Obsah (7)

§ 141§ 25§ 275§ 266§ 200§ 263§ 274

1-12-8747 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.02.2017. a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-8747 Täitmiskohtunik Madis Kägu Istungisekretär Kertu

§ 141lg 2 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi ja mõisteti Kar

S § 25 lg 6 alusel karistuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.06.

1. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 3 aasta 3 kuu 8 päeva vangistuse võrra ja mõisteti talle kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud 8 päeva vangistust karistusaja algusega 10.10.
2. a. 1 Tartu Maakohtu 19.01.
3. a määrusega jättis kohus muutmata Markko Kapile Tartu Maakohtu 10.10.2012.

§ 25lg 1, 2 – § 141 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse.

Sama määrusega vabastas kohus Markko Kapi: Tartu Maakohtu 15.06.2011.

§ 275järgi mõistetud karistusest ja Kar

S § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristusest, jättes muutmata KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse, millega loeti KarS § 274 lg 1 järgi mõistetud karistus, 6 kuud vangistust, kaetuks Tartu Maakohtu 13.04.2011. a otsusega mõistetud raskeima liitkaristusega, s.o 5 aasta 11 kuu 28 päeva vangistusega; Tartu Maakohtu 13.04.2011.

§ 266lg 2 p 1, 3 järgi mõistetud karistusest ja Kar

S § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristusest, jättes muutmata KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse, millega loeti KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi mõistetud karistus, 9 kuud vangistust, kaetuks Tartu Maakohtu 04.03.

1. a otsusega mõistetud raskeima liitkaristusega, s.o 5 aasta 11 kuu 25 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 10.10.
2. a ja lõpp on 18.05.
3. a. Tartu Maakohtu 16.11.
4. a määrusega jäeti Markko Kapp tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 29.12.
5. a. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 29.12.
6. a. Markko Kappi on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud: 1) Tartu Maakohtu 09.11.2007.

§ 200lg 2 p 7 järgi 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust tingimisi Kar

S § 74 alusel katseajaga 3 aastat; 2) Tartu Maakohtu 04.03.2011.

§ 263p 1,3,4, § 121; § 200 lg 2 p 4,7 järgi Kar

S § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 5 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust; 3) Tartu Maakohtu 13.04.2011.

§ 266lg 2 p 1,3, § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi Kar

S § 65 lg 1 alusel liitkaristusega 5 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 19.01.2015. a määrusega vabastati Markko Kapp revisjoni käigus KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi mõistetud karistusest ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristusest, kuid jäeti muutmata KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristus; 4) Tartu Maakohtu 15.06.2011.

§ 274lg 1, 275 järgi Kar

S § 65 lg 1 alusel liitkaristusega 5 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 19.01.

