1-14-10735/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-10735 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega Süüdimõistetu Roman Ahtõrski (isikukood 38408100436), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
5. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. jaanuari 2015 otsusega tunnistati Roman Ahtõrski süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi ning teda karistati 4 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu
8. septembri
9. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 3 kuud ja 15 päeva vangistust võrra. 4 aasta 11 kuu ja 15 päeva pikkust vangistust arvatakse alates
10. maist
11. Karistusaeg lõpeb
12. mail
14. Viru Maakohtu
15. jaanuari 2017 määrusega jäeti R. Ahtõrski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Kohus märkis, et positiivsed asjaolud (erinevate taasühiskonnastavate tegevustega tegelemine, riigikeele omandamine,
16. klassi lõpetamine ning abikoka eriala omandamine, SRS osakonna läbimine ja vangla majandustöödel osalemine ja kindel elu- ja töökoht, ema toetus) ei kaalu üles negatiivset (kriminaalkorras karistatud 4 korda, teine vangistus, kuritegude raskus, R. Ahtõrski impulsiivsus, suhtlusringkond ja narkosõltuvus ning distsiplinaarkaristus). Arvestatav on ka uue kuriteo toimepanemise riskiprotsent. Ennetähtaegse vabastamise teeb ennatlikuks seegi, et isik on varem katseajal uue kuriteo toime pannud. Määratav katseaeg kujuneks ebaproportsionaalselt pikaks ja puudub veendumus, et see kulgeks probleemideta.
17. Määruskaebuse esitaja taotleb Viru Maakohtu
18. jaanuari
19. a määruse tühistamist ja enda vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega Viru Vangla ja kriminaalhoolduse poolt soovitatud tingimustel. Kohus ei ole piisavalt motiveerinud vabastamata jätmist, mh reaalselt ärakantud karistuse pikkust, püüdlusi vangistuses olles ning vabanemisel eesootavaid tingimusi. Määruskaebuse põhiseisukohad on lühidalt kokkuvõetuna järgmised. 3.1 Kohus ei arvestanud piisavalt positiivseid asjaolusid. Vaieldamatult kõige objektiivsema hinnangu isiku senisele elukäigule oskavad anda vangla ja kriminaalhooldus. Mõlemad toetasid ennetähtaegset vabastamist vaatamata varasemale karistatusele ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele. Erinevad riigiorganid aga asuvad erinevale positsioonile, mis toob kaasa põhjendamatu otsuse. 3.2 Üksnes kuritegude tehiolud ei saa välistada ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses on R. Ahtõrski teinud märkimisväärseid pingutusi õiguskuuleka elu suunas – läbinud ITK raames riigikeele B1 taseme (eksamitulemus 69%), osalenud tööhõives (hetkel reservis), erinevates vestlustes. Samuti on R. Ahtõrski läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes ning AN tugigrupis, omandanud abikoka eriala ja läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna. Määruskaebuse esitaja on loonud sõltlaste tugirühma ning viib seda regulaarselt läbi. See kõik näitab, et ta on motiveeritud jälgima ITK-s märgitud nõudmisi vangistuses viibitud aeg on oma eesmärgi täitnud. 3.3 Enne vangistust oli R. Ahtõrskil suuri majanduslikke raskusi ning võlad. Praguseks on võlad tasutud ja vabanemisfondis 1410 eurot. Vabanemisel on garanteeritud töökoht, mis samuti aitab majanduslikult toime tulla. Samuti on nõus aitama ema. Võlgnevuste tasumine näitab, et R. Ahtõrski on teinud kõik, et edaspidi elada õiguskuulekalt. 