1-10-11129/91

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-11129 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. detsembri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Valeri Žin (isikukood 37510010239), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja
5. detsembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Valeri Žin kannab alates 17.03.2010 Viru Vanglas temale Harju Maakohtu 05.10.2010 otsusega KarS § 184 lg 1 p-de 3, 4, 9 alusel mõistetud 8 aasta pikkust vangistust. Karistusaeg lõpeb 17.03.
8. Viru Maakohus 13.12.2016 määrusega jättis V. Žini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades vastavat otsustust alljärgmiselt. 2.1 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, reaalset vangistust kannab ta juba kolmandat korda ning seda raske rahvatervisevastase I astme süüteo eest. V. Žin on talle mõistetud 8-aastasest vangistusest ära kandnud 6 aastat 9 kuud. Vanglas on talle määratud 3 distsiplinaarkaristust, need on kehtivad. Vastavalt RKKKm-le nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda õiguskuulekalt käituda isegi vangistuses olles. Seega puudub veendumus, et ta täidab vabaduses kõiki katseaja nõudeid ja ei pane toime uusi õiguserikkumisi. Karistusregistri väljavõttest nähtub ka, et uue samalaadse kuriteo pani V. Žin toime suhteliselt lühikese aja möödumisel peale eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei järgi kinnipeetav reegleid, keskendub vaid endale, on kriitiline õigussüsteemi suhtes, süüdistab ametnikke ja õigustab oma käitumist. Sellisel juhul on kriminaalhoolduse teostamine raskendatud ja võib olla võimatu, milline järeldus tingimisi enne tähtaega vabastamise aga välistab. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda aianduskrundile. Kuigi maja on elamiskõlblik, ei soodusta sellises kohas elamine kuidagi resotsialieerumist ühiskonda ja võib suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. V. Žinil ei ole ka garanteeritud töökohta. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on tal tasumata rahalisi kohustusi 3646,49 eurot. Positiivne on see, et kinnipeetav on teatud aja ka vanglas töötanud. MÄÄRUSKAEBUS
9. Kohtumääruse peale esitas kaebuse V. Žin ise, taotledes lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kaebaja märgib järgmist. 3.1 Aianduskrunt, kuhu ta plaanib elama asuda, on asula osa, selles on maa-alune elektrikaabel, kanalisatsioon ja veejuhe. Sinna elama minemine, s.o elukoha vahetus, kaitseb teda kahtlaste sidemete ning järelikult ka võimalke kuritegude toimepanemise eest. Kriminaalhooldusele allutamisega on tal positiivne kogemus. 3.2 Ta on korduvalt vanglas selgitanud, et tal on halb nägemine ja see halveneb. Seepärast ei saa ta õppida ametit, mis nõuab teravat nägemist, aga vangla ignoreeris tema sõnu ning tegi ettepanekuid, et ta õpiks keevitajaks ja puusepaks. Kolm aastat tagasi tehti ettepanek õppida koka abiks. Seoses sellega läks ta tööle koristajaks, kuna koristajad töötavad vaid õhtuti ja see ei takista õppimist. Kaks aastat ei leidnud vangla tema õppima saatmiseks võimalust ja lõpuks sel aastal sai ta õppima asuda. 3.3 Tasumata võlakohustused ei saa olla tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise keeldumise põhjuseks, kuna vangla teeb kõik, et tal ei oleks sissetulekut. Vabaduses on tal rohkem võimalusi töötada. 3.4 Narkootikume hakkas ta tarvitama pärast vanglast vabanemist
10. aastal, kuna vangistuses haigestus ta tundmatusse haigusesse, millega kaasnesid tugevad valud. Vanglas väljastati talle tugevad valuvaigistid. Vabanedes püüdis ta valuvaigisteid soetada apteegist, kuid ei saanud. Kõige kättesaadavamad olid narkootikumid. Ta loobus narkootikumide tarvitamisest, kui valud vaibusid, kuid hoidis väikest kogust elukohas igaks juhuks, kui valu kordub. Sel põhjusel, s.o narkootikumide hoidmise eest, ta mõistetigi süüdi 8 aastaks. Tema arvates liiga karmilt soovi eest elada valudeta. 3.5 Väide, et ta on kinnine, kaval ja umbusklik, on puhtalt subjektiivne ega kajasta kuidagi tema iseloomu. Vangladirektori käskkirja vaidlustas ta kohtus, kuna ametnik rikkus seadust, mitte kuna ta on kaval või umbusklik. Ta on oma kuritegudest järeldused teinud. Vestluses kontaktisikuga ta ütles, et sooritas paljugi ja tarvitas kõike, mida tahtis, aga nüüd on aeg peatuda ja elada kuritegusid sooritamata. Ta ei näe selles fraasis õigustust kriminaalsele käitumisele ja kavatseb kõike muuta. 3.6 Vangla toetab tema vabastamist, milline asjaolu iseloomustab teda kui paranemisteele asunud inimest ning näitab, et karistuse eesmärgid on juba saavutatud. Mis puudutab tema distsipliinirikkumisi, siis need on kohtus vaidlustatud ning otsust nende osas veel ei ole. Ta kinnitab, et menetlused olid läbi viidud seadust rikkudes. 3.7 Olemas on Euroopa Ministrite Nõukogu määrused, millistes on öeldud, et ennetähtaegse vabastamise eesmärk on aidata kinnipeetavat üleminekul elult vanglas elule seaduskuuleka ühiskonna liikmena läbi tingimuste loomise pärast vabanemist ja kriminaalhooldusele määramisega. Selleks, et vähendada vangistuse kahjulikke tagajärgi ja soodustada kinnipeetavate asumist normaalsele elule peab seadus tegema ennetähtaegse vabanemise võimalikuks kõikidele kinnipeetavatele. Kriteeriumid peavad olema selgelt arusaadavad ja realistlikud selles mõttes, et arvestada tuleb kinnipeetava iseloomustust ning sotsiaalseid ja majanduslikke asjaolusid, samuti nagu ka sotsiaalse adapteerumise programme. Töökoha ja elukoha puudumine ei tohi olla tingimisi 2 2 enne tähtaega vanglast vabastamise keeldumise aluseks ning täidetud peaks olema vaid minimaalne julgeolekutase. Vanglaelu peab olema korraldatud nii, et see meenutaks maksimaalset reaalset elu ühiskonnas. Personal, kes hindab riske, peab olema vastavalt välja õpetatud ja hindamist tuleb teha teatud intervallide tagant. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, kohtumääruse ja määruskaebusega, nõustub täielikult esimese kohtuastme seisukohtadega ning leiab samuti, et V. Žini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kuivõrd kohtulahendis toodud vastavad põhistused on asjakohased ja piisavad, kasutab kriminaalkolleegium KrMS § 342 lg 3 p-st 1 tulenevat õigust jätta esimese astme kohtu määruse põhiosa asjaolud üle kordamata ja rõhutab edasikaebusele vastates üksnes järgmist.