1. a määrusega vabastati Markko Kapp revisjoni käigus KarS § 275 järgi mõistetud karistusest ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristusest, kuid jäeti muutmata KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristus 5 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt kannab viiel korral kriminaalkorras karistatud Markko Kapp esimest reaalset vangistust. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on Markko Kapil vabanedes olemas toetav sotsiaalvõrgustik ja kindel elukoht, kuid puudub garanteeritud töökoht. Prokurör ei toeta kirjalikus arvamuses Markko Kapi tingimisi ennetähtaegset vabastamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel. Viiel korral kriminaalkorras karistatud Markko Kapp kannab esimest reaalset vangistust. Sooritatud kuritegude põhjal võib eeldada tal keskmisest madalamat empaatiavõimet. Tema varasemast käitumisest võib järeldada soovimatust järgida ühiskonnas seatud piiranguid ja reegleid. 2 Vangla hinnangul on Markko Kapp ohtlik avalikkusele, vangidele ja ametnikele. Uue üldise korduva kuriteo, vägivaldse kuriteo ja seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus on kõrge. Positiivne on pereliikmetega heade suhete olemasolu ja sotsiaalprogrammide läbimine ning saadud psühholoogiline nõustamine. Prokurör on seisukohal, et esinevad negatiivsed asjaolud annavad alust järelduseks, et karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud ja pole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane Markko Kapp toime uut kuritegu. Tema vabastamine käesoleval ajal on enneaegne. Markko Kapp avaldas istungil, et soovib vabaneda karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri kirjaliku arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on formaalselt ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et Markko Kapi vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Viiel korral kriminaalkorras karistatud Markko Kapp kannab käesolevat esimest reaalset vangistust liitkaristusena viie kohtuotsuse alusel varavastaste ja isikuvastaste kuritegude ning avaliku rahu vastase kuriteo toimepanemise eest. Tähelepanu väärib, et viimase otsusega karistati teda raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest vangistuses, s.o grupis kaasvangi vägistamise katse eest. Kuriteod on ta toime pannud grupis ja nende raskust suurendab vägivalla olemasolu. Positiivne on, et Markko Kapp on vangistuses läbinud mitmeid programme ning tal on vabanemisel olemas kindel elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik. Ta asuks elama samale aadressile, kus elas enne vangistust. Tegemist on Markko Kapi perele kuuluva kahekorruselise eramuga, mis on ruumikas ning väga heas korras. Vanemad loodavad, et Markko Kapp asub vabanedes seaduskuulekale teele ning on valmis teda oma elu korraldamisel igakülgselt toetama. Samuti on Markko Kappi valmis toetama vanavanemad, kes on sarnaselt vanematega teda vangistuse jooksul külastanud. Samas tuleb arvestada, et kuigi Markko Kapi lähivõrgustik on seaduskuulekas, on ta pannud kuritegusid toime grupis. Hoolimata sellest, et ta ise ei pea ennast ei mõjutajaks ega ka mõjutatavaks, näitavad olemasolevad andmed muud. Nimelt on riskihindamises leitud, et tema puhul suurendab uue kuriteo toimepanemise riski just grupi mõju, s.t olukord, kus on vaja ennast teistele tõestada. Markko Kapp ei oma kutsetunnistust, kuid on omandanud töötamise käigus lukksepa ja rehvimehhaaniku kutseoskused. Samuti on ta töötanud laos. Vahetult enne vangistust oli ta töötu, tehes vahel sõbra firmas mitteametlikult majade välishooldustöid. Iseloomustuse kohaselt puudub Markko Kapil iseseisva toimetuleku kogemus, millega Markko Kapp ise ei nõustu. Nimelt nähtub, et sarnaselt käesoleva ajaga sai ta ka varem vanematelt materiaalset tuge. Saadava raha kulutas ta aga peamiselt alkoholi ostmisele. Kuigi Markko Kapp on varem pannud toime varavastaseid kuritegusid ning tal puudub vabanemisel kindel töökoht, ei ole see tema vabastamist välistavaks asjaoluks. Nimelt ei ole tal tasumata nõudeid ning tema vabanemisfondis on piisavalt raha, mis aitaks koos vanematel saadava materiaalse toega tal oma esmavajadused kuni tööle saamiseni katta. Samas ei saa kohus jätta arvestama, et Markko Kapi kuritegelik aktiivsus oli vabaduses väga kõrge. Samuti ei suutnud ta kuritegude toimepanemisest hoiduda ka vangistuses, pannes grupis toime kaaskinnipeetava vägistamise katse. Viimase kuriteo toimepanemist ta varem ei tunnistanud, selgitades, et ta oli vaid valel ajal vales kohas.
2. a avaldas ta, et kui ta on selle teo eest süüdi tunnistatud, on ta ilmselt selle toime pannud. Antud väljaütlemise pinnalt on aga keeruline hinnata, kas Markko Kapp ennast tõepoolest antud kuriteos vastutavaks peab. Seda enam, et kuigi ta on seksuaalkurjategijatele mõeldud programmi „Uus suund“läbinud, oli ta töös ja kodustes töödes kohati pealiskaudne. 3 Nagu juba märgitud, kasutas Markko Kapp vabaduses oma sissetuleku alkoholi ostmiseks. Ta tarvitas alkoholi palju ja igapäevaselt ning pani alkoholijoobes toime kuritegusid. Kuigi ta tunnistab alkoholiprobleemi ja on läbinud individuaaltöö korras sõltuvuskäitumist käsitlevad programmid, on keeruline hinnata, kas soov alkoholi tarvitamisest loobumiseks sellega ka päädib. Seda seetõttu, et tal ei ole olnud võimalik oma tahet selles osas vangistuses proovile panna. Samuti on olemas andmed, et Markko Kapp on vabaduses tarvitanud narkootilisi aineid: kanepit, amfetamiini. Markko Kapp on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid katseaeg ebaõnnestus. Ta rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ja
3. a vahistati ta kahtlustatuna katseajal toime pandud kuriteos. 04.03.
4. a mõisteti talle liitkaristus. Kriminaalhooldusametniku hinnangul vaatas Markko Kapp kriminaalhoolduse ajal järjekindlalt oma probleemidest mööda ja proovis neid eitada. Kohus arvestab ka riskihindamise tulemust. Vangla ei toeta Markko Kapi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja on leidnud, et ohustatud on ühiskond tervikuna, sealhulgas ametnikud ja kaaskinnipeetavad. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, vastuhakus ja kaaskinnipeetavate suhtes vägistamise katses. Ohu ilmnemise tõenäosust suurendab alkoholijoobes olemine, kui tekib konfliktsituatsioon, samuti suureneb ohtlikkus grupi mõjutusel, kui on vaja end tõestada. Markko Kapi puhul on uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 58%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 49% ja uue seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul 41-62%, s.t väga kõrge. Lisaks eelnevale annab aluse põhjendatud kahtluseks, et Markko Kapp ei pruugi ka käesoleva vangistuse järel olla võimeline kehtivast korrast kinni pidama, temal vangistuses kehtivate distsiplinaarkaristuse olemasolu. Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et Markko Kapi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja ta tuleb jätta vabastamata. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4