3.4 Vangistuses narkootikumidest prii olles, on R. Ahtõrski mõistnud, et soovib olla osaline oma kahe tütre kasvatamisel. Ta on mõistnud, et on elanud egoistlikult ja vastutustundetult. Tütred motiveerivad teda edaspidi olema seaduskuulekas ja kaine. Samuti vajab hoolt ja tuge R. Ahtõrski ema. 3.5 Kuriteo riski on võimalik veelgi maandada pannes kriminaalhooldusega erinevad lisakohustused ja elektroonilise valve. Kõik see eviks tugevat kontrollmehhanismi, samas aitaks kohaneda eluga vabaduses ning motiveeriks hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanemisest. Tegemist on ka odavama ja turvalisema meetmega vangistuse lõpuni kandmisest. Resotsialiseerimine on pikaajaline protsess ning isikut peaks aitama võimalikult pikalt iseseisva eluga toimetulekul kriminaalhooldaja. Maakohtu poolt välja toodud argumendid ei muutu olematuks ka 2 aasta ja 4 kuu pärast. Loogiliselt võttes on oht uute kuritegude toimepanemiseks pärast karistuse lõplikku ärakandmist tunduvalt suurem, kui kriminaalhoolduse lõppemisel. Kriminaalhooldus annaks võimaluse riskivaldkondadega tegeleda ning hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtestatud reeglite järgimisel. 3.6 Edaspidised võimalused vabaduses (töö- ja elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve) võimaldavad varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ja olla õiguskuulekas. 3.7 R. Ahtõrski märgib sedagi, et ta on end täielikult süüdi tunnistanud ja teinud eeluurimisel koostööd. Vähetähtsaks ei saa pidada asjaolu, et OÜ Tervisekeskus Elulootus on nõus võtma R. Ahtõrski vabanemisel programmi, mis aitab narkootikumidest vaba olla. Kuritegude soodusteguriks oligi narkootikumide tarvitamine. 3.8 Riigipoolne hukkamõist on toimunud, kantud on suurem osa vangistusest ning R. Ahtõrski on teinud karistusest järeldused. Kuigi ta on varem katseaja tingimusi rikkunud ja toime pannud uue 2 2 kuriteo, tuleks anda siiski võimalus talle näidata, et selle vangistuse aja jooksul on R. Ahtõrski käitumine ja hoiakud pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. 3.9 Kohus on jätnud arvestamata ka asja menetlenud prokuröri arvamuse, samuti selle, et R. Ahtõrski oli vabaduses õiguskuulekas 5 aastat, enne kui uuesti asus seaduse rikkumise teele. Ta oli sõltlane, noor ning rumal. Sõltuvuskäitumisega tegelenult on ta aga jõudnud arusaamale, et kaine eluviis on parim. R. Ahtõrski palub, et kohus teda usaldaks. Samuti palub ta arvestada lisatud paberitega. R. Ahtõrski lisab, et distsiplinaarrikkumine on triviaalne ning seisnes selles, et ta väljus kambrist helistamiseks. Peale valvuri poolt korralduse andmist läks aga kohe tagasi kambrisse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord R. Ahtõrski ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
21. Määruskaebuse esitaja vaidleb maakohtu lahendile vastu ning leiab, et karistuse eesmärgid on täidetud – kantud on suurem osa karistusajast, riigipoolne hukkamõist on väljendunud, karistamine toimunud ning ka määruskaebuse esitaja ise on aru saanud, millised tagajärjed on tema teol. Edaspidiselt oleks seega otstarbekam kohaldada käitumiskontrolli. Lisaks on R. Ahtõrski seisukohal, et kohus on jätnud piisavalt arvestamata teda iseloomustavad positiivsed asjaolud. 