12. Ehk siis kõigepealt seda, et arvestades V. Žini varasemat elukäiku (mida negatiivselt ilmestavad koguni 6 kriminaalkaristust), tema kuritegude asjaolusid (juba teine süüdimõistmine seoses narkootiliste ainete käitlemisega) ja kehtivaid distsiplinaarkaristusi, tema karistuse eesmärke täidetuiks lugeda ei saa. Maakohtu sellekohane seisukoht on igati põhjendatud ning ringkonnakohus nõustub sellega täielikult
13. Järgmiseks olgu toonitatud, et määruskaebuse väited apellatsioonikohut vastupidisele seisukohale ei veena. Nimelt ei omista kolleegium esmalt määravat tähendust asjaolule, et V. Žin soovib suhted kriminaalkorras karistatud isikutega lõpetada, mujale elama asuda ning hindab kriminaalhoolduse mõju endale oluliseks. On ta ju oma varasema elukäiguga näidanud, et isegi karistused, sh korduvad vangistused, tema kuritegelikule käitumisele piiri pannud ei ole. Ehk siis elukoha vahetamine, uued tutvused ning kriminaalhooldusele allutamine mingitki garantiid süüdimõistetu puhul ei loo. Lisaks selgub, et kinnipeetav ei ole kehtivat korda järgivalt suutnud käituda isegi vangistuse kontrollitud tingimustes, ehk siis tal on 2 kehtivad distsiplinaarkaristust (maakohtu menetluse ajal oli kehtivaid karistusi 3). Tõsi, määruskaebusest selguvalt V. Žin rikkumisi ei tunnista ning on nende osas esitanud kaebused kohtule, kuid sellest ei saa praeguselt teha järeldust vaidluse lahenemist kinnipeetava kasuks. Pealegi ilmneb vangla koostatud iseloomustusest veel, et V. Žini hinnatakse kinniseks, kavalaks ja umbusklikuks ning leitakse, et ta süüdistab oma probleemides teisi ja õigustab oma kuritegelikku käitumist teiste valikute puudumisega. See, et kinnipeetav ise enda taolist iseloomustamist vääraks peab, ringkonnakohtus vangla ettekandes märgitu osas kahtlusi ei tekita. 6.1 Veel peab ringkonnakohus määruskaebusele vastates vajalikuks märkida, et V. Žini tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise küsimuses tehtava otsustuse koha pealt ei ole olulist tähendust sellelgi, et vangla tema vabastamist toetab. Kohtud kujundavad oma positsiooni KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude kogumis hindamise tulemina ning kinnipidamisasutuse seisukoht neile siduv ei ole. Selliselt, s.o viidatud sättes sisalduvaid materiaalseid aluseid analüüsides maakohus käesoleval juhul veatult oma seisukoha kujundanud ka on. 6.2 Määruskaebuse üldist laadi kaalutlustesse teemadel, kas ennetähtaegselt vanglast vabastamise regulatsioon peaks olema paika pandud teisiti, kuidas peaks läbi viima riskianalüüse ning kuidas tuleks korraldada kinnipeetavate elu vanglas, kriminaalkolleegium ei lasku. Samuti ei leia käesolevas määruses lähemat käsitlemist V. Žini väited sellest, et vangla võimaldas tal koka abiks õppima asuda alles nüüd ja et narkootilisi aineid hoidis ta enda elukohas (s.o kuritegu, mille eest ta karistust kannab) võimalike valude leevendamiseks. Need asjaolud tema vabastamise küsimuses kuidagi asjakohased nimelt ei ole. Asjassepuutuv on küll kaebaja arvamus, et võlakohustus ei saa olla tema vanglasse jätmise põhjuseks, kuid ta jätab siin tähelepanuta, et maakohus on nimetatud fakti küll ära nimetanud, kuid mingitki määravat tähendust sellel kohtu lõppseisukoha kujunemisel olnud ei ole. 3 3
14. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus