001 määrus nr 3-3-1-58-00, p 3). 14. Ringkonnakohus nõustub Tallinna Halduskohtu 15.11.2016 määruse põhjendustega, et TJA tegevus (s.o korduv teavitamine taotluse lahendamise viibimisest ja 29.06.2016 ka otsuse projekti edastamine) ei saanud tekitada OÜ-s Ecostock kahtlust, et haldusorgan tema taotlust üldse ei lahenda, olgugi RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaega oluliselt ületades. Kuigi 29.06.2016 edastatud otsuse projekt nägi ette hüvitamisnõude tervikuna rahuldamata jätmist, ei pidanud taotleja ka eeldama, et tema vastuväited seda ei mõjuta. Halduskohus ei ole asunud kaebaja eest mõjuvat põhjust välja mõtlema, vaid on üksnes selgitanud, miks saab kaebuse esitamisega viivitamist (eesmärgiga oodata enne kohtusse pöördumist ära haldusorgani vastus kahju hüvitamise taotlusele) pidada kaebetähtaja ennistamist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks. 15. Eelneva põhjal jääb TJA määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.11.2016 määruse resolutsiooni p 3 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 4