5.1 Ringkonnakohus ei nõustu etteheitega positiivsete asjaolude arvestamata jätmise kohta. Käesoleva määruse p-s 3.2 välja toodud positiivseid asjaolusid on maakohus oma määruses käsitlenud, ent leidnud, et need ei kaalu üles negatiivseid asjaolusid KarS § 76 lg-s 4 sätestatu kontekstis. Sellega nõustub ka ringkonnakohus. Kahtlemata ei saa alahinnata R. Ahtõrski püüdlusi vangistuses, mida iseloomustab mh oma probleemkäitumisega aktiivne tegelemine ja selles osas ka teiste sama sõltuvusega inimeste abistamine. Täitmata nõuded puuduvad. Lisaks on R. Ahtõrski kasutanud kinnipidamises oldud aega tööks ja õppimiseks. Negatiivse külje pealt iseloomustab R. Ahtõrski käitumist vangistuses distsiplinaarkaristuse olemasolu, mida vaatamata määruskaebuse väidetele, ei saa pidada vähetähtsaks – nimelt seisneb see korraldusele mitteallumises. 5.2 Positiivse külje pealt on kahtlemata oluline arvestada sellega, et R. Ahtõrskil puudub ohtlikkus ja risk eluaseme ja hariduse osas. Ka neid määruskaebuses toodud asjaolusid on maakohus kaalutlusotsust tehes arvestanud. 5.3 R. Ahtõrski mittevabastamise on tinginud tema varasem elukäik (korduvalt kriminaalkorras karistatud, teine vangistus), tema isikust tulenevad riskid (narkosõltuvus, impulsiivsus), kuriteo raskus (I astme rahvatervisevastane kuritegu) ja osaliselt käitumine vanglas (kehtiv distsiplinaarkaristus). Neid asjaolusid ei ole määruskaebuses ka ümber lükatud, samas on selle esitaja leidnud, et kriminaalhooldusel oleks suurem mõju vangistuse lõpunikandmisest. Tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneb obligatoorselt kriminaalhooldus – seega peab kohus kaalutlusotsust tehes hindama, kas isiku suunamine kriminaalhooldusele koos katseaja nõuetega eviks karistusega samaväärset mõju ja kas see tagaks karistuse eesmärgid sama efektiivselt nagu süüdlase isoleerimine. R. Ahtõrski puhul esineb vaatamata tema püüdlustele vangistuses erinevaid riski ja ohuvaldkondi, mis kriminaalhooldusele allutamise mõttes positiivset prognoosi hetkel teha ei võimalda. Nimelt on R. Ahtõrski ka varem olnud katseajale allutatud, ent see ebaõnnestus, kuna ta pani toime uue kuriteo. Seega ei hoidnud ka karistushirm kriminaalhoolduse ajal ära uue kuriteo toimepanemist. R. Ahtõrski suurimaks probleemiks on kahtlemata sõltuvusprobleemid – teda on korduvalt karistatud suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. Seejuures ei saa ringkonnakohtu hinnangul liialt suuri lootusi panna ka vabanemisjärgsetele tingimustele, konkreetsemalt sõltuvusprogrammile OÜ-s 3 3 Tervisekeskus Elulootus, kuivõrd asutusest saadetud tõendi kohaselt on R. Ahtõrski korduvalt olnud seal opiaadisõltuvusravil, kuid periooditi alustas uuesti narkootikumide tarvitamist. Puudub kahtluski, et R. Ahtõrski soovib oma elu elada kainena ja lähedastele toeks olla, ent arvestades tema sõltuvusprobleemide juurte sügavust (isik tarvitab narkootikume juba alates teismeliseeast), võib kontrollitud keskkonnast tavaellu naasmine tuua kaasa tagasilanguse. Sellise ohu olemasolu kinnitab iseloomustuses välja toodud riskiprotsent 26% (kõrge risk). Seega ei pruugi lähendaste toetus, töö- ja elukoha olemasolu ning kriminaalhooldaja järelevalve olla piisavad katseaja edukaks läbimiseks. Ohtlikkust ja riski on vangistusasutus näinud ka isiku mõtlemise ja käitumise valdkonnas ning hoiakutes. Paraku on retsidiiv narkokuritegude puhul suur, mida näitab ka R. Ahtõrski enda varasem elukäik. Kokkuvõtlikult ei pea ringkonnakohus R. Ahtõrski puhul tõenäoliseks, et kriminaalhoolduslike meetmetega õnnestub samaväärselt isiku kinnipidamisega tagada karistuse eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid.
22